SlideShare a Scribd company logo
1 of 16
Energiajookide uuring
Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut, ekspert
Raporti koostanud: Tagli Pitsi, Natalja Gluškova, Madli
Martverk, Leila Oja, Krystiine Liiv
• Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni
• Energiajooke reklaamitakse tihti kui energiat ja
erksust pakkuvaid tooteid, mis
• aitavad võidelda unisusega
• suurendavad kontsentratsioonivõimet
• aitavad toime tulla eksamiperioodiga
• aitavad öösel üleval olla jne
• Energiajoogi nimetus eksitav
Energiajookide koostis
• Energiajoogid sisaldavad tavaliselt kofeiini ning
kombinatsiooni teistest komponentidest, sh:
• taimsed stimulandid (guaraana, yerba mate),
• lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos),
• glükuronolaktoon (looduslikult esinev glükoosi metaboliit),
• aminohapped (tauriin, karnitiin, kreatiin),
• ürdid (ginkgo biloba, ženšenn) ja
• vitamiinid (niatsiin, vitamiinid B6 ja B12).
Kofeiin
• Peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi
stimuleerimine
• Märkimisväärne mõju südame-veresoonkonnale:
• mõõdukas vererõhu tõus
• mõju südame löögisagedusele
• Mõju ka teistele elundkondadele:
• kiirendab hingamissagedust
• kofeiin suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist
• stimuleeriv toime mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile
Lapsed ja kofeiini kogused
• Kofeiini tarbimisest tulenevad kõrvalnähud võivad ilmneda
• lastel juba 2,5 mg / kehakaalu kg juures päevas (40 kg – 100 mg
kofeiini)
• noorukitel (üle 40 kg, alla 18-aastased) kuni 100 mg puhul päevas
• Toksilisuse piir täiskasvanutel on alles 20 mg/kg kehakaalu kohta
päevas ehk 70 kg inimese puhul 1400 mg päevas
• Mõningate toitude ligikaudsed kofeiinisisaldused
Toit, jook Kofeiinisisaldus, mg /100 ml (100 g)
Presskannu- või filtrikohv 50-70
Koolajoogid 13
Tee 25
Piimašokolaad 20-25
Tume šokolaad 65-75
Energiajoogid Eestis 32
Kofeiinisisaldus (mg/100ml) Eestis
müüdavates energiajookides
100 mg kofeiini sisaldub umbes
• 310 ml energiajoogis
• 170 ml kohvis
• 500 ml tees
• 770 ml koolajookides
• 400 g piimašokolaadis, 130 g tumedas šokolaadis
Kofeiin n % Kofeiin n %
20 1 2,9 27 1 2,9
21 1 2,9 29 1 2,9
24 2 5,9 30 2 5,9
25 2 5,9 32 21 61,8
26 2 5,9 39 1 2,9
Eestis müüdavate energiajookide
suhkrusisaldus
• Päevane maksimaalne magusaportsjonite arv 4,
so 4x2 teelusikatäit suhkrut = 32 grammi
32 grammi suhkrut sisaldub umbes
• 320 ml energiajoogis
• 290 ml koolajookides
• 60 g šokolaadis
Süsivesikud, g/100 ml n %
0-4 4 11,8
4,1-8 0 0,0
8,1-12 24 73,5
üle 12 5 14,7
Energiajookide uuring
• Uuringu eesmärkideks oli selgitada välja 7-45 aastaste
Eestis elavate inimeste
• energiajookide joomise harjumused ja põhjused
• teiste kofeiini sisaldavate toodete tarbimise harjumused
• Tegemist oli tarbijakäitumise, mitte faktilise
toitumisuuringu ega tervise riskihinnanguga
• Uuringu tellis ja rahastas Põllumajandusministeerium
Uuringu metoodika
• Küsitlused toimusid märts-mai 2013
• Uuritavad grupid ja küsitlusmeetodid
Grupi nr Uuritavad Meetod Arv
1 1.-6. klassi üldhariduskoolide õpilased suuline intervjuu
küsitlejaga
451
2 7.-12. klassi üldhariduskoolide,
kutsehariduskoolide ja kõrgkoolide
õpilased
internetipõhine
küsitlus
ÜK – 2215
KA – 212
KK – 339
KOKKU
