Innovatsiooniprotsessi metoodika

Innovatsiooniprotsessi
metoodika
Koostajad:
Katre Savi
Ants Lusti
Jane Oblikas
Pille-Liis Milvere

SÜMBOOLNE JA
VISUAALNE
KOMMUNI-
KATSIOON
(SÜMBOL)
Kommuni-
katsioon
Graafiline disain
Brändi disain
Veeb (lihtne)
Online komm.
MATERIAALSED
JA TEHIS-
OBJEKTID
(OBJEKT)
Tööstus- ja
tootedisain
Moedisain
INTERAKTSIOON
JA PROTSESSID
(AKTSIOON)
Interaktsiooni
disain
Teenusedisain
Sotsiaalse
innovatsiooni
disain
Strateegia ja
planeerimine
KESKKOND JA
SÜSTEEMID
(KULTUUR/
SÜSTEEM)
Interjööridisain
Arhitektuur
Linna-
planeerimine
Poliitikad
4. 3. 2. 1.
Allikas: Buchanan
Disaini järjestus

80% ETTEVÕTETEST JA ORGANISATSIOONIDEST ARVAB, ET NAD
PAKUVAD SUUREPÄRAST TEENUST
AINULT 8% NENDE KASUTAJATEST NÕUSTUB NENDEGA

ORGANI-
SATSIOON
PROTSESSID KASUTAJA
STRATEEGIA
KONTSEPT-
SIOONID JA
LAHENDUSED
KULTUURI-
LINE MUUTUS
TALENDID
PUUTE-
PUNKTID
KVALITEET
KOGEMUS
BRÄNDI
MÕJUSUS
TAGASISIDE
TÖÖTAJAD
HANKIJAD
PARTNERID
TURG
KONKURENTS
TEHNOLOOGIA
TURG
KOGUKOND
ÜHISKOND
POLIITIKAD
MAJANDUS
TRENDID
RAHULOLUPRODUKTIIVSUS
Mõjus ja tõhus Kasulik, kasutajasõbralik, ihaldusväärne
Ressursid ja piirangud
Kontekst
Tegelikud kasutaja
vajadused
Turu vajadused
Kontekst ja inspiratsioon
Protsessidisaini mudel

MIDA SUUREM ON PROBLEEM, SEDA
VÄÄRTUSLIKUM SAAB OLLA LAHENDUS

Diagnostika <diagnóstika 1 s> (< kr diagnōstikos eristamisvõimeline)
• MED õpetus, mis uurib haiguste tunnuseid, samuti meetodeid ja
põhimõtteid, mille varal pannakse diagnoos
Diagnoos <diagn|òos -oosi -òosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine,
äratundmine)
• MED, VET haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
Sümptom <s`ümptom -i 2e s> (< kr symptōma juhtumus; sümptom)
• mingi nähtuse tunnus, tundemärk;
• MED haigustunnus, haigusnäht. Vt ka sündroom
Mis on – diagnostika ja diagnoos?

Protsess on väärtust lisavate tegevuste kogum.
Iga organisatsioon on loodud eesmärgiga luua või lisada kellegi jaoks mingit
väärtust. See kehtib nii era-, avaliku kui ka kolmanda sektori kohta.
Kui erasektoris on väärtuse lisamise protsess konkreetsem ja hoomatavam,
siis avaliku sektori või mittetulundus-organisatsiooni korral vajab lisandunud
väärtuse sõnastamine sageli suuremat pingutust.
Mis on – protsess ja juhtimine?

Juhtimisgurud väidavad, et ainus, mida üldse saab juhtida, on protsess.
Teisisõnu – juhtimise ainsaks objektiks on protsess. Finantsjuhtimine,
personalijuhtimine, riskijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jne ei ole korrektsed
väljendid nii kaua, kui me ei näe nende taga protsesse, mida juhtida.
Juhtimiseks on vaja tunda seda, mida juhime – protsessi. Mis on selle soovitud
tulemus? Kus see algab ja kus lõpeb? Kuidas toimub väärtuse lisamine?
Kelle poolt? Millise korra või reegli alusel? Millist ressurssi ja informatsiooni
kasutades?
Mis on – protsess ja juhtimine?

