Muutuste maailm_7.klassi_inimeseopet_se_opik_4ptk

1. MARGIT KAGADZE
KATRIN KULLASEPP
MUUTUSTE MAAILM
7. КLASSI INIMESEÕPETUSE ÕPIK
4. peatükk

2. Autorid tänavad abi eest: Tallinn Ülikooli professor Aleksander Pulver,
Kunda Ühisgümnaasiumi õpetaja Luule Raam ja
Kärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja Tiiu Heldema
Küljendaja Gädvi Tammann
Toimetaja Kärt Jänes-Kapp
Tallinn, 2011
© Margit Kagadze, Katrin Kullasepp ja kirjastus Koolibri, 2011
Kirjastus Koolibri
Hiiu 38
11620 Tallinn
www.koolibri.ee

3. Sisukord
4. MEIE KÕIGI ÜHINE ELU
4.1. Inimene ja grupp …………………… 4 4.5. Gruppi kuulumise positiivsed ja
4.1.1. Grupi mõiste ………………… 4 negatiivsed küljed ……………………… 16
4.1.2. Gruppide liigitamine ………… 5 4.5.1. Hoolivus ja toetus grupis …… 16
Grupi suurus ………………………… 5 4.5.2. Gruppi kuulumise varjukülg … 17
Lähedus grupiliikmete vahel ……… 5 4.5.3. Toimetulek grupi negatiivse
Gruppide ülesanded………………… 6 survega ……………………………… 18
4.2. Normid ……………………………… 7 Kuidas seista vastu grupi negatiivsele
4.2.1. Normi mõiste ………………… 7 survele? ……………………………… 18
4.2.2. Grupi normide olulisus ……… 8 4.6. Grupi juhtimine ……………………… 20
4.2.3. Eri gruppide „oma nägu”……… 8 4.6.1. Juht …………………………… 20
4.2.4. Normide roll suhete korraldamisel 9 4.6.2. Juhtimise stiilid ……………… 20
4.3. Murdeealine võrdsena võrdsete seas 10 4.6.3. Võimu omamine ja kasutamine 21
4.3.1. Murdeealise õigused ………… 11 4.7. Sõltumatus – olla oma otsuste
4.3.2. Murdeealise kohustused……… 12 peremees ………………………………… 23
4.4. Rollid ………………………………… 14
4.4.1. Rolli mõiste …………………… 14 SÕNASELETUSI ………………………… 26
4.4.2. Eri rollid ……………………… 14
3

4. 4. Meie kõigi ühine elu
Neljandas peatükis on tähelepanu suunatud inimesele kui sotsiaalsele olendile, kes elab teiste hul-
gas. Käsitletakse, kuidas korraldada ühist elu ning milline roll on seejuures kokkuleppelistel reeg-
litel ja gruppidel.
Teema läbimise järel tead, mis on grupp, roll ja normid. Oskad välja tuua gruppi kuulumise
negatiivsed ja positiivsed küljed ning kirjeldada grupi ülesandeid. Ühtlasi tead, kuidas toimida, kui
sulle grupis survet avaldatakse. Mõistad, miks on reeglitest kinnipidamine oluline nii sinu enda
kui ka teiste jaoks ning ka seda, et normid toetavad inimsuhete loomist ja püsimist.
4.1. Inimene ja grupp
Inimest ümbritsevad teised inimesed nii kodus, koolis kui ka tööl. Teiste seltsis viibitakse huvi-
ringis, liikluses, poes ja kinos. Koos elamine, töötamine, õppimine ja vaba aja veetmine kuulub
ühiskonnas elamise juurde. Inimene on sotsiaalne olend, kes on seotud teiste inimestega.
4.1.1. Grupi mõiste
Grupiks nimetatakse inimkooslust, mille moodustavad kaks või enam inimest.
Grupp on inimkooslus, mille moodustavad kaks või enam inimest.
Käesolevas õpikus tutvustatakse gruppe, mille liikmed omavahel suhtlevad ning üksteist seeläbi
ka vastastikku mõjutavad. Oluline on teada, et lisaks nimetatakse gruppideks ka niisuguseid inim-
kooslusi, mis mingi tunnuse (näiteks soo, silmavärvi) alusel küll moodustatakse, kuid mille liik-
med tegelikkuses omavahel ei suhtle.
Gruppi kirjeldades tuuakse välja näiteks grupi ühine eesmärk ning normid* ehk käitumisreeg-
lid. Lisaks on igal grupiliikmel oma roll* ehk ootused käitumise osas. Gruppi kuuluval inimesel
tuleb seega pidada kinni nii üldistest reeglitest, mis kehtivad kõikidele grupiliikmetele, kui ka käi-
tuda vastavalt ootustele, mis kaasnevad konkreetse rolliga.
4

