5. Erik Bagerstam (Rootsi ajakirjandusteoreetik):
“Uudist kirjutama asudes tuleb unustada kõik,
mida õpetajad koolis kirjandi sissejuhatuse
kohta on rääkinud.”
“Kui uudise algus lugeja tähelepanu ei võta, jääb
tal uudis lugemata, ükskõik kui huvitavad ja
hästi kirjutatud on järgmised lõigud.”
Koostas: M.Lust 5
6. Esita materjal kahaneva tähtsuse järjekorras ja
loogiliselt!
Teemad järjekorras, mitte läbisegi!
Inimhuvi tekitav materjal ja huvitavad tsitaadid
algusesse.
Ära tekita lugejas ootusi-lootusi, mida sa ei
suuda täita!
Koostas: M.Lust 6
7. Ükski küsimus, mis lugejal võib tekkida, ei tohi
vastuseta jääda!
Ära räägi ühest ja samast asjast mitu korda!
Hoia lõigud lühikesed - üks lõik =
üks alateema, üks tegelane,
üks tegevuskoht, üks tegevusaeg
Ära unusta lisamast taustinformatsiooni
Koostas: M.Lust 7
8. NÄITA, ÄRA JUTUSTA
“Mari-Liis oli tänaste hilinejate peale pahane.”
“Mari-Liis lõi rusikaga vastu lauda ning ütles häält
tõstes kohalviibijatele, et kes homme hilineb, jääb
lõunasöögist ilma.”
Koostas: M.Lust 8
9. Pikem kirjeldus elust ja inimestest: olukirjeldus,
portreelugu, reportaaž, intervjuu
Kirjutaja suuremaid oskusi on enese asetamine
loo tegelaste olukorda, mis võimaldab näha
asju ja kirjutada neist nõnda, et lugeja
tunneks end tegelaste nahas.
Koostas: M.Lust 9
10. 1) Intrigeeri lugejat
2) Anna teada, millest juttu tuleb
3) Põhiosa: räägi, mis lubasid
4) Meeldejääv lõpp
Koostas: M.Lust 10
11. Targad koerad ja
hästikasvatatud väikelapsed!
Inimesed tegelastena!
Asjassepuutuvad faktid, mis viivad lugu edasi!
Koostas: M.Lust 11
12. Inimesed vaatlejatena!
Arvud (eriti suured arvud)!
Liiga lai teema: lugu ei pea andma kogu tõde, vaid
keskenduma mõnele huviäratavale aspektile!
Koostas: M.Lust 12
13. Reporter osaleb / teised teavad
Reporter osaleb / teised ei tea
Reporter jälgib kõrvalt / teised teavad
Reporter jälgib kõrvalt / teised ei tea
Koostas: M.Lust 13
14. Palju eeltööd, taustinformatsioon
Otsi maksimaalselt hea vaatluskoht
Püüa ruttu tabada põhisündmused,
põhitegelased, põhiteemad
Otsi detaile, mis lasevad lugejal tunda end
sündmuse osalisena - märgi üles!
Otsi konflikte, üllatavaid ja põnevaid fakte
Koostas: M.Lust 14
15. Isiku- ehk portreeintervjuu
(portree intervjueeritavast)
Teema- ehk probleemintervjuu
(konfliktintervjuu)
Millal intervjuud eelistada?
Koostas: M.Lust 15
17. Üks põhieesmärk!
Uudisintervjuu (faktid)
Arvamusintervjuu (arvamus)
Isikuintervjuu (isiksuseomadused)
Valmistu põhjalikult (taustinfo!)
Koostas: M.Lust 17
18. Tee võimalikult palju küsimusi
Otsusta küsimuste tüübi üle (avatud/suletud)
Rühmita küsimused teemade järgi ja liigita
tähtsuse järgi
Viska välja küsimused, mis ei ole olulised
Sõnasta põhiküsimused
Koostas: M.Lust 18
19. Vali intervjuusse ainult olulised küsimused
Alusta üldiste ja kergete küsimustega
Kui allikas ei saa küsimusest õigesti aru, siis
katkesta teda kohe
Esita üks küsimus korraga
Kui küsimuse esitamine võtab rohkem aega kui
vastus, on midagi valesti
Väldi märkmiku uurimist ja mahalugemist
Koostas: M.Lust 19
20. KUULA!
Ära vaidle! Ära targuta! Ära oleta!
Ära pane vastust allikale suhu!
Tee rohkem märkmeid kui vaja!
Kui sa ei saa aru, lase selgitada!
KUULA! Lõpuni!
Koostas: M.Lust 20
22. 1) Sissejuhatus (tsitaat, meeleolu)
2) Teema-arendus (teema ja seisukoht)
3) Lõppsõna (kokkuvõte, lahendused)
Paneb lugeja kaasa mõtlema, aitab kujundada
lugeja arvamust
Tihedam ja lühem kui koolikirjand
Koostas: M.Lust 22
23. Mis? Kes? Millal? Kus? Kuidas? Miks?
Ainult kõige olulisem, keskne fakt
Umbes 20 sõna ja paar koma
Purakaga verb: konkreetne, täpne, värvikas,
aktiivne
Isikuline tegumood
Koostas: M.Lust 23
25. „Kevad on koolituste aeg. 23.-25. märtsil 2007.a toimus
Karin Ööveli ja Mari-Liis Orava eestvedamisel MTÜ
Tegusad Eesti Noored Metsik Sügiskoolitus, kus osales
palju noori ajakirjandushuvilisi.“
Koostas: M.Lust 25
26. 5-7 sõna (kuni 45 tähemärki)
Arusaadav ka ilma teksti lugemata
Arendatakse juhtlõigust viimase lihvina
Alus ja aktiivne verb
Täpne, selge, lööv, tähelepanu tõmbav
Retoorilised võtted on lubatud
(rütm, alliteratsioon, sõnamängud)
Koostas: M.Lust 26
27. Normkirjakeel või vähemalt kõigile arusaadav
väljendus
Kontrolli võõrsõnu ja võõrnimesid, nimede
õigekirja, kokku-lahku kirjutamist, kirjavahemärke
Lause sidusus! Tekst on seotud lausete võrk,
mitte lausete rida.
Koostas: M.Lust 27
28. Kask, Külliki. Meediaõpetus: õpik
gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005
Hennoste, Tiit. Uudise käsiraamat: kuidas
otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida
ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2001
Pullerits, Priit. Ajakirjanduse põhižanrid:
uudis, olemuslugu, juhtkiri. Tartu, Tartu
Ülikooli Kirjastus, 1997
Koostas: M.Lust 28