Tänapäeva võlusõna on efektiivsus ehk tõhusus.
Tõhusus näitab, millise ressursiga saavutame soovitud tulemuse.
Kui tegevus väärtust ei loo või on see hoomamatu, tekib õigustatud
küsimus, kas sellele on ikka mõtet aega raisata. Aeg on ainus tõeliselt
taastumatu ressurss, seletamatu toormaterjal kõige jaoks. Kaotatud raha on
võimalik tagasi teenida, kaotatud aega ei saa enam kunagi tagasi. Seepärast
võib väita, et aeg on palju hinnalisem kui raha.
Statistika järgi kulub Eestis keskmiselt üle 2 korra enam ressurssi sama
tulemuse saavutamiseks võrreldes Euroopa Liiduga.
Meie mahajäämuse põhjuseks võib olla kehvem tehnoloogia ja tehnika,
väiksemad mahud vms. Kuid kindlasti on siin oma osa ka ebaefektiivsel
töökorraldusel ja töötajaskonna suhtumisel töösse.
Mis on – efektiivsus?

Efektiivsuse saavutamine
Tootmisettevõtete, eriti autotööstuse ettevõtete suureks eeskujuks on
pikka aega olnud Toyota, kes on suutnud olla sama kasumlik kui kõik teised
autotootjad kokku.
Aastakümnete pikkune täiuslikkuseni viimistletud protsesside juhtimine on
üks Toyota edutegureid. Selle tulemusena on protsessidest kõrvaldatud
kõik mittevajalik ja üleliigne ning on jäänud vaid väärtust loov osa. Eesti
keeles on selle kohta kasutusel väljend kulusäästlik tootmine.
Kõikidel organisatsioonidel on võimalik leida oma protsessides see osa,
mis seal ei peaks olema.
Ühel Tallinna rahvusvahelistest kvaliteedikonverentsidest toodud info
põhjal võib tubli keskmise Eesti ettevõtte kulukäibest leida ca 25–35% nn
halva kvaliteediga seotud kuludest. Need on erinevad ringitegemised,
reklamatsioonid, seisakud, tõrked ja muud ebaefektiivsusega seotud kulud.
Efektiivsuse saavutamine

Protsesside KAARDISTAMINE
Tulemuse saavutamise protsessi on enamasti võimalik jagada väiksemateks
osadeks. Kui üks suur ja hoomamatu asi väiksemateks tükkideks lahutada, on
sellega kergem hakkama saada. Väiksematest osadest käib jõud ja mõistus
üle. Protsesside juures võib seda nimetada ka kaardistamiseks.
Maakaardil on maastiku vähendatud ja esitatud üldistatud kujutis. Protsesside
kaardile võib kanda tegevuste lihtsustatud ja üldistatud kujutise. Maakaardil
jõuame teed mööda asustatud punkti, millel on oma alguse ja lõpu silt.
Protsesside kaardil on kindla alguse ja lõpuga tegevused, mis on omavahel
seotud sõltuvalt organisatsiooni tegevuse loogikast.
Protsessi sees leiame taas sisemise toimimisloogika, millest selgub, kes,
mida, millal, kuidas ja millega teeb, et saavutada soovitud tulemus.
Protsesside kaardistamine

Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamine,
kohandamine või arendamine, mille eesmärgiks on
inimestele suurema väärtuse pakkumine.
IDEO. Innovation in Government

Innovatsiooniprotsessi lähtekoht
• Avalikus sektoris on sageli tegemist keerukate (“wicked”) probleemidega
• Avaliku teenuse puhul on kasutatavus ja kasulikkus üliolulised – ühiskonna
ühine asi
• Disainmõtlemine ja teenusedisain võimaldavad leida kasutajasõbralikke
parimaid lahendusi, neid testida ja kohandada
Lähtekoht on kasutaja ning kasutajast lähtuv väljakutse lahendamine:
Kasutaja à Arendus à Teenus

Eeltöö
• Probleemide esitamine
Vajadus muudatuseks saab alguse barjääri märkamisest. Vajalik on tagada keskkond /formaat
probleemide teadvustamiseks, ideede esitamiseks.
• Probleemide valimine (programmi)
Selged kriteeriumid, mille alusel valitakse probleemid programmi /innovatsiooniprotsessi.
• Meeskondade moodustamine
Meeskondadesse peavad olema kaasatud eri osapoolte esindajad.