5. 4.1.2. Gruppide liigitamine
Gruppe saab liigitada mitme tunnuse alusel, näiteks suuruse, liikmete omavaheline läheduse ja
ülesande järgi.
Grupi suurus
Üks gruppide liigitamise alus on suurus. Grupi suuruse määramisel on oluline see, kuivõrd kõik
saavad üksteisega vahetult suhelda. Mikrogrupis ehk väikeses grupis on võimalik vahetu suhtlus
kõikide grupiliikmete vahel. Makrogrupiks ehk suureks grupiks peetakse gruppi, mille liikmete
arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline.
Mikrogrupis ehk väikeses grupis on kõigil grupiliikmetel võimalik üks-
teisega vahetult suhelda.
Makrogrupiks ehk suureks grupiks peetakse gruppi, mille liikmete arvu
tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline.
Peep osales üleriigilise noorteürituse korraldamises. Selle raames viis ta koolis
oma meeskonnaga läbi mitu konkurssi. Koostöö sujus, sest ta tundis hästi kõiki
meeskonnaliikmeid ja igaühe iseloomu. Kui Peep aasta lõpus teiste koolide
esindajatega kohtus, märkas ta, et mõnda neist teab ta nimepidi ja teisi näo
järgi, aga paljusid pole varem kohanud. Peepu üllatas, et kõik nad on ühe
ja sama noorteorganisatsiooni liikmed ja ajavad sama asja, kuid pole kõik
üksteisega tuttavadki ega suhtle omavahel. See oleks küll olnud ka keeruline,
kuna neid oli mitusada.
Lähedus grupiliikmete vahel
Grupid erinevad ka selle poolest, kui lähedased on liikmete suhted.
Gruppe, mille liikmed on emotsionaalselt lähedased, nimetatakse primaarseteks* ehk esmasteks
gruppideks. Sellised grupid on reeglina väiksemad ning nende liikmed suhtlevad tihedalt. Neid
gruppe iseloomustab tugev inimestevaheline side. Esmane grupp on näiteks perekond, sõprus-
grupp. Omavahel heades suhetes olevad inimesed, kes moodustavad sõprusgrupi, helistavad ja
saadavad üksteisele päeva jooksul mitu e-kirja, jagavad isiklikke muljeid ja emotsioone.
Sekundaarsetes* ehk teisestes gruppides on inimeste omavaheline side nõrgem, suhted pole nii
isiklikud. Näiteks inimesed, kes õpivad ühes koolis, tunnevad teineteist küll tänaval ära, kuid ei
pruugi teada teineteise nime. Teretatakse ja astutakse edasi. Vestlema ei jääda, kuna selleks ollakse
liialt võõrad.
Gruppe, mille liikmete vahel on emotsionaalne lähedus, nimetatakse
primaarseteks ehk esmasteks gruppideks.
Sekundaarsetes ehk teisestes gruppides on inimestevaheline side
nõrgem, suhted pole nii isiklikud.
5

