Maakasutus ja selle muutused maailmas – Alar Astover, Eesti Maaülikool

1. Maakasutus ja selle
muutused maailmas
Alar Astover
01.11.2013

2. Teemad
•
•
•
•
Milleks maad/mulda vaja?
Maakasutuse muutused
Põllumajandusmaa – kus ja kuidas?
Põllumajandusmaa kaitse ja väärtuse
hindamine
Alar Astover - 01.11.2013
2

3. Maaressurss on piiratud –
konkurents kasutusviiside vahel ja nõudlus
biomassi järele üha suurenamas
Toit ja sööt (Food / Feed)
Bionergi
a (Fuel)
Maaressurss
(viljakas maa)
Muu ...
Kiud
(Fibre)
Emotsioon (Fun)
Alar Astover - 01.11.2013
3

4. • Aastaks 2050 vaja vähemalt 50% rohkem
põllumajandustoodangut
(Tilman et al. 2011)
• Mis lahendused?
– Rohkem põllumaad (piiratud võimalus ja
enamasti mitteaktsepteeritud lahendus)
– Suurem saagikus (intensiivsem põllumajandus?)
Yield Trends Are Insufficient to Double Global Crop Production by
2050. Ray DK, Mueller ND, West PC, Foley JA (2013) PLoS ONE 8(6): e66428.
– Tarbimise vähendamine
Alar Astover - 01.11.2013
4

5. Roheline
revolutsioon produktiivsuse
kasv tagas
nõudluse
rahuldamise
Evans, L.T. 2003. Agricultural intensification and sustainability.
Outlook on Agric., 32:83–89
Alar Astover - 01.11.2013
5

6. Säästame maad loodusele, Brasiilia näide
Saagikus, t/ha
Pind, mln ha
„Säästetud“ põllumaa
Kasutuses põllumaa
Aasta
Fertilizer use by crop in Brazil. First version, published by FAO, Rome, 2004
Alar Astover - 01.11.2013
6
6

7. Kestlik maakasutus
• Definitsioone on palju
erinevaid
Maakasutus, mis tagab
tänapäeva ja tuleviku
ühiskonna vajaduste
rahuldamise.
Sotsiaalne
aktsepteeritus
Keskkond
Majandus
• Konflikt selles, et tahaks
kõike korraga
–
–
–
–
–
–
Odavalt ja hästi süüa
Puutumata loodus
Ilus maastik
Puhas õhk, vesi
Kiired ja laiad teed
jne
Alar Astover - 01.11.2013
7

8. Mis on kestlik põllumajandus?
Lihtne seletus:
põllumajandus, mis säilitab
produktiivsuse.
Mis tähendab “säilitab” produktiivsuse?
“. . . If agriculture is to remain productive it must preserve
the land, and the fertility and ecological health of the land;
the land, that is, must be used well. A further requirement,
therefore, is that if the land is to be used well, the people
who use it must know it well, must be highly motivated
to use it well, must know how to use it well, must have
time to use it well, and must be able to afford to use it well.”
Wendell Berry, “Nature as Measure” 1990
Alar Astover - 01.11.2013
8

9. Muutused nii
ruumis kui ka ajas
http://www.townofbeloit.org/earth.gif
• Mõtle
globaalselt,
tegutse
lokaalselt!
Foto: I. Lemetti
Alar Astover - 01.11.2013
9

10. Globaalsed muutused maakasutuses aastatel 800…1992:
looduslik taimkate (vasak telg) ja põllumajandusmaa ( parem telg).
Katkendjoon – põllumaa suurenemisest tingitud muutused.
Alar Astover - 01.11.2013
10

11. Põllumaa maailmas (mln km2)
Allikas
Houghton et al. 1983
1700
3
1800
1850
Esser 1991
Richards 1990
2,65
5,37
4
2,66
8,20
5,37
FAO 1996
Ramankutty, Foley 1999
Klein Goldewijk 2001
4,02
Aasta
1900 1920
1950
1970
1990
13,90 15,70 19,10 20,60
9,13 11,70
14,06 14,71
20,30
8,13 9,44 12,30 14,06 14,71
K. Klein Goldewijk and N. Ramankutty (2004) Land use changes during the past 300 years. In Land Use, Land Cover and Soil
Sciences, In Encyclopedia of Life Support Systems (EOLSS) (ed Verheye WH). Developed under the Auspices of the UNESCO,
EOLSS Publishers, Oxford, UK, [http://www.eolss.net].
Esimene üleilmne põllumajandusloendus FAO eestvõttel 1930.a.,
sealt edasi 10 intervalliga ja alates 1961.a. iga-aastane
andmestik „ühtse“ metoodikaga.
Alar Astover - 01.11.2013
11