DIAGNOSTIKA IDEESTAMINE ARENDUS
Mis on – PROTOTÜÜP ja PROTOTÜÜPIMINE? Projektiplaan
E
M
A
E
Projekti eesmärk (selge ja spetsiifiline)
Projekti edukuse mõõdetavus (mida mõõdame, hindamaks projekti efekti)
V
Ajagraafik (millised on projekti olulised valmimisetapid ja lõpptähtaeg)
Eelarve (projekti kuluartiklid, planeeritav eelarve või ressurss)
Vastutaja (projekti edukuse eest vastutav persoon ja meeskond)
Tööprotsessi stsenaariumi planeerimine
EEL AJAL PÄRAST
Organisatsiooni sisemise
töökorralduse piir
Protsessi/teenuse nähtava
osa piir
Käegakatsutav osa
protsessist
(teenindussaal,
infovoldik, koduleht vmt)
Protsessi
kaasatavad/teenuse
kasutajad ja nende
tegevused
„Lava’’
„Publik’’
„Näitlejad’’
„Stsenaarium’’
„Lavatagune’’
Protsessi/teenuse
käivitajad/osutajad
Protsessikirjeldus – plaan
sellest, mis peab juhtuma
Mida on vaja, et
kõik toimiks
Protsessis osalejate/teenuse
kasutaja ja
osutaja kokkupuute piir
Tõendite kogumine (Evidence Safari)
- statistika
- artiklid teema kohta
- seadusandlik taust
- SiMi töökorralduslik protsess, mis probleemiga kokku puutub
- seotud osapooled, arvamused, tsitaadid
- ootused SiMi inimeste poolt (tsitaadid)
- SiMi osa probleemist
- näited päris elust
- mida juba tehtud varasemalt - mis toimis ja mis mitte? Tulemus?
- sarnane praktika kusagil mujal
TÕENDITE
KOGUMINE
PROBLEEMI
DEF.-MINE
OSAPOOLTE
KAARDISTUS
PERSONAD
KASUTAJA-
TEEKONNA
KAARDISTUS
KUIDAS
SAAKSIME
TEHA NII, ET…
IDEEDE
GENEREERI-
MINE
OLULISUSE-
KEERUKUSE
MAATRIKS
IDEEDE
TESTIMINE
NÄIDISIDEE
VALIK
TÖÖPROTSESSI
STSENAARIUM
PROTO-
TÜÜPIMINE
PROJEKTI-
PLAANI
KOOSTAMINE
Lahendus 1- vabatahtlikuks saamine
Luua veebikeskkond nn. VÄRAV
e-taotluste vormistamiseks, mis
oleks liidestatud riiklike
andmebaasidega.
• „5 KLIKIGA VABATAHTLIKUKS“
• Taotluse menetlus 1 h > 5 min
Innovatsiooniprotsess
PÕHIPROTSESSI
KAARDISTUS
LAHENDUSE
ESITLUS
Persona
NIMI:PILT:
FAKTID:
JUHTLAUSE:
VAJADUSED JA EESMÄRGID:
MIS TEKITAB NURINAT:
MIS TEDA MOTIVEERIB:
MIS VÄLJENDAB SUHTUMIST:
PERSOONAKIRJELDUS
KUUPÄEV:ORGANISATSIOON: TEENUS:
Mis oli kõige meeldejäävam ja üllatavam lugu?
Mis teemad tekitasid temas kõige rohkem emotsioone? Miks?
Mis teemadel ta rääkis ajaliselt kõige rohkem? Miks?
Vajadused ja eesmärgid persoona sõnadega:
Mis tekitab nurinaid ja probleeme?
Mis teda tegelikult motiveerib?
PERSOONAUURING
KUUPÄEV:INTERVJUEERITAV:
REFLEKTSIOON:
INTERVJUU:
PROBLEEMI
RAAMISTAMINE
Probleemipuu
Juurpõhjused
Tuumprobleem
Sümptomid

Innovatsioonprotsessi etapid
Innovatsiooniprotsess koosneb kolmest suurest teemaplokist:
Diagnostika
Ideestamine
Arendus
Iga etapp, mis joonisel on kujutatud taustal oleva teemandina,
algab lähtepunktist võimaluste välja maksimaalse avardamisega,
seejärel teemad raamistatakse ning võetakse vastu vajalikud otsused,
mis etapi lõpus võimalikult konkreetsesse väljundisse koondatakse ning
on lähtekohaks järgmisele etapile.

DIAGNOSTIKA
- statistika
TÕENDITE
KOGUMINE
PROBLEEMI
DEF.-MINE
OSAPOOLTE
KAARDISTUS
PERSONAD
Diagnostika etapp
PÕHIPROTSESSI
KAARDISTUS
ETAPI EESMÄRK:
analüüsida põhjalikult algselt kirjeldatud
probleemi, raamistada probleem,
määratleda osapooled, neid analüüsida.
Märgatud barjäär võib olla sõnastatud
probleemina, lahendusideena või ka
teemavaldkonnana.
Kogu innovatsiooniprotsessi kõige
olulisem osa on defineerida õige
probleem, mida lahendama asutakse.
Lahendades valet probleemi,
saavutatakse lahendus, mis soovitud
muutust ei taga.
PROBLEEMI
RAAMISTAMINE
Persona
NIMI:PILT:
FAKTID:
JUHTLAUSE:
PERSOONAKIRJELDUS
PERSOONAUURING
REFLEKTSIOON:
INTERVJUU:
Probleemipuu
Juurpõhjused
Tuumprobleem
Sümptomid