6. Marta märkas erinevust. Ta ei tahtnud arutleda huviringikaaslastega päevaste
sündmuste üle ega neile seletada, mis talle meeldib ja mis teda segab. Küll aga
muutus ta jutukaks koju jõudes. Siis ei suutnud ta end tagasi hoida ning aina
rääkis, mida põnevat ta päeva jooksul teinud oli.
Gruppide ülesanded
Grupid täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Ühest küljest võib gruppi kuulumine rahuldada
grupiliikmete vajadusi. Teisalt võib grupil endal olla eesmärk, mida grupiliikmed proovivad koos
saavutada.
Näiteks kui inimene soovib tunda lähedust ja turvalisust ning saada toetust, võib kõike seda
talle anda grupp. Sellisesse gruppi kuulumine pakub võimalust tunda hoolivust, inimestevahelist
soojust. Grupp aitab kogeda ka lugupidamist, tunda end väärtuslikuna.
Kui grupp on moodustatud mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, ongi grupi ülesanne
selle eesmärgini jõuda. Näiteks moodustatakse klassis mitu gruppi – ühe ülesanne on korraldada
klassi järgmine ühisettevõtmine, teise ülesanne teha jõulukaunistusi ja kolmandal tuleb küpse-
tada klassiõhtuks pirukaid. On ka gruppe, mille ülesanne on grupi tegevuse juhtimine (näiteks
õpilasesindus, mis korraldab ülekoolilisi üritusi, kogub kokku õpilaste arvamused ja edastab need
kooli juhtkonnale jms) või hinnangute andmine (näiteks moodustatakse grupp, mis peab ütlema,
millise klassi näidend oli parim).
Grupi ülesandeks võib olla liikmete tarvete rahuldamine või mõne konk-
reetse eesmärgi saavutamine.
Aliis tundis ennast hästi. Tal olid sõbrad, kellega koos ta end vajaliku ja
armastatuna tundis. Ka muidu läks tal hästi. Aliis huvitus korvpallist ning oli
väga rahul võistkonnaga, kuhu kuulus. Nad olid vabariigis kolme parima seas.
See andis põhjust uhkust tunda.
SA TEAD JUBA SEDA, ET
– grupiks nimetatakse inimkooslust, mille moodustavad kaks või enam inimest,
– gruppe saab liigitada suuruse, liikmetevahelise läheduse ja ülesannete alusel,
– grupil on ühine eesmärk, grupiliikmetel on grupis rollid, grupis on kehtestatud normid,
– makro- ja mikrogrupid erinevad selle poolest, kuivõrd saavad grupiliikmed omavahel vahetult
suhelda,
– primaarsed ja sekundaarsed grupid erinevad selle poolest, kui tugev on liikmetevaheline
emotsionaalne side,
– grupp saab rahuldada gruppi kuuluvate inimeste vajadusi,
– grupil võib olla konkreetne eesmärk, mida grupiliikmed aitavad saavutada.
6

7. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. MINU MAAILM
Kirjuta paberilehekestele grupid, kuhu kuulud (esmased, teisesed jne). Iga lehekese teisele küljele
kirjuta lühidalt, mida vastav grupp sulle pakub.
2. MEIE MAAILM
Moodustage 4–5-liikmelised grupid ja kinnitage kõik eelmises ülesandes täidetud paberi-
lehekesed ühele suurele paberile nii, et sarnased grupid oleksid lähestikku (nt erinevate vastajate
treeningukaaslaste grupid). Esitlege oma grupi tööd klassis. Arutlege selle üle, mida üks või teine
grupp inimesele annab.
4.2. Normid
Inimese elu ühiskonnas korraldavad paljud reeglid. Leidub rohkelt juhiseid selle kohta, kuidas
toimida õigesti ning millised käitumisviisid on taunitavad ja millised mitte. Reeglitest kinnipida-
mine on oluline, kuna aitab tagada ühiskonna toimimise. Reeglite abil korraldatakse ka tegevust
gruppides.
4.2.1. Normi mõiste
See, kuidas grupis toimida, on juhitud normide abil. Norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab
sobivat käitumist mingis konkreetses olukorras.
Norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konk-
reetses olukorras.
Normid on kokkuleppelised ja muutuvad. Käitumine, mis mingil ajalooperioodil pole aktseptee-
ritav, võib seda olla mõnel muul ajajärgul.
Samamoodi leidub norme, mis kehtivad üksnes teatud konkreetses olukorras ega ole raken-
datavad teistes. Näiteks käitutakse sõprade ringis teisiti kui koolitunnis, kodus kantakse teist-
suguseid rõivaid kui teatris jne.
Reeglite suhtelisust ja kokkuleppelisust illustreerib seegi, et eri kultuuride käitumisreeglites
leidub erinevusi.
Mida tohib ja mida mitte, seda määravad ka seadused*. Seadus on juhis, mille täitmine on
kohustuslik ning rikkumine karistatav.
Seadus on juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatav.
7