2766
3 16-45-aastased inimesed telefoniintervjuu 900
Tulemused
• Kuni 12-aastaste puhul ei ole energiajookide tarvitamine
probleemiks – 85% ei joo neid mitte kunagi (on kord proovinud)
• 2. ja 3. grupis on peamisteks tarvitajateks 15-30-aastased
• Suurim regulaarsete tarvitajate (vähemalt kolm korda kuus)
osakaal koguvalimist oli suurim 2. grupis (9,6%), sealt omakorda:
• üldhariduskoolides 15-17-aastaste seas - 10%
• kutseõppeasutustes 18-22-aastaste seas - 23%
• kõrgkoolides 23-aastaste ja vanemate seas - 9%
• Energiajookide tarvitamisega alustamise vanus – 10-15-aastaselt
• Peamised ostmise ja tarbimise põhjused
• nooremad maitse pärast, janu kustutamiseks , energia saamiseks
• vanematel lisandub vajadus õppida, töötada, üleval olla
Tulemused - energiajookide
tarvitamine gruppide kaupa
1. grupp 2. grupp 3. grupp
KOGUVALIMIST
Jõid energiajooki viimasel aastal
vähemalt kord nädalas
2,2% 13,9% 5,7%
Jõid energiajooki viimase 24h jooksul 1,3% 6,1% 3,0%
ENERGIAJOOKIDE TARVITAJATEST
Jõid energiajooki viimasel aastal
vähemalt kord nädalas
15,9% 22,6% 14,2%
Jõid energiajooki viimasel aastal
igapäevaselt
0% 2,8% 1,1%
Jõid energiajooki viimase 24h jooksul 9,5% 10,2% 10,8%
Tulemused –
joodud energiajookide kogused
• Energiajoogi joomine gruppide kaupa möödunud aastal
• Kofeiini noorukitel 100 mg päevas, täiskasvanutel 300 mg
päevas
• Suhkur kõigil maksimaalselt 32 grammi päevas
Grupp n % valimist kogus, ml kofeiin, mg suhkur, g
1.-6. klassi õpilased 63 14,0 324 104 32
üldhariduskoolide
õpilased
1162 52,5 429 137 43
kutseõppeasutuste
õpilased
128 60,4 536 172 54
kõrgkoolide
õpilased
186 54,9 413 132 41
16.-45. aastaste
grupp
357 39,7 462 148 46
Tulemused- kohvi joomine
• Kohvi joomine gruppide kaupa möödunud aastal (koguvalimist)
• 100 g kohvis 60 mg kofeiini
Grupp Üldse tarbisid Tarbisid min. kord nädalas Tarbisid
n % % kogus,
ml
kofeiin,
mg
iga
päev
24 h
jooksul
1.-6. klassi
õpilased
237 52,5 21,3 216 130 4,0% 22,8%
üldharidus-
koolide
õpilased
1425 64,3 39,2 289 173 17,7% 22,6%
kutseõppe-
asutuste
õpilased
174 82,1 60,4 355 213 31,6% 40,1%
kõrgkoolide
õpilased
271 81,9 56,0 333 200 30,1% 43,4%
16.-45. a. 795 88,3 76,8 415 249 62,9% 66,1%
Tulemused
• Energiajooke ja alkoholi joovad koos
• Arvamus - energiajooki alkoholiga juues püsib kainem,
vähendab joovet – 12% üldhariduskoolide õpilastest, kes neid
koos tarvitasid
• Energiajook ja füüsiline aktiivsus
• 1. grupp pärast treeningut
• treenerite soovitused (tulemused? segiajamine spordijookidega?)
2. grupp
3. gruppÜK KA KK Kokku
Koguvalimist, % 10,6 26,4 19,2 12,8 6,7
Energiajookide tarvitajatest, % 18,4 39,2 34,6 22,1 25,2
Soovitused tarbijale
• Energiajook ei ole janu kustutamise jook
• Energiajook ei ole spordijook
• mitte ajada spordijookidega segi
• peaks vältima seoses aktiivse füüsilise tegevusega
• Energiajooke ei tohiks tarvitada koos alkoholiga
• Energiajooke ei tohiks tarvitada regulaarselt ega suurtes
kogustes
• Energiajoogid ei sobi lastele (lapsevanemate selgitused lastele)
• Alati lugeda pakenditelt koostist, kofeiini ja suhkru sisaldust
• Arvestage tarbimisel ka teiste kofeiinirikaste toiduainetega
(kohv, šokolaad, koolajoogid, tee jne)
• Arvestage nii energiajookidest kui ka teistest toodetest saadud
suhkrukogust
Tänan!