DIAGNOSTIKA
- statistika
TÕENDITE
KOGUMINE
PROBLEEMI
DEF.-MINE
PROBLEEMI
RAAMISTAMINE
OSAPOOLTE
KAARDISTUS
PERSONAD
Diagnostika käik
PÕHIPROTSESSI
KAARDISTUS
TÖÖRIISTAD:
1 – Tõendite kogumine
2 – Põhiprotsessi kaardistus
3 – Probleemipuu
4 – Probleemi defineerimine
5 – Osapoolte kaardistus
6 – Probleemi raamistamine
7 – Persona
Persona
NIMI:PILT:
FAKTID:
JUHTLAUSE:
PERSOONAKIRJELDUS
PERSOONAUURING
REFLEKTSIOON:
INTERVJUU:
Probleemipuu
Juurpõhjused
Tuumprobleem
Sümptomid

1 - Tõendite kogumine
Selgitus:
Probleemi kohta kogutakse olulist informatsiooni, mis tõendab ja ilmestab
probleemi olemust:
- Statistika
- Artiklid teema kohta
- Seadusandlik taust
- SiMi töökorralduslik protsess, mis on seotud probleemiga
- Seotud osapooled, nende arvamused, ootused, tsitaadid
- Osakonna/organisatsiooni osa probleemist
- Näited päris elust
- Mis on varasemalt tehtud – mis toimis, mis mitte. Tulemus?
- Sarnane praktika teistes organisatsioonides, mujal maailmas

TÖÖPROTSESS
BAASTASAND
KESKTASAND
DETAILNE TASAND
Protsessi kaardistamine

2 - Põhiprotsessi kaardistamine
Selgitus:
Töölehe eesmärk on saada ülevaade käsitluse alusest - reaalsest, täna aset
leidvast protsessist, jagades kogu protsessi vastavalt: (mis toimub) eel, ajal ja
järel.
Põhiprotsessi kaardistamine aitab mõista probleemi tervikliku tööprotsessi
kontekstis.

PÕHIPROTSESS
Põhiprotsessi kaardistamine
EEL AJAL JÄREL

Teadmusjuhtimine
Näide innovatsiooniprogrammist

3 - Probleemipuu
Selgitus:
Töölehe eesmärk on saada ülevaade probleemi olemusest, selle
sümptomitest ning lähteallikatest.
Töölehte kasutatakse olukorras, kus on vaja võimalikult täpselt valida ja
määratleda tuumprobleem, mida asutakse eelseisva protsessi raames
lahendama. Selle eelduseks on teadmine olemasoleva ja soovolukorra
vahest (mis takistab meil eesmärkideni jõudmist).

Probleemipuu
Juurpõhjused
Tuumprobleem
Sümptomid

Veeohutus

4 - Probleemi defineerimine (SPIN)
Selgitus:
Töölehe eesmärk on aidata konstrueerida muutusvajadus hetkesituatsioonist
muutusvajaduse määratlemiseni.
Töölehte kasutatakse järjekorras: situatsiooni (Situation), sellest tulenevat
probleemi (Problem), kaasnevate asjaolude (Implications) ja seega -
vajaduste (Needs) defineerimine.

Probleemi defineerimine
Millist probleemi me lahendame?
S
P
I
N
SITUATSIOON
PROBLEEM
KAASNEVAD ASJAOLUD
VAJADUS(ED)

Sündmuskohavaade puudub

5 - Osapoolte kaardistus
Selgitus:
Töölehe eesmärk on selgitada välja nii otsesed kui kaudsed osalised
protsessis, mis rollis nad esinevad, mis neid tegutsema ajendab ning kuidas on
nad omavahel seotud.

Osapoolte kaardistus

6 - Probleemi raamistamine
Selgitus:
Töölehe eesmärk on aidata lahti mõtestada, mis on meie probleem ning luua
sellele selge raamistik.
• Mis on probleem?
• Millest see probleem tuleneb?
• Kellel on probleem?
• Mis takistab probleemi lahendamist?
• Mis on probleemiga seotud suurimad väljakutsed?
• Milline on probleemi ühiskondlik mõju?
• Mida head võib probleemi lahendamisega saavutada?
• Kes on selle probleemiga seotud?
• Kuhu probleemi mitte lahendamine välja viib?

