Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.<br />Demokraatlikud riigid<br />Kordamine<br />11 kl Eesti ajalugu<br />Liia Vija...
Maailma majandus kahe maailmasõja vahel<br />Majanduse areng 1920-ndatel: <br />I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923...
Majanduskriis 1923.a.-1924.a. <br />Väike kriis, mis hõlmas peaaegu kõiki riike, sest maailma <br />riikide majandus oli o...
Laene oli raske tagasi saada -> pangad trükkisid raha juurde -> </li></ul>Inflatsioon + müüdi maha suur osa riigi kullavar...
Tollide tõstmine välisriikide poolt.
Ikaldus põllumajanduses.
Venemaa kärpis kaubandussidemeid Eestiga.</li></ul>1924. a uus majanduspoliitika: riik suunas rohkem majandust, <br />orie...
Suur majanduskriis 1929-1933  (suur depressioon<br />http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related<br />Suure...
.<br />http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg<br />
Põhjused:<br /><ul><li>Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände...
Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.
Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid t...
Demokraatlikud riigid kahe ms vahel<br />I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see <br /> demokraatia auto...
Eesti Vabariik<br />Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse<br />Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis...
Sisepoliitiline areng<br />  Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti<br />  olid erakonnad suhteliselt ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti

2,512 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,512
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti

  1. 1. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.<br />Demokraatlikud riigid<br />Kordamine<br />11 kl Eesti ajalugu<br />Liia Vijand<br />
  2. 2. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel<br />Majanduse areng 1920-ndatel: <br />I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused: <br />Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. <br />Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. <br />Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. <br />Eesti majandus pärast I maailmasõda<br />Pärast I ms vajas Eesti majandus põhjalikke ümberkorraldusi. <br />Maareform -> asundustalud. Tulemuseks: a) mõisamajandus<br />asendus talumajandusega, b) kadusid varasemad teravadvastuolud<br />ja c) tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht.<br />Pärast I ms arenes kiiresti tööstus – rajati uusi tehaseid ja tööliste<br />arv kolmekordistus. Keskenduti nii Euroopa kui ka siseturu <br />vajadustele. Venemaa olulisus: tellimused + transiit.<br />
  3. 3. Majanduskriis 1923.a.-1924.a. <br />Väike kriis, mis hõlmas peaaegu kõiki riike, sest maailma <br />riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud.<br />Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku<br />ületootmiskriisiga: toodeti rohkem kui tarbida suudeti -><br />tööpuuduse kasv -> tarbimise vähenemine jne.<br />Majanduskriis Eestis 1923-24. a. Põhjused:<br /><ul><li>Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, sh viljatutele äriplaanidele.
  4. 4. Laene oli raske tagasi saada -> pangad trükkisid raha juurde -> </li></ul>Inflatsioon + müüdi maha suur osa riigi kullavarudest.<br /><ul><li>Väliskaubanduse negatiivne bilanss.
  5. 5. Tollide tõstmine välisriikide poolt.
  6. 6. Ikaldus põllumajanduses.
  7. 7. Venemaa kärpis kaubandussidemeid Eestiga.</li></ul>1924. a uus majanduspoliitika: riik suunas rohkem majandust, <br />orienteeruti ümber Vene turult Euroopa turule, põllumajanduse<br />eelisarendamine (riigi toetus), välislaen -> rahareform.<br />
  8. 8. Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon<br />http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related<br />Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse<br />ülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi <br />börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid -><br />Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta -><br /> pangandus varises kokku. Pankrottide laine -> <br />töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.<br />Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, <br />aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. <br />Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra<br /> teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa <br />diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; <br />autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)<br />
  9. 9. .<br />http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg<br />
  10. 10. Põhjused:<br /><ul><li>Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).
  11. 11. Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.
  12. 12. Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)</li></li></ul><li>Suur majanduskriis Eestis<br />Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete <br /> kasv välismaal, siseturu kiire kokkukuivamine (suur osa rahvast<br /> ostujõuetu). <br /> Tulemus:<br />Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu ületas väljaveo), <br /> paljud ettevõtted pankrotistusid, tehaseid suleti või vähendasid <br /> ootamist, pangad pankrotistusid. Tööpuuduse kasv.<br /> Ületamine:<br /> Kokkuhoiupoliitika, kontroll väliskaubanduse üle, põllumeeste<br /> toetamine, hädaabitööde korraldamine -> aitas kriisi leevendada.<br /> Krooni devalveerimine aitas kriisist täielikult üle saada.<br /> Suur majanduskriisi tulemusena suundus Eesti autoritaarse <br /> korra poole.<br />
  13. 13. Demokraatlikud riigid kahe ms vahel<br />I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see <br /> demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes demokraatlike <br /> riikide arv järsult.<br /> Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt valimisõiguse <br /> said ka naised. <br />Demokraatlikud ideoloogiad:<br />Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine<br />Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.<br />
  14. 14. Eesti Vabariik<br />Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse<br />Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu ellu:<br />Valimistel.<br />Rahvahääletusel.<br />Rahvaalgatusel.<br />Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.<br />Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.<br />Laiad kodanikuõigused:<br />Täielik võrdsus seaduse ees.<br />Isiku- ja korteripuutumatus.<br />Kirjavahetuse saladus.<br />Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne<br />Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.<br />
  15. 15. Sisepoliitiline areng<br /> Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti<br /> olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale puudus neil <br /> kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse grupitoetus. <br /> Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid sisemised <br /> pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.<br /> Välispoliitika<br />1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. <br />1922 astus Eesti Rahvasteliitu. <br />Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse. <br />Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka <br /> Saksamaaga (õnnestus). <br />Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei sõlmitud). <br />Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud. <br />1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.<br />
  16. 16. Autoritaarne Eesti<br />K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 12. märts 1934.<br />6-kuuline kaitseseisukord, kus keelustati poliitilised meeleavaldu-sed ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Tallinn võeti oma kontrolli alla ja hakati arreteerima vabadussõjalasi.<br />Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes ja käivitati puhastustöö riigiaparaadis. <br />Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei. <br />Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.<br />
  17. 17. Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti <br />Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.<br />Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. <br />peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940<br />http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952<br />
  18. 18. Diktatuurid<br />
  19. 19. Tunnused:<br /><ul><li>Autoritaarne riik
  20. 20. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte
  21. 21. Muudavad seadusi
  22. 22. Rahvas ei saa valitsemisel osaleda
  23. 23. Erakondade tegevus piiratud või puudub
  24. 24. Konservatiivsed väärtused, vägivalda ei pooldata.
  25. 25. Totalitaarne riik
  26. 26. Võim kuulub ühele parteile
  27. 27. Kodanlikud vabadused piiratud
  28. 28. Inimõiguste rikkumine, repressioonid
  29. 29. Juhikultus, isikukultus
  30. 30. Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel
  31. 31. Majandus riigi kontrolli all
  32. 32. Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:
  33. 33. Itaalias fašistlik partei
  34. 34. Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei
  35. 35. NSVL kommunistlik partei</li></li></ul><li>Tänan<br />

×