SlideShare a Scribd company logo
1 of 13
 Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1.
sajandil.
 Esialgu levis see orjade seas.
 Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik
võrdsed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui
rikkad. See ei meeldinud valitsejatele ja nad
hakkasid kristlasi taga kiusama.
 Hiljem hakati rääkima sellest, et inimesed
peavad olema alandlikud ning pääsevad
siis pärast surma paradiisi. Aja möödudes
kuulutatigi ristiusk Roomas riigiusundiks.
 Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima
katakombides- maa-alustes labürintides.
 Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega,
vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid
pidada.
 Seintesse olid uuristatud suured tühimikud,
kuhu asetati surnu.
 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks
ongi katakombides leiduvad seina- ja
laemaalid.
 Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus
jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Nii võetigi esimeste kirikute
ehitamisel eeskujuks basiilika.
 Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid
jagasid kolmeks lööviks.
 Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas.
Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.
 Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid.
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti.
 Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud
kaartega.
 Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli
kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse
valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus.
 Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord
seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil.
 Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida
kutsutakse aatriumiks.
 Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla
tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid.
 Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need
võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost,
Kristuse kannatustest jm.
Sümbolid:
Kala- Jeesus Kristus
Lambatall - Jeesus Kristus
Hea karjane - Jeesus Kristus
Lambukesed ümber Karjase- kogudus
Tuvi - Püha Vaim
Paabulind - igavese elu sümbol, kõdunematus
Kilbi all varjuv kilpkonn: pimedus ja rumalus,
kukk: valgus ja valgustatus.
 Varakristlikus kunstis ei kohta me
peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma
põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik
Rooma riigi aladel elanud rahvad
kummardanud oma jumalate kujusid, et
aga ristiusulised ei tahtnud nendele
sarnaneda.
Täname tähelepanu eest!

More Related Content

What's hot

Katoliku kirik kõrgkeskajal
Katoliku kirik kõrgkeskajalKatoliku kirik kõrgkeskajal
Katoliku kirik kõrgkeskajalDagmar Seljamäe
 
Bütsants. Bütsantsi kultuur
Bütsants. Bütsantsi kultuurBütsants. Bütsantsi kultuur
Bütsants. Bütsantsi kultuurMihhail Sorokin
 
11. Tund. Katoliku Kirik Eestis
11. Tund. Katoliku Kirik Eestis11. Tund. Katoliku Kirik Eestis
11. Tund. Katoliku Kirik Eestissvetgord
 
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikust
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikustKordamine kontrolltööks katoliku kirikust
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikustDagmar Seljamäe
 
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalidBütsantsi mosaiigid ja seinamaalid
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalidAvely Pütsep
 
8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik Kunst8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik KunstKunstiajalugu
 
24 25. kloostrid, nunnakloostrid
24 25. kloostrid, nunnakloostrid24 25. kloostrid, nunnakloostrid
24 25. kloostrid, nunnakloostridMihhail Sorokin
 
Varakristlus gümnaasiumile
Varakristlus gümnaasiumileVarakristlus gümnaasiumile
Varakristlus gümnaasiumileDagmar Seljamäe
 
Kristlik kultuur VI klassile
Kristlik kultuur VI klassileKristlik kultuur VI klassile
Kristlik kultuur VI klassileDagmar Seljamäe
 
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonReformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonLiia Vijand
 
Peamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisPeamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisNatalja Dovgan
 

What's hot (20)

Katoliku kirik kõrgkeskajal
Katoliku kirik kõrgkeskajalKatoliku kirik kõrgkeskajal
Katoliku kirik kõrgkeskajal
 
Bütsants. Bütsantsi kultuur
Bütsants. Bütsantsi kultuurBütsants. Bütsantsi kultuur
Bütsants. Bütsantsi kultuur
 
11. Tund. Katoliku Kirik Eestis
11. Tund. Katoliku Kirik Eestis11. Tund. Katoliku Kirik Eestis
11. Tund. Katoliku Kirik Eestis
 
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikust
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikustKordamine kontrolltööks katoliku kirikust
Kordamine kontrolltööks katoliku kirikust
 