Probleemi raamistamine
MIS ON PROBLEEM?
KELLEL ON PROBLEEM?
MILLEST SEE
PROBLEEM TULENEB?*
MIS ON PROBLEEMIGA
SEOTUD SUURIMAD
VÄLJAKUTSED?*
MIS TAKISTAB
PROBLEEMI LAHENDAMIST?*
MILLINE ON PROBLEEMI
ÜHISKONDLIK MÕJU?
KES ON SELLE
PROBLEEMIGA SEOTUD?*
KUHU PROBLEEMI MITTE
LAHENDAMINE VÄLJA VIIB?
MIDA HEAD VÕIB
PROBLEEMI LAHENDAMISEGA
SAAVUTADA?*
*KOHAPEAL

Tehnoloogia kasutuselevõtt

7 - Persona
Selgitus:
Persona on kasutajagruppi esindav personaliseeritud isik (mitte päris isik),
kes on loodud oma kasutajagrupi kõige tüüpilisema universaalse näitena ning
esindavad kasutajagrupi vajadusi, kavatsusi, motivatsiooni, väärtuseid ja
ootuseid.
Töölehe eesmärk on portreteerida üldistavalt protsessis osalevad peamised
subjektid, kirjeldades nende sisemaailma. Intervjuude kaudu on eesmärk jõuda
nende ilustamata, tegeliku maailmatunnetuseni.

Persona
NIMI:PILT:
FAKTID:
JUHTLAUSE:
PERSOONAKIRJELDUS
PERSOONAUURING
REFLEKTSIOON:
INTERVJUU:

Tuvasta Tea, kes on su kasutajad
Vaatle Jälgi neid
Tegele Kaasa neid
Proovi Ole nende positsioonis
----------------------------------------------------
Mõista neid
Inimeste mõistmine

Turu-uuring Disaini uuring
100 inimest – 10 ideed
10 inimest – 100 ideed
Uuringumeetodite võrdlus

Käitumuslikud oskused Kognitiivsed oskused
Probleem
Küsitlemine
Vaatlemine
Kaasamine
Eksperimenteerimine
Seostamine
Uuringuprotsess

IDEESTAMINE
KASUTAJA-
TEEKONNA
KAARDISTUS
KUIDAS
SAAKSIME
TEHA NII, ET…
IDEEDE
GENEREERI-
MINE
OLULISUSE-
KEERUKUSE
MAATRIKS
IDEEDE
TESTIMINE
Ideestamise etapp
ETAPI EESMÄRK:
Kasutaja vajadustest lähtuvate
lahendusideede genereerimine

IDEESTAMINE
KASUTAJA-
TEEKONNA
KAARDISTUS
KUIDAS
SAAKSIME
TEHA NII, ET…
IDEEDE
GENEREERI-
MINE
OLULISUSE-
KEERUKUSE
MAATRIKS
IDEEDE
TESTIMINE
Ideestamise käik
TÖÖRIISTAD:
8 – Kasutajateekonna kaardistus
9 – Väljakutsete sõnastamine ehk
“Kuidas saaksime teha nii, et ...”
10 – Ideede genereerimine
11 – Olulisuse-keerukuse maatriks
12 – Ideede testimine

PÕHIPROTSESS
INIMENE 1
INIMENE 2
EEL AJAL JÄREL
Kasutajateekonna kaardistus

PROBLEEM: sellise tempoga silmude röstimist jätkates saame valmis järgmise päeva pealelõunaks.
EESMÄRK: Aga kodus peaks olema juba enne lõunat. Ja sellest tuleneb…
Selgitasime välja, millest probleem peamiselt tuleneb:
1. Silmude röstimine võtab palju aega (üks rest üle 6 min)
2. Uue söe ettevalmistamine võtab liigpalju aega (uus lõke, uue kvaliteetse söeni oma 45 min)
3. Omajagu ajakadu seondus ka uue restitäie silmude ettevalmistamisega (meil oli 1 rest)
LAHENDUSKÄIK:
1. Kaardistasime kohad, kus kaotasime aega
2. Testisime (stopperiga), kui kiiresti on võimalik üks restitäis röstida, harjutamise tulemusena
jõudsime 37 sekundini (väiksed kaod ka)
3. Hoidsime sütt pidevalt väga teravas konditsioonis
4. Hankisime täiendava resti
5. Jagasime ülesanded: (1) söe ettevalmistaja; (2) röstija; (3) silmude ettevalmistaja (täiendavale
restile); (4) pakkija.
6. Edasine töö kulges stopperiga aega võttes.
TULEM:
Jõudsime valmis enne keskööd, tujus kaotamata; jõudes nii ühtlasi eksootilisse Narva restorani.
Näide: Silmu röstimise probleemi kirjeldus