12. Haritavat maad inimese kohta
ha
Arenenud maad
Maailm
Arengumaad
• Eestis 2009.a. 0,44 ha
– See on EL keskmisest u 2 korda rohkem
Alar Astover - 01.11.2013
12

13. • Muutused
Euroopas,
1950…2010
Fuchs et al. 2013
Alar Astover - 01.11.2013
13

14. • Muutuste
tulipunktid
Euroopas,
1950…2010
• Linnastumine
• Metsasuse
muutus
Fuchs et al. 2013
Alar Astover - 01.11.2013
14

15. • Põllumaa
rohumaaks või
metsaks
• 1970…1990
• 1990…2010
Fuchs et al. 2013
Alar Astover - 01.11.2013
15

16. Maakasutuse muutused
• Viimasel sajandil ja kümnendil üha kiirenev
muutuste tempo
• Globaliseerumine on üks muutuste võtmetegur
• Linnastumine
• Hiljutine troopika metsade kadu on pigem
rahvusvahelise kaubavahetuse ja linnalise
nõudluse tulem ning vähem seotud kohalike
maaelanike tarbimisega
• 42%-l maismaast esineb tootmise ja tarbimise
paiknemise erinevusest tulenev vastuolu
Alar Astover - 01.11.2013
16

17. Hetkeseis
• FAO andmetel
– 1,53 mld ha põllumaa
– 3,38 mld ha rohumaa/karjamaa
– Põllumajanduslik maakasutus kokku 38%
maismaast (suurim maakasutuse kategooria)
– Valdav osa viljakast maast juba kasutusel
– Tänapäeval põllumaa kasv 80% ulatuses
troopiliste metsade arvelt
Alar Astover - 01.11.2013
17

18. Rohumaa/karjamaa
Põllumajandusmaa paiknemine
Põllumaa
Alar Astover - 01.11.2013
18

19. Tegelik maakasutus ja potentsiaal
põllukultuuride kasvatamiseks maailmas
Alexandratos, N. and J. Bruinsma. 2012. World agriculture towards 2030/2050: the 2012 revision. ESA Working paper
No. 12-03. Rome, FAO.
Alar Astover - 01.11.2013
19

20. Maakasutus EL-s 2009.a.
Maakasutusviiside alusel
100%
75%
50%
25%
Põllumajandus
Tööstus, kaevandused, transport
Muu
Metsandus
Teenused, puhkealad, elamumaa
Eurostat andmetel
Alar Astover - 01.11.2013
20
Soome
Rootsi
Eesti
Sloveenia
Läti
Kreeka
Portugal
Austria
Slovakkia
Tšehhi
Poola
Itaalia
Saksamaa
Luksemburg
Belgia
Leedu
Hispaania
Prantsusmaa
Holland
Ungari
Taani
Suurbritannia
Iirimaa
EL
0%

21. Maakasutus EL-s 2009.a.
maakatte tüüpide alusel
100%
75%
50%
25%
EL
Soome
Roosti
Sloveenia
Eesti
Läti
Austria
Slovakkia
Portugal
Tšehhi
Leedu
Luksemburg
Poola
Saksamaa
Kreeka
Itaalia
Hispaania
Prantsusmaa
Belgia
Ungari
Taani
Suurbritannia
Holland
Iirimaa
0%
Mets
Põld
Rohumaa
Põõsastik
Tehismaastik
Vesi
Paljandpinnas
Märgalad
Eurostat andmetel
Alar Astover - 01.11.2013
21

22. Kaetud pind,
2006.a.
EC Technical Report: Overview of
best practices for limiting soil
sealing or mitigating its effects in
EU-27, (2011).
Alar Astover - 01.11.2013
22

23. Kui tõhusalt maad kasutakse?
Alar Astover - 01.11.2013
23

24. Põllumaa paiknemine ja põllukultuuride
kaalutud keskmine saagikus
West et al. 2010. Trading carbon for food: Global comparison of carbon stocks vs. crop yields on agricultural
land. PNAS November 16, 2010 vol. 107no. 46 19645-19648
Alar Astover - 01.11.2013
24