7 32
7 327 32
7 32
 
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalidBütsantsi mosaiigid ja seinamaalid
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid
 
Mungaordud
MungaordudMungaordud
Mungaordud
 
10 Vanavene Kunst
10 Vanavene Kunst10 Vanavene Kunst
10 Vanavene Kunst
 
Kirikud ja kloostrid
Kirikud ja kloostridKirikud ja kloostrid
Kirikud ja kloostrid
 
Katoliku kirik
Katoliku kirikKatoliku kirik
Katoliku kirik
 
11 Keskaeg
11 Keskaeg11 Keskaeg
11 Keskaeg
 
8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik Kunst8.Varakristlik Kunst
8.Varakristlik Kunst
 
24 25. kloostrid, nunnakloostrid
24 25. kloostrid, nunnakloostrid24 25. kloostrid, nunnakloostrid
24 25. kloostrid, nunnakloostrid
 
Varakristlus gümnaasiumile
Varakristlus gümnaasiumileVarakristlus gümnaasiumile
Varakristlus gümnaasiumile
 
Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2
 
Reformatsioon
ReformatsioonReformatsioon
Reformatsioon
 
Kristlik kultuur VI klassile
Kristlik kultuur VI klassileKristlik kultuur VI klassile
Kristlik kultuur VI klassile
 
Dekristianiseerimine ja kultused
Dekristianiseerimine ja kultusedDekristianiseerimine ja kultused
Dekristianiseerimine ja kultused
 
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonReformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
 
Peamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisPeamised usundid Eestis
Peamised usundid Eestis
 

Similar to Varakristlik kunst

Similar to Varakristlik kunst (12)

12.romaani
12.romaani12.romaani
12.romaani
 
12 Romaani
12 Romaani12 Romaani
12 Romaani
 
Romaani Stiil 2010
Romaani Stiil 2010Romaani Stiil 2010
Romaani Stiil 2010
 
1.tund.7.klassi kordamine
1.tund.7.klassi kordamine1.tund.7.klassi kordamine
1.tund.7.klassi kordamine
 
7ajal15102010
7ajal151020107ajal15102010
7ajal15102010
 
Miniatuurmaal varakristlikust gootini
Miniatuurmaal varakristlikust gootiniMiniatuurmaal varakristlikust gootini
Miniatuurmaal varakristlikust gootini
 
Romaani kunst - konspekt
Romaani  kunst -  konspektRomaani  kunst -  konspekt
Romaani kunst - konspekt
 
Rahvarundamine
RahvarundamineRahvarundamine
Rahvarundamine
 
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algusEtruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
 
Piibel
PiibelPiibel
Piibel
 
Rooma
RoomaRooma
Rooma
 
Renessansiajastu muusika
Renessansiajastu muusikaRenessansiajastu muusika
Renessansiajastu muusika
 

Varakristlik kunst

  • 1.
  • 2.  Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1. sajandil.  Esialgu levis see orjade seas.  Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. See ei meeldinud valitsejatele ja nad hakkasid kristlasi taga kiusama.  Hiljem hakati rääkima sellest, et inimesed peavad olema alandlikud ning pääsevad siis pärast surma paradiisi. Aja möödudes kuulutatigi ristiusk Roomas riigiusundiks.
  • 3.  Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides- maa-alustes labürintides.  Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada.  Seintesse olid uuristatud suured tühimikud, kuhu asetati surnu.  1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid.
  • 4.
  • 5.
  • 6.  Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks basiilika.  Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks.  Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.  Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti.  Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega.  Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus.  Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil.  Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks.
  • 7.
  • 8.
  • 9.  Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid.  Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Sümbolid: Kala- Jeesus Kristus Lambatall - Jeesus Kristus Hea karjane - Jeesus Kristus Lambukesed ümber Karjase- kogudus Tuvi - Püha Vaim Paabulind - igavese elu sümbol, kõdunematus
  • 10. Kilbi all varjuv kilpkonn: pimedus ja rumalus, kukk: valgus ja valgustatus.
  • 11.  Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendele sarnaneda.
  • 12.