Uue laari
restile
lisamine
Uue kvaliteetse
söe tekitamine
Näide: Silmu röstimise probleemide kaardistamine
kasutajateekonnal

8 – Kasutajateekonna kaardistus
Selgitus:
Töölehe eesmärk on kaardistada tervikprotsess kasutajavaatest lähtuvalt ja
tuvastada probleemsed kohad.
Aluseks võetkase eelnevalt kaardistatud põhi(töö)protsess, ning lisatakse
kasutaja(te) teekonnad.
Kasutajateekonnad jagunevad 3-ks, vastavalt: (mis toimub) eel, ajal ja järel;
“+” ja “–“ märgid tähistavad kasutaja emotsionaalset seisundit teekonnal;
välgunoolekestega fikseeritakse probleemsed, parandamist vajavad kohad
teekonnal (“-” poolel) ning samuti väärtust ja uusi võimalusi pakkuvad kohad
(“+” poolel) .
Ühele töölehele võib kanda mitmete kasutajate teekondi.

PÕHIPROTSESS EEL AJAL JÄREL
Kasutajateekonna kaardistus

9 – Väljakutsete sõnastamine
Selgitus:
Iga probleemse koha kohta teekonnal esitakse küsimus “Kuidas saaksime teha
nii, et…”
Kaartide eesmärk on aidata mõista eeldefineeritud probleemidest tulenevalt
lahendusstrateegiaid.
Väljakutsed reastatakse olulisuse järjekorda ning valikusse jäetakse kuni
8 väljakutset.

Kuidas saaksime teha nii, et...
KUIDAS SAAKSIME TEHA NII, ET
Sündmuskohvaade puudub

10 – Ideede genereerimine
Selgitus:
Tuvastatud väljakutsed reastatakse ideede genereerimise töölehele.
Töölehe eesmärk on aidata pakkuda võimalikult palju muudatusettepanekuid
ning uudseid ideelahendusi kehastudes vastavalt kas 24h limiidi sisse,
teadlaseks, Hiinaks, Apple’ks või juhtumiks, kui puudub raha.
Näiteks: “Olles Apple lahendaksin probeemi nii…”.
Igale kehastumisele on aega 5 minutit – ehk kokku 5x5min=20min ühe
väljakutse kohta.
“Ümberkehastumine” on oluline uudsete vaatenurkade saavutamiseks
väljakutsetele vastamisel.
Ükski idee ei ole halb, rõhuasetus on pakutavate ideede rohkusel.

VÄLJAKUTSED
HOT1 2 3 4 5 6 7 8COLD
24 H
TEADLANE
HIINA
APPLE
NO MONEY
Ideede genereerimine

11 – Olulisuse-keerukuse maatriks
Selgitus:
Töölehe eesmärk on aidata valideerida ideid ning seeläbi selgitada välja,
millised ideed on sobilikud (mõjusad ehk olulised) realiseerimiseks.
Ideed, mis platseeruvad parempoolsetesse sektoritesse, on väärt edasi
arendamist.
Mh lihtsalt teostatavad on valmis koheseks realiseerimiseks ja strateegilised
otsused vajad ilmselt otsustajate tähelepanu.
Ideed, mis platseeruvad vasakpoolsetesse sektoritesse, ei oma erilist mõju
ning on seetõttu kaheldava väärtusega (iseäranis need, mis keeruliselt
teostatavad ning väikese mõjuga – nö “luksus”).

VÄHE
OLULINE
VÄGA
OLULINE
VÄGA
KEERULINE
LIHTNE
STRATEEGILISED
OTSUSED
SUURIM
KASU
KERGE
SAAK
LUKSUS
Olulisuse-keerukuse maatriks

12 – Ideede testimine
Selgitus:
Testimisele valitakse ideed, mis on olulisuse-keerukuse maatriksil võimalikult paremal, st
nende lahendamine on väga oluline. Esimesel juhul on nende lahendamine ka lihtne
(andes nii suurima kasu), teisel juhul on lahendamine keeruline ning nõuab strateegilisi
otsuseid.
Samas, peab vaatama ka lahenduse terviklikkust, st mis tuleb lahendada, et saavutada
süsteemne muutus.
Valitud ideid testitakse sihtgruppide lõikes (personad) ehk kellele lahendus kasu toob.
Vestluse käigus kirjeldatakse probleemi ning arutletakse lahendusideede üle. Kas testisik
usub, et idee lahedab probleemi, peab lahendust oluliseks, kas tal tekib vestluse pinnalt
uusi ideid. Vestlusest tasub üles noppida häid mõtteid lahenduse teostamiseks.
TULEM:
kinntati /täiendati, muudeti/ lükati ümber
(oluline/ebaoluline; teostatav/võimatu ülesanne; tekitas ahhaa efekti, innustust/kasutu)