More Related Content

More from Maaeluministeerium

MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmed
MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmedMAK 2014-2020 ja investeeringumeetmed
MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmedMaaeluministeerium
 
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisEesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
 
Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Maaeluministeerium
 
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaeluministeerium
 
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Maaeluministeerium
 
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselAktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselMaaeluministeerium
 
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisKala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisMaaeluministeerium
 
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessEesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessMaaeluministeerium
 
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
 
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Maaeluministeerium
 
Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaeluministeerium
 
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Maaeluministeerium
 
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Maaeluministeerium
 
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Maaeluministeerium
 

More from Maaeluministeerium (20)

MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmed
MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmedMAK 2014-2020 ja investeeringumeetmed
MAK 2014-2020 ja investeeringumeetmed
 
Rohestamine: ökoalad
Rohestamine: ökoaladRohestamine: ökoalad
Rohestamine: ökoalad
 
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisEesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
 
Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?
 
Toidumärgistuse uuring 2014
Toidumärgistuse uuring 2014Toidumärgistuse uuring 2014
Toidumärgistuse uuring 2014
 
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
 
Toiduliit 2014
Toiduliit 2014Toiduliit 2014
Toiduliit 2014
 
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
 
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselAktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
 
Eesti kalandus 2014
Eesti kalandus 2014 Eesti kalandus 2014
Eesti kalandus 2014
 
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisKala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
 
Mahetoidu turu-uuring 2013
Mahetoidu turu-uuring 2013Mahetoidu turu-uuring 2013
Mahetoidu turu-uuring 2013
 
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessEesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
 
Eesti toit 2015-2020
Eesti toit 2015-2020Eesti toit 2015-2020
Eesti toit 2015-2020
 