8. 4.2.2. Grupi normide olulisus
Gruppi kuulumine eeldab grupi normide aktsepteerimist. Normidest kinnipidamine on oluline
mitmel põhjusel. Esiteks on normid vajalikud grupi toimimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.
Samuti on grupi reeglitest kinnipidamine vajalik inimese enda jaoks. See aitab vältida olukordi,
mis tekitaksid ebamugavust.
Kui grupiliige normidest kinni ei pea, avaldab grupp talle survet. See võib toimuda julgusta-
mise ja toetamise, aga ka hukkamõistmise ja karistuste kaudu. Grupi normide eiramise tagajärjel
võib inimene muutuda grupis ebapopulaarseks, suhted teiste grupiliikmetega võivad halveneda.
Selline liige võidakse ka grupist välja arvata.
Teele kuulus võrkpallivõistkonda. Eelmisel aastal oli Teelel võistkonna-
kaaslastega tüli, sest ta ei käinud trennis nii sageli, kui teised ootasid.
Võistkonnal oli juba aastaid välja kujunenud oma „stiil” – treeniti neli korda
nädalas ja põhjuseta puudumist ei sallitud. Teele seati valiku ette: ta kas käib
tihedamini trennis või jääb järgmisest hooajast kõrvale.
4.2.3. Eri gruppide „oma nägu”
Lisaks ühiskonnas üldkehtivatele normidele (näiteks istekoha pakkumine vanemale inimesele, te-
retamine ruumi sisenemisel) leidub norme, mis korraldavad käitumist ja liikmete omavahelist
suhtlemist mingis konkreetses grupis.
Grupid erinevad normide poolest. Iga grupp loob enda normid ise ning käitumine, mis ühes
grupis sobib, ei pruugi sobida teises. Eri gruppides võivad kehtida näiteks erinevad riietumise ja
käitumise tavad ning kõnepruuk. Grupi normid „ütlevad ette”, kuidas tuleb käituda just selle grupi
liikmena, millist käitumist taunitakse ja millist tunnustatakse. Nii kehtib näiteks peredes erinev
kodukord – kodutööde jaotus, vaba aja veetmise viisid jne. Kui ühes sõprusgrupis oodatakse üks-
teiselt seda, et probleemidest räägitakse avameelselt, siis teises grupis ei pruugi see sugugi reegliks
olla.
Grupid erinevad normide poolest.
8

9. IGA GRUPP VÕIB OMA NORMID ÜLES KIRJUTADA
Katke ühe gümnaasiumi kodukorrast
Vastavalt kooli põhimäärusele on meie kooli kodukord õpilaste ja õpetajate
vaheline kokkulepe.
Kinnitame ühiselt: meie kool on loodud soodustamaks meie kõigi arengut,
me kõik tahame siin targemaks saada.
Seepärast on igaühel meist õigus Kellelgi meist ei ole õigust
• Olla teistest erinev • Jätta abistamata, kui abi vajatakse
• Avaldada oma arvamust • Pidada end teistest tähtsamaks
• Loota kaaslaste abile • Nõuda teistelt nende õigustest loobumist
• Tunda end turvaliselt • Raisata teiste aega
• Olla armastatud • Ohustada kaaslaste turvalisust
• Olla õnnelik • Solvata ja alandada
4.2.4. Normide roll suhete korraldamisel
Normid reguleerivad kõiki eluvaldkondi. Ka seda, kuidas suhelda teistega ning kuidas käituda,
et suhted püsiksid. Näiteks on üldiselt kombeks järgida viisakusreeglid, suhtuda kaasinimestesse
lugupidavalt, arvestada teise inimese soovidega, abistada abipalujat. Lähedussuhetes aga eelda-
takse ja oodatakse, et usaldust ei kuritarvitata (näiteks hoitakse saladust). Reegleid leidub nii töö-
alastes, pere- kui ka sõprussuhetes käitumise kohta.
Tauno kolis perega teise riiki elama. Endised sõbrad jäid kaugele. Tauno tutvus
küll paljude uute inimestega, ent igatses endale sõpra. Uued tuttavad olid
toredad, aga talle tundus, et nad on veel liiga võõrad, et neile isiklikke asju
rääkida. „See ei sobiks, nii ei ole kombeks, arutles noormees endamisi. „Aga
”
sõbrale sobiks küll oma muret kurta. ”
Normide järgi käitumist oodatakse kõikidelt. Normide täitmist jälgitakse vastastikku ning nende
täitmata jätmise korral juhitakse sellele tähelepanu. Seda teevad nii tuttavad kui ka võõrad. Näi-
teks võivad juhuslikud möödujad teha tänaval märkuse ebasobival viisil käituvale inimesele või
siis grupile.
Normide järgi käitumist oodatakse kõigilt.
Tiina sõitis liinibussis, kui märkas järsku, et inimesed vaatavad teda pika
pilguga. Kuigi nad midagi ei ütelnud, tundis neiu, kuidas ebamugavustunne
kasvab. Ta oli juba mõnda aega telefoniga rääkinud ja arvatavasti teisi
seganud. Tiina lõpetas kõne.
9