PROBLEEM HOW CAN WE...? IDEED VALIK
Ideede testimine
TULEM:
• KINNITATI
• TÄIENDATI/MUUDETI
• LÜKATI ÜMBER
KASUTAJAGRUPID
PROBLEEM KUIDAS SAAKSIME
TEHA NII, ET
IDEED VALIK

ARENDUS
E
M
A
E
V
EEL AJAL PÄRAST
osa piir
Käegakatsutav osa
protsessist
(teenindussaal,
Protsessi
kaasatavad/teenuse
kasutajad ja nende
tegevused
„Lava’’
„Publik’’
„Näitlejad’’
„Lavatagune’’
Protsessi/teenuse
Mida on vaja, et
kõik toimiks
kasutaja ja
NÄIDISIDEE
VALIK
TÖÖPROTSESSI
STSENAARIUM
PROTO-
TÜÜPIMINE
PROJEKTI-
PLAANI
KOOSTAMINE
andmebaasidega.
Arenduse etapp
LAHENDUSE
ESITLUS
ETAPI EESMÄRK:
lahendusidee prototüüpimine ning
lahenduse elluviimise kavandamine

ARENDUS
E
M
A
E
V
EEL AJAL PÄRAST
osa piir
Käegakatsutav osa
protsessist
(teenindussaal,
Protsessi
kaasatavad/teenuse
kasutajad ja nende
tegevused
„Lava’’
„Publik’’
„Näitlejad’’
„Lavatagune’’
Protsessi/teenuse
Mida on vaja, et
kõik toimiks
kasutaja ja
NÄIDISIDEE
VALIK
TÖÖPROTSESSI
STSENAARIUM
PROTO-
TÜÜPIMINE
PROJEKTI-
PLAANI
KOOSTAMINE
andmebaasidega.
Arenduse käik
LAHENDUSE
ESITLUS
TÖÖRIISTAD:
13 – Näidisidee valik
14 – Uue tööprotsessi stsenaarium
15 – Prototüüpimine
16 – Projektiplaani koostamine
17 – Lahenduse esitlus

13 – Lahendusidee valik
Selgitus:
Ideede testimiste tulemused fikseeritakse:
TULEM:
kinntati /täiendati, muudeti/ lükati ümber
Valitakse idee(d)/ideede pesad (kui mitu lahenusideed on selgelt omavahel
seotud ja peavad saama lahendatud üheskoos), millele hakatse looma
lahendusstrateegiaid.

PROBLEEM HOW CAN WE...? IDEED VALIK
Ideede valimine
TULEM:
• KINNITATI
• TÄIENDATI/MUUDETI
• LÜKATI ÜMBER
LAHENDUSIDEE
KUIDAS SAAKSIME
TEHA NII, ET
IDEED VALIK

stsenaarium <stsenàarium -i 19~2e s>
(it scenario < ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava)
1. etenduse (ooperi, balleti), filmi, saate, tseremoonia vms üksikasjalik
kavand, vt ka libreto
2. INFO algtingimuste ja töömeetodite kirjeldus, vt ka skript
stseen <sts|èen -eeni -èeni 22e s> (< ld scaena teatrilava < kr skēnē telk;
teatrilava)
1. TEATER, KIRJ lavateose väikseim ühtne osa, etteaste; sündmus, episood,
(elu)pilt
2. INFO vaadeldav ruumiline tööala selles asuvate objektidega
3. PILTL tüli, riid
Mis on – stsenaarium?

14 - Uue tööprotsessi stsenaarium
Selgitus:
Tööprotsessi stsenaariumi eesmärk on aidata planeerida uus, head
kasutuskogemust pakkuv protsess.
Töölehte kasutatakse olukorras, kus peale algse põhiprotsessi ja seal esinevate
probleemide fikseerimist on läbi ideestamis- ja arendusprotsessi jõutud nö
“ideaalprotsessi” planeerimiseni.
Uue tööprotsessi kirjeldamine hõlmab erinevaid tasandeid (lava, publik,
näitlejad, stsenaarium ja lavatagune).
Sündmustiku paremaks lahtimõtestamiseks on kasutatud teatrikeelt.

