2. Vahepala – Bütsantsi õigeusk
Jumal
Keiser – ainuvalitseja Bütsantsis
Patriarh - Kirikupea
Vaimulikud ja riigiametnikud
Lihtrahvas
Ikoon - Pühapilt
Kuigi Bütsants langes
1453. aastal türklaste
võimu alla jäi
kreekakatolik kirik püsima
4. Kaubatee varjaagidest kreeklasteni
Idaslaavlased elasid enamasti jõgede ääres
Mööda suuri jõgesid said põhjapoolsed elanikud
kaubelda Bütsantsiga
IX sajandist – varjaagid („sõjamees“) ehk
skandinaavia viikingid võtsid need kaubateed
rohkem kasutusele
Jõgede äärte tekkisid idaslaavlastest kaupmeestest
ja käsitöölistest koosnevad asulad, mis kujunesid
linnadeks
5. Rjurik – esimene Vana-Vene valitseja
Idaslaavlaste hõimud
olid tihti omavahel
tülis
862. aastal kutsuti
valitsejaks
viikingipealik Rjurik
6. Vürst Oleg
Rjuriku poeg
Sai valitsejaks 879. aastal
Tahtis saada Bütsantsi
viiva kaubatee valitsejaks
882. vallutas Kiievi
Rajati Vana-Vene ehk
Kiievi-Vene riik
Tähtsaim linn – Kiiev
Vürst – idaslaavi valitseja
8. Vana-Vene riigi sise- ja
välispoliitika
Družiina – vürstide
sõdalasest kaaskond
Sõditi naabritega ja
hoiti oma riigi kord
majas
Talviti sõitis vürst
družiinaga mööda
maad ringi ja elas oma
alamate kulul
Sõjad rändrahvastega
Sõditi ja kaubeldi rikka
Bütsantsiga Varjaagist sõjamehed
9. Küsimused
Kuidas jagunevad slaavlased?
Kus oli slaavlaste algne kodupaik?
Kus elasid enamasti idaslaavlased?
Kes olid varjaagid?
Kuidas said omavahel läbi erinevad idaslaavi
hõimud?
Mis oli esimese varjaagist valitseja nimi?
Kes rajas Kiievi-Vene riigi
Mis on drušiina?
10. Venemaa ristiusutamine
988. võtab vürst
Vladimir vastu bütsantsi
õigeusu
Vanad jumalad keelati
(nt peajumal Perun)
Algul ristiti kogu Kiiev,
hiljem mindi usku
levitama mujale Vene
aladele
Õigeusule vastuhakkajaid
karistati družinnikute
poolt – nt Novgorodi
elanikud
11. Venemaa ristiusustamine
Rajati kloostreid ja kirikuid
Võeti kasutusele kirillitsa – slaavi tähestik
Alluti Konstantinoopoli patriarhile –
Suured mõjutused Bütsantsist
12. Kiievi vürstide tõus ja langus
Suurim õitseng-kõrgaeg Jaroslav Targa
valitsemise ajal (1019-1054)
1030 (-1061) – vallutas Jaroslavi vägi Taru linnuse
ja rajas Jurjevi kantsi (vene keeles Tartu – Jurjev)
Kiiev kasvas suureks ja kauniks linnaks
„Vene õigus“ - esimene vene seadustekogu
Peale Jaroslavi surma jagati maa poegade vahel
Kodutülide käigus lagunes Vana-Vene riik
väikesteks vürstiriikideks
13. Küsimused
Mis usu võttis vürst Vladimir vastu 988. aastal
aastal?
Mis on kirillitsa?
Kelle valitsemisajal oli Kiievi-Vene riigi kõrgaeg?
Mis linna vallutas Jaroslav Tark?
Mis juhtus riigiga peale Jaroslavi surma?