10. SA TEAD JUBA SEDA, ET
– norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorras,
– normid on kokkuleppelised ja muutuvad,
– normidest kinnipidamine on vajalik grupi toimimiseks ja eesmärkide saavutamiseks,
– normidest kinnipidamine on kasulik ka inimesele endale,
– seadus on juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatav,
– eri gruppidel on erinevad normid,
– normid reguleerivad kõiki eluvaldkondi, ka seda, kuidas teistega suhelda,
– normide järgi käitumist oodatakse kõigilt.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. NORMID JA NENDEST KINNIPIDAMINE
Arutlege klassis normidest mittekinnipidamise üle. Oma väiteid illustreerige näidetega.
Lähtuge järgmistest küsimustest.
– Mis põhjustel teie arvates reegleid rikutakse?
– Millised on võimalikud tagajärjed?
– Millistest normidest ja miks on teie arvates raske kinni pidada?
2. SUHTED JA NORMID
Arutlege grupis, millistest käitumisreeglitest peetakse kinni, suheldes: a) sõbraga, b) vanematega,
c) võõraste inimestega.
Lähtuge järgmistest küsimustest.
– Missugune käitumine nende inimestega suheldes sobib?
– Missugune käitumine nende inimestega suheldes ei sobi?
– Millised normid toetavad suhete püsimist nende inimestega?
– Kas nendest normidest kinnipidamine on lihtne? Põhjendage oma seisukohta.
4.3. Murdeealine võrdsena võrdsete
seas
Samamoodi nagu seadused reguleerivad täiskasvanute käitumist, korraldatakse seaduste abil ka
laste elu. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on laps kuni 18-aastane isik. Seadustes on sätestatud
laste õigused ja kohustused. Nende seaduste koostamisel on lähtutud nii laste endi huvidest kui ka
sellest, et laste õigused ja huvid ei kahjustaks teiste ühiskonnaliikmete õigusi ja huve.
Seadustes ette nähtud kohustused ja õigused aitavad lapsel areneda ning valmistavad teda
ette täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas. Õigusrikkumise toime pannud laps vastutab oma tegude
eest.
Seadustes on sätestatud laste õigused ja kohustused.
10

11. 4.3.1. Murdeealise õigused
On oluline, et sa teaks oma õigusi. Samas tuleb meeles pidada, et ka teistel, sind
ümbritsevatel suurtel ja väikestel inimestel on samasugused õigused, mida peab
austama ja järgima.
Allikas: Lastekaitseliidu koduleht, http://lastekaitseliit.ee/?id=10456
Seadused määratlevad lapse (sh ka murdeealise) kui teistega võrdse ühiskonnaliikme. Seadustes
on sätestatud, et lapsel on õigus elule ja arengule. Samamoodi on igal lapsel õigus haridusele, nagu
ka sellele, et ta saab abi ja kaitset ning et tema eest hoolitsetakse. Lapsel on õigus puhkusele ja
privaatsusele, samuti õigus omada eraelu ning sõprus- ja suhtlusringkonda.
Kui aga laps eksib ja käitub pahatahtlikult, siis tohib lapse õigusi piirata. Näiteks juhul, kui laps
kahjustab kellegi head nime või tervist.
SEADUSTE KAST 1. Lapse õigused
§ 8. Lapse õigus elule ja arengule
Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.
§ 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust
Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja
rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas
nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või re-
gistreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega.
§ 11. Lapse sotsiaalsed õigused
Lapsel on mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal
peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku infor-
matsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes.
§ 12. Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale
(1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks,
meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest.
§ 13. Lapse õigus privaatsusele
(1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile.
§ 14. Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise
eest
(1) Laps peab olema kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis
on ohtlik, üle jõu käiv või kahjustab tema arengut või segab õppimist.
(2) Laps ei või olla kehalise ega vaimse ekspluateerimise objektiks.
Allikas: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/741888?leiaKehtiv
11