EEL AJAL PÄRAST
osa piir
Käegakatsutav osa
protsessist
(teenindussaal,
Protsessi
kaasatavad/teenuse
kasutajad ja nende
tegevused
„Lava’’
„Publik’’
„Näitlejad’’
„Lavatagune’’
Protsessi/teenuse
Mida on vaja, et
kõik toimiks
kasutaja ja

EEL AJAL PÄRAST
osa piir
Käegakatsutav osa
protsessist
(teenindussaal,
Protsessi
kaasatavad/teenuse
kasutajad ja nende
tegevused
„Lava’’
„Publik’’
„Näitlejad’’
„Lavatagune’’
Protsessi/teenuse
Mida on vaja, et
kõik toimiks
kasutaja ja
PROTOTÜÜPIMINELAHENDUSIDEE(DE)
VALIK
Lahendusidee(de) prototüüpimine

prototüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr prōtotypon < proto- + tüüp)
1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju
2. TEHN seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus
3. KIRJ inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma
kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased
prototüüpimine <+ t`üüpimi|ne -se -st 12 s> (ingl prototyping)
• INFO prototüübi loomine tehniliste tingimuste täpsustamise eesmärgil
Mis on prototüüp ja prototüüpimine

Määratle Ideesta Prototüübi Ehita Analüüsi
Define Ideate Prototype Build Analyze
Disaini strateegia
(Design strategy)
Interaktsiooni disain
(Interaction design)
Kasutajaliidese disain
(Interface design)
Disaini iteratsioon
(Design Iteration)
Toote lähtestamine
(Product reset)
Prototüüpimine

15 - Prototüüpimine
Selgitus:
Prototüüpimine annab võimaluse testida, mis töötab ja mis mitte, nii saab
lahendust kohandada ning edasi arendada enne selle tegelikku ellu rakendamist.
Prototüüpida on võimalik peaaegu kõike, kuid prototüüpimise viis sõltub sellest,
mida uue lahendusega parendatakse:
- Kasutajate kogemusi - Organisatsiooni struktuure
- Poliitikaid - Süsteeme
- Tarkvara - Protsesse
- Avaliku teenuse pakkumist - Süsteeme
Prototüüp võib olla paberil tehtud visand (sketš), rollimäng erinevate teenuse
osapoolte karakterite osalusel, simulatsioon (mockups), interaktiivne
testrakendus, MVP (minimum viable product) …

Näide: Prototüüp rakendusele

Näide: op.kaartide automatiseerimise prototüüp
1. 2.
3.

Näide: e-valijakaardi prototüüp
1. 2.

16 - Projektiplaan
Selgitus:
Hinnatakse ressursse (inimesed, aeg, finantsid), mida on vaja uue lahenduse
elluviimiseks ning koostatakse projektiplaan, milles lepitakse kokku ülesanded,
vastutaja ja järgmised sammud.
Töölehel fikseeritakse:
- selge ja spetsiifiline projekti eesmärk (E),
- mõõdikud projekti edukuse mõõtmiseks (M),
- ajagraafik projekti olulisemate valmimisetappide ning lõpptähtajaga (A),
- projekti kuluartiklid, eelarve ja vajadusel muu ressurss (aeg, inimesed)(E),
- projekti omanik/vastutaja (vastutav isik või osakond) (V).

Projektiplaan
E
M
A
E
V

17 – Lahenduse esitlus
Selgitus:
Kui lahendus on juba piisavalt küps, tekib vajadus oodatavaid tulemusi ning projektiga
seotud muutuste vajadusi esitleda ning kommunikeerida nii organisatsiooni siseselt,
kui laiemate siht- ja huvigruppidele.
Valmista ette esitlus, mis on informatiivne, inspireeriv ja meeldejääv. Arvesta
sihtgrupiga, kellele esitluse teed - kavanda vastavalt esitluse pikkus ja sisu:
- mis probleemi lahendama asusite
- mis on lahenduse põhiväärtus, hoidu liigsetest detailidest
- esitle prototüüpi või uut tööprotsessi
- mis on edasised sammud (mis sul vaja on)
- mida kasulikku innovatsiooniprotsess andis (lisaks lahendusele)
- Loo inimlik vaade, anna edasi lahenduse emotsionaalne väärtus

Juurutamine
Selgitus:
Lahenduse juurutamiseks on vajalik juhtkonna toetus arendusprojektile,
vajalike ressursside eraldamine ning arendusprojekti lisamine
osakonna/asutuse tööplaani.
Toetuse saamiseks on oluline arendusprojektiga seotud muutuste vajadusi ja
oodatavaid tulemusi esitleda ning kommunikeerida nii organisatsiooni siseselt,
kui laiemate siht ja huvigruppidele.

Innovatsioon on elluviidud lahendus!

Innovatsiooniprotsessi metoodika

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Similar to Innovatsiooniprotsessi metoodika

Similar to Innovatsiooniprotsessi metoodika (20)

Innovatsiooniprotsessi metoodika