25. Nisu saagikuse muutuste regionaalsed eripärad
perioodil 1961…2008
Ray et al. 2012. Recent patterns of crop yield growth and stagnation. Nature Communications 3, Article number: 1293
Alar Astover - 01.11.2013
25

26. Nisu saagikuse ja viljelustehnoloogiate trendid
Austraalias (Victoria osariik)
David J. Connor
Designing cropping systems for efficient use of limited water in southern Australia
European Journal of Agronomy, Volume 21, Issue 4, December 2004, Pages 419–431
Alar Astover - 01.11.2013
26

27. Kui palju saagipotentsiaalist juba saavutatud?
Nisu, mais, riis
ND Mueller et al. Nature 490, 254-257 (2013) doi:10.1038/nature11420
Alar Astover - 01.11.2013
27

28. Saagipotentsiaali senisest tõhusam kasutamine
on paljudes maailma piirkondades aktuaalne
Foley et al. 2011. Solutions for a cultivated planet. Nature 478: 337–342.
Alar Astover - 01.11.2013
28

29. Intensiivsem tootmine on tavaliselt seotud
suurema keskkonnasurvega.
Lämmastiku bilanss, kg/ha
Alar Astover - 01.11.2013
29

30. Maa/mulla
hindamissüsteemid
• Ajalooliselt algus seoses maksude
diferentseerimise vajadusega
• u 2000.a. eKr esimene teadolev maade
jaotamine tsoonidesse maksustamise eesmärgil,
esimene “mullakaart”, Hiina keiser Yu Suur
• Maakasutuse planeerimine
• Muld on maa hindamises oluline, kuid mitte
ainus komponent
• Kohalikul kuni globaalsel tasandil rakendatavad
Alar Astover - 01.11.2013
30

31. Tüüpilised põllumajandusmaa/mulla
hindamissüsteemid
• Kohalikul/regionaalsel tasandil kõige levinum
100-punktilise skaala kasutamine. Näiteks:
– Storie Index rating (USA, 1933)
– Saksamaa „Bodenschaetzung“ (Rothkegel,
1950)
– Endised NVSL maad (boniteet)
• Arvuti/GIS-põhised edasiarendused, nt USA
LESA (Land Evaluation and Site Assessment) kasutab mh
Storie indeksit
• Üleilmselt kasutatavad – Agro-Ecological Zones
• Mudelid (saagi prognoosimine)
Alar Astover - 01.11.2013
31

32. Erinevate mulla kvaliteedi hindamissüsteemide võrdlus
Kriteerium
Üldine muldade "järjestamine"
Sobivus põllukultuuridele
Tööriistana maakasutuse
planeerimisel
Põllult kuni regionaalse tasandini
Riikidevaheline tasand
Arvestatakse kliimaandmeid
„0“ ei sobi kuni „3“ parim
Storie indeks
(USA)
3
0
2-3
3
2
0
AgroVisuaalne
Saksa- ökoloogilised mulla
maa
tsoonid (FAO) hindamine
3
0-1
0
0
3
0-1
2
3
1
0
3
0
3
3
Münchebergi
indeks
3
0-1
1
3
1-2
0
• Mida sarnasem meetod,
seda üksteisele graafikul
lähemal
Müller et al. 2010. Assessing the productivity function of soils. A review. Agron. Sustain. Dev. 30 (2010) 601–614
Alar Astover - 01.11.2013
32
3
3
3
2

33. Mõõtkava on oluline
Alar Astover - 01.11.2013
33

34. Mulla- ja põllumajandusmaa kaitse
• Mille eest kaitsta?
– Maakasutuse muutus (must stsenaarium
muldade katmine)
– Degradatsioon (mulla kvaliteedi langus)
– Igal aastal kaotame maailmas erinevatel
hinnangutel 5…10 mln ha põllumaad
• Kuidas?
– Piits või präänik
– Maakasutusotsused kohalikul tasandil,
survetegurid lokaalsest kuni globaalseni
Alar Astover - 01.11.2013
34