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
 
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
 
Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020
 
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
 
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
 
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
 

Energiajookide tarbimisuuringu pressikonverents 24.09.2013

  • 1. Energiajookide uuring Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituut, ekspert Raporti koostanud: Tagli Pitsi, Natalja Gluškova, Madli Martverk, Leila Oja, Krystiine Liiv
  • 2. • Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni • Energiajooke reklaamitakse tihti kui energiat ja erksust pakkuvaid tooteid, mis • aitavad võidelda unisusega • suurendavad kontsentratsioonivõimet • aitavad toime tulla eksamiperioodiga • aitavad öösel üleval olla jne • Energiajoogi nimetus eksitav
  • 3. Energiajookide koostis • Energiajoogid sisaldavad tavaliselt kofeiini ning kombinatsiooni teistest komponentidest, sh: • taimsed stimulandid (guaraana, yerba mate), • lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos), • glükuronolaktoon (looduslikult esinev glükoosi metaboliit), • aminohapped (tauriin, karnitiin, kreatiin), • ürdid (ginkgo biloba, ženšenn) ja • vitamiinid (niatsiin, vitamiinid B6 ja B12).
  • 4. Kofeiin • Peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine • Märkimisväärne mõju südame-veresoonkonnale: • mõõdukas vererõhu tõus • mõju südame löögisagedusele • Mõju ka teistele elundkondadele: • kiirendab hingamissagedust • kofeiin suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist • stimuleeriv toime mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile
  • 5. Lapsed ja kofeiini kogused • Kofeiini tarbimisest tulenevad kõrvalnähud võivad ilmneda • lastel juba 2,5 mg / kehakaalu kg juures päevas (40 kg – 100 mg kofeiini) • noorukitel (üle 40 kg, alla 18-aastased) kuni 100 mg puhul päevas • Toksilisuse piir täiskasvanutel on alles 20 mg/kg kehakaalu kohta päevas ehk 70 kg inimese puhul 1400 mg päevas • Mõningate toitude ligikaudsed kofeiinisisaldused Toit, jook Kofeiinisisaldus, mg /100 ml (100 g) Presskannu- või filtrikohv 50-70 Koolajoogid 13 Tee 25 Piimašokolaad 20-25 Tume šokolaad 65-75 Energiajoogid Eestis 32
  • 6. Kofeiinisisaldus (mg/100ml) Eestis müüdavates energiajookides 100 mg kofeiini sisaldub umbes • 310 ml energiajoogis • 170 ml kohvis • 500 ml tees • 770 ml koolajookides • 400 g piimašokolaadis, 130 g tumedas šokolaadis Kofeiin n % Kofeiin n % 20 1 2,9 27 1 2,9 21 1 2,9 29 1 2,9 24 2 5,9 30 2 5,9 25 2 5,9 32 21 61,8 26 2 5,9 39 1 2,9
  • 7. Eestis müüdavate energiajookide suhkrusisaldus • Päevane maksimaalne magusaportsjonite arv 4, so 4x2 teelusikatäit suhkrut = 32 grammi 32 grammi suhkrut sisaldub umbes • 320 ml energiajoogis • 290 ml koolajookides • 60 g šokolaadis Süsivesikud, g/100 ml n % 0-4 4 11,8 4,1-8 0 0,0 8,1-12 24 73,5 üle 12 5 14,7
  • 8. Energiajookide uuring • Uuringu eesmärkideks oli selgitada välja 7-45 aastaste Eestis elavate inimeste • energiajookide joomise harjumused ja põhjused • teiste kofeiini sisaldavate toodete tarbimise harjumused • Tegemist oli tarbijakäitumise, mitte faktilise toitumisuuringu ega tervise riskihinnanguga • Uuringu tellis ja rahastas Põllumajandusministeerium
  • 9. Uuringu metoodika • Küsitlused toimusid märts-mai 2013 • Uuritavad grupid ja küsitlusmeetodid Grupi nr Uuritavad Meetod Arv 1 1.-6. klassi üldhariduskoolide õpilased suuline intervjuu küsitlejaga 451 2 7.-12. klassi üldhariduskoolide, kutsehariduskoolide ja kõrgkoolide õpilased internetipõhine küsitlus ÜK – 2215 KA – 212 KK – 339 KOKKU 2766 3 16-45-aastased inimesed telefoniintervjuu 900
