Millest räägime? 1.Haridus ja väärtused 2. Vajalikest koolikorralduslikest muutustest
3.
Kõik kordub PõhiprobleemidPärnumaa hariduselus ulakad ja ebanormaalsed lapsed rahva vaesus halb vahekord õpetajate ja lastevanemate vahel üksikud nõrgad õpetajad ja seaduse puudus, kuidas neist lahti saada mitteotstarbekohane koolivõrk Pärnumaa koolinõunik Juhan Tõõts Millal see kirjutatud on?
4.
1. Haridus javäärtused Hariduse sisu on kokkuleppeline Need väärtused on tähtsad kokkuleppimise hetkel Milliseid väärtusi peaks kool kujundama täna?
5.
Nutune seis põhikoolisTendents, et kõrge abstraktsiooniastmega mõisted liiguvad vähehaaval noorematesse klassidesse Selle üks põhjusi ka see, et põhiharidus on eraldamata gümnaasiumiharidusest See on üks põhjusi õpilaste väheseks huviks loodus-ja täppisteaduste vastu M.Veisson - 50% õpilastest arvab, et õpetajad ei õpeta huvitavalt
6.
Tulemusi Paljude põhikooliõpilaste jaoks muutub see ülejõu käivaks J.Piaget: 25% on andekad või lihtsalt edukad 50% keskpärasel tasemel õppijad 25% püsiva õpiedutuse ja väljakujunenud õpiraskustega lapse d
7.
Süveneb mittetoimetulemise tunne,mis viib frustratsioonini Toimetulematus tekitab õpilases trotsi, raskused üha süvenevad, kaaslaste ja õpetaja kriitika kibestab, nii tekibki vastumeelsus kooli, õpetajate ja õppetöö suhtes Õppida mittetahtjate arv suurenenud ei ole Frustratsiooni parim kaitsemehhanism on agressiivsus
8.
Koolikliima 3 dimensiooni (R.Moos) 1. Isiksuse arendamise alusväärtused (kas hinnatakse kriitilise mõtlemisega või kuulekat, tingimusteta alluvat inimtüüpi) 2. Inimsuhted - ühtekuuluvustunne või võõrandumine (negatiivne vabadus- E.Fromm), sõbralikkus või vaen jne. 3. Kooli kui organisatsiooni tunnused – Kord või korralagedus Selged reeglid või nende puudumine Traditsioonide olemasolu Rutiin või uuendusmeelsus
9.
Mis teha? Mõtestadahariduse sisu NB. USA-s uuring- 10% teadmistest ainult koolist Leppida kokku ühisväärtustes Teostada pööre akadeemiliste teadmiste kesksusest väärtuskesksusele
10.
Lahendusi sõltuvalt eesmärgistMillistest väärtustest lähtuda? Enesekehtestamine Vabadus autonoomia, toimetulek Kodanikuteadvus Elada koos teistega õnnelikult Inimkapital Majanduse õitseng Inimõitseng Inimese õnn ja õitseng
11.
Eesti ühisväärtused Üldinimlikud moraalsed väärtused ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine Eesti kultuurilised ühisväärtused keel, traditsioonid, sotsiaalne mälu Euroopa sotsiaalsed ühisväärtused vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, sallivus
Otstarbekas oleks lahutadaerinevad kooliastmed omaette koolideks Alustada võiks gümnaasiumiastme lahutamisega põhikoolist ja lahendada põhihariduse omandamise võimalus allesjäävate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate algkoolide baasil Ü ld- ja kutsekeskhariduse korraldus peaks ole ma koordineeritud ja juhitud ühest institutsioonist
15.
PGS § 2(1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool , milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise (3) Gümnaasium on kool , Mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks Gümnaasiumis on 10.- 12. Klass Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks.
16.
Ü ld- jakutsekeskhariduse korraldus peaks ole ma koordineeritud ja juhitud ühest institutsioonist
17.
“ Eliitkoolide” küsimusI.Raag-ülikooli III kursusel tase võrdsustub PISA tulemused Ei ole erinevusi põhikoolide vahel tulemustes, st. erinevused tulevad gümnaasiumis
18.
Põhikool ja gümnaasium– erinevad hariduslikud dominandid Põhikool : esiplaanil kasvatusprotsess õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine lapse kui terviku arendamine Gümnaasium : esiplaanil maailmapildi süvendamine iseseisva töö harjumuse kujundamine ainekeskne õppekava
19.
Kooli edukuse mõõdupuuGümnaasium – kõrgkooli pääsenute arv Põhikoo l – IGA õpilase võimetekohane areng
20.
Õpetaja rolli erisusPõhikoolis : õpetaja kui kasvataja õpetaja lähtub lapsest, tema individuaalsusest tihe side koduga Gümnaasiumis : ainekeskne lähenemine vooruloeng, seminar, praktikum iseseisva töö juhendamine