35. •
•
•
•
Kuidas säästa põllumaad muude arenduste
eest?
Põllumajandus kõige tasuvamaks
– Turg, toetused, maksupoliitika
Suunatud/kontrollitud linnastumine
– Seadusandlus, maksud, arengukavad
Põllumajanduse parem maine ühiskonnas, sotsiaalkultuuriliste ja ökoloogiliste hüvede teadvustamine
Piirnevate alade arendustega vastastikune
arvestamine
– Teadlikkus, haridus, planeeringud, kaasatus
Alar Astover - 01.11.2013
35

36. Mullakaitse seadusandlus
• Dust Bowl - Dirty Thirties
• 1935 USA „Soil Conservation and Domestic
Allotment Act“
• Theodor Roosvelt: „ Rahvas, kes hävitab mulla,
hävitab iseenda“
http://www.weru.ksu.edu/new_weru/multimedia/dustbowl/dustbowlpics.html
Alar Astover - 01.11.2013
36

37. Euroopa Liit
• EL mullakaitse direktiivi eelnõust (2006.a.) pole
kaugemale jõutud
• EL Mullakaitse Teemastrateegia (COM(2006) 231)
• 2012 raport strateegia “rakendamisest”
EL-s viimasel kahel
kümnendil maa
katmine/hõivamine
u 1000 km2 aastas
250 ha päevas
Alar Astover - 01.11.2013
37

38. • Põllumajandusmaa kaitseks mitmetes
riikides seadusandlikud aktid
– Eelkõige, et vältida parimate põllumaade
hõivamist elamumaa, infrastruktuuri jms arvelt
– Tavaliselt üleriiklikul või osariigi (nt USA,
Austraalia) tasandil üldised
suunised/soovitused, otsustusõigus aga ikka
kohalikul tasandil
Alar Astover - 01.11.2013
38

39. Maa katmise piiramise praktikad Euroopas
Prokop G., Jobstmann H., Schönbauer A., 2011: Overview on best practices for limiting soil sealing and mitigating its effects in EU-27
(Environment Agency Austria), Technical Report - 2011-50, ISBN: 978-92-79-20669-6. http://ec.europa.eu/environment/soil/sealing.html
• Austrias, Belgias (Flandrias), Saksamaal ja Luksemburgis,
on olemas iga-aastase maa hõivamise kvantitatiivsed
piirangud. Piirangud on siiski soovituslikud.
• Vähem on näiteid, kus piirangud on sätestatud kohalikul
tasandil (nt Itaalia, Lõuna-Hispaania)
• Maakasutuse planeerimisel mulla kvaliteediga
arvestamise soovituslikud suunised nt Saksamaal, kahes
Austria provintsis, Toscanas ja Itaalias Bolzano
autonoomses provintsis.
• Tasu/maks põllumajandusmaa kasutuse muutmise eest –
Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Itaalia Lombardia
piirkond. Tasu suurus on harilikult seotud mulla
viljakusklassiga
• „Rohealade“ määratlemine
Alar Astover - 01.11.2013
39

40. • Rootsi kogemus
– Seadus (1998.a.) näeb ette, et põllumaadele
ilma suure ühiskondliku vajaduseta ehitada ei
tohi
– Praktikas see pole põllumaadele ehitamist
takistanud
– Lõuna-Rootsis on u 10% heast põllumaast
kaetud ehitistega ja palju uusi arendusi on
töös
– Kohalike omavalitsuste mõju on suurem kui
üleriiklikud suunised
Linner, Messing 2012. Agricultural land needs protection. Acta Agriculturae Scandinavica Section
BSoil and Plant Science, 2012; 62: 706710
Alar Astover - 01.11.2013
40

41. Kokkuvõte
• Nõudlus suureneb ja viljaka põllumaa
ressurss on piiratud (regionaalsed
ebakõlad üha suurenevad)
• Maakasutuse muutused on kiirenenud
• Kasutuses oleva põllumaa efektiivsem ja
kestlik kasutus on möödapääsmatu
• Põllumajandusmaa hindamiseks on palju
meetodeid
• Seadus iseenesest ei taga veel kaitset
• World Clocks
Alar Astover - 01.11.2013
41

42. Tänan tähelepanu eest!
Alar Astover, professor, PhD
Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut,
mullateaduse ja agrokeemia osakond
E-post: alar.astover@emu.ee; Web: http://pk.emu.ee/ml
http://emts.emu.ee/
Alar Astover - 01.11.2013
42