  • 10. Tulemused • Kuni 12-aastaste puhul ei ole energiajookide tarvitamine probleemiks – 85% ei joo neid mitte kunagi (on kord proovinud) • 2. ja 3. grupis on peamisteks tarvitajateks 15-30-aastased • Suurim regulaarsete tarvitajate (vähemalt kolm korda kuus) osakaal koguvalimist oli suurim 2. grupis (9,6%), sealt omakorda: • üldhariduskoolides 15-17-aastaste seas - 10% • kutseõppeasutustes 18-22-aastaste seas - 23% • kõrgkoolides 23-aastaste ja vanemate seas - 9% • Energiajookide tarvitamisega alustamise vanus – 10-15-aastaselt • Peamised ostmise ja tarbimise põhjused • nooremad maitse pärast, janu kustutamiseks , energia saamiseks • vanematel lisandub vajadus õppida, töötada, üleval olla
  • 11. Tulemused - energiajookide tarvitamine gruppide kaupa 1. grupp 2. grupp 3. grupp KOGUVALIMIST Jõid energiajooki viimasel aastal vähemalt kord nädalas 2,2% 13,9% 5,7% Jõid energiajooki viimase 24h jooksul 1,3% 6,1% 3,0% ENERGIAJOOKIDE TARVITAJATEST Jõid energiajooki viimasel aastal vähemalt kord nädalas 15,9% 22,6% 14,2% Jõid energiajooki viimasel aastal igapäevaselt 0% 2,8% 1,1% Jõid energiajooki viimase 24h jooksul 9,5% 10,2% 10,8%
  • 12. Tulemused – joodud energiajookide kogused • Energiajoogi joomine gruppide kaupa möödunud aastal • Kofeiini noorukitel 100 mg päevas, täiskasvanutel 300 mg päevas • Suhkur kõigil maksimaalselt 32 grammi päevas Grupp n % valimist kogus, ml kofeiin, mg suhkur, g 1.-6. klassi õpilased 63 14,0 324 104 32 üldhariduskoolide õpilased 1162 52,5 429 137 43 kutseõppeasutuste õpilased 128 60,4 536 172 54 kõrgkoolide õpilased 186 54,9 413 132 41 16.-45. aastaste grupp 357 39,7 462 148 46
  • 13. Tulemused- kohvi joomine • Kohvi joomine gruppide kaupa möödunud aastal (koguvalimist) • 100 g kohvis 60 mg kofeiini Grupp Üldse tarbisid Tarbisid min. kord nädalas Tarbisid n % % kogus, ml kofeiin, mg iga päev 24 h jooksul 1.-6. klassi õpilased 237 52,5 21,3 216 130 4,0% 22,8% üldharidus- koolide õpilased 1425 64,3 39,2 289 173 17,7% 22,6% kutseõppe- asutuste õpilased 174 82,1 60,4 355 213 31,6% 40,1% kõrgkoolide õpilased 271 81,9 56,0 333 200 30,1% 43,4% 16.-45. a. 795 88,3 76,8 415 249 62,9% 66,1%
  • 14. Tulemused • Energiajooke ja alkoholi joovad koos • Arvamus - energiajooki alkoholiga juues püsib kainem, vähendab joovet – 12% üldhariduskoolide õpilastest, kes neid koos tarvitasid • Energiajook ja füüsiline aktiivsus • 1. grupp pärast treeningut • treenerite soovitused (tulemused? segiajamine spordijookidega?) 2. grupp 3. gruppÜK KA KK Kokku Koguvalimist, % 10,6 26,4 19,2 12,8 6,7 Energiajookide tarvitajatest, % 18,4 39,2 34,6 22,1 25,2
  • 15. Soovitused tarbijale • Energiajook ei ole janu kustutamise jook • Energiajook ei ole spordijook • mitte ajada spordijookidega segi • peaks vältima seoses aktiivse füüsilise tegevusega • Energiajooke ei tohiks tarvitada koos alkoholiga • Energiajooke ei tohiks tarvitada regulaarselt ega suurtes kogustes • Energiajoogid ei sobi lastele (lapsevanemate selgitused lastele) • Alati lugeda pakenditelt koostist, kofeiini ja suhkru sisaldust • Arvestage tarbimisel ka teiste kofeiinirikaste toiduainetega (kohv, šokolaad, koolajoogid, tee jne) • Arvestage nii energiajookidest kui ka teistest toodetest saadud suhkrukogust

Editor's Notes

  1. Karastusjookidegruppi100 g kohta2,5% piim – 58kcalApelsinimahl, karastusjook, energiajook – 42kcal