12. 4.3.2. Murdeealise kohustused
Õiguste kõrval on lastel ka kohustused. Need on seotud vanemate ja perekonnaga, keda ta peab
austama ning abistama. Laps on ühiskonna liige ja nii nagu arvestatakse tema õiguste ja huvidega,
on ka temal kohustus käituda lugupidavalt kaaskodanikega, pidada kinni väärika käitumise tava-
dest ning hoida avalikku korda. Niisamuti on lapsel kohustus hoida kultuuriväärtusi ning kesk-
konda. Ta peab hoidma ka oma tervist ning täitma kuni 17-aastaseks saamiseni koolikohustust.
Koolikohustuse juurde kuulub ka õpitegevuses osalemine ja võimetekohane õppimine.
SEADUSTE KAST 2. Lapse kohustused
§ 18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees
(1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad aus-
tama oma lapsi.
(2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja
üleskasvatajaid.
§ 19. Lapse kohustused ühiskonna ees
Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kohustused ühiskonna ees küpse-
vad koos eaga. Laps peab:
1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees;
2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse;
3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda;
4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha
reegleid.
§ 20. Laps ja kaasinimesed
(1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
(2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute
seaduslikke huve ja õigusi.
§ 21. Laps ja töö
(1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps
hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes.
§ 22. Lapse koolikohustus
Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.*
* Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9. Koolikohustus
(1) Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaal-
ses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada tead-
misi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks,
kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub
õppest mõjuva põhjuseta.
Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aasta-
seks saamiseni.
Allikas: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410
12

13. § 23. Lapse kohustus hoida oma tervist
Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväär-
tuslik elujätkaja.
§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang
(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda.
(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avali-
kes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud
viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.
Allikas: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/741888?leiaKehtiv
Lapse konkreetsed õigused kodus ja koolis on kokku lepitud juba konkreetsetes gruppides ning ei
pruugi olla täpselt ühesugused. Nii on mõnel kohustus tuua lasteaiast ära noorem õde või vend,
teise ülesandeks on abistada vanemaid kodustes töödes. Mis on lubatud ühes peres, ei pruugi seda
olla teises peres. Ka sõprusgruppides ja muudes rühmades (koolikollektiiv, võistkond jne) kehti-
vad erinevad reeglid selle kohta, millist käitumist aktsepteeritakse ja millist mitte.
Kokkuleppelised reeglid, sealhulgas seadused, on nagu liiklusmärgid, mis hoiatavad, keelavad
ja soovitavad, aidates liigelda ühiskonnas nii, et ei juhtuks avariid.
SA TEAD JUBA SEDA, ET
– lapse õigused ja kohustused on määratud seadustega,
– kohustused ja õigused aitavad lapsel areneda ning valmistavad teda ette eluks täiskasvanuna,
– lapse kohustused ja õigused konkreetsetes gruppides (näiteks peres, klassis) on erinevad.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. LASTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Arutlege klassis laste seaduslike õiguste ja kohustuste üle (vt seaduste kastid 1 ja 2). Lähtuge
järgmistest küsimustest.
– Valige kastidest seadusekatkeid ja leidke põhjusi, miks on konkreetsed õigused/kohustused
vajalikud murdeealise enda jaoks.
– Milliste õiguste ja kohustustega te eelnevalt kursis ei olnud?
2. MURDEEALISE KOHUSTUSED KODUS
Moodustage 3–4-liikmelised grupid. Iga liige jagab teistega seda, millised kohustused on temal kodus.
Vastused pange kirja. Esitlege oma tulemust klassile. Analüüsige, millised olid kõige sagedamini
mainitud murdeealise kohustused ja mida mainiti harvem.
13

14. 4.4. Rollid
Oled sa märganud, et inimene käitub eri olukordades erinevalt? Mõnikord näidatakse julgelt tun-
deid, teinekord käitutakse vaoshoitult. Vahel ollakse familiaarne*, teinekord ametlik. Põhjus, mis
paneb inimese erinevalt käituma, võib peituda rollis, mis tal konkreetses olukorras on.
4.4.1. Rolli mõiste
Roll on ootus selle kohta, kuidas tuleks grupi liikmena käituda. Roll on seotud kohustuste ja
õigustega. Kui grupi normid on mõeldud järgimiseks kõikidele grupiliikmetele, siis rolliga seotud
normid on täitmiseks konkreetses rollis.
Teatud rollis olevalt inimeselt, näiteks lapsevanemalt, õpilaselt, teenindajalt, oodatakse teatud
tüüpi käitumist ja vastava rolliga seotud normidest kinnipidamist.
Roll on ootus selle kohta, kuidas inimesel tuleb grupi liikmena käituda.
Nagu normidki, on rollikäitumine kokkuleppeline ja võib aja jooksul muutuda. Ka eri gruppides
võidakse sama rolli täitvalt inimeselt oodata erinevat käitumist.
4.4.2. Eri rollid
On rolle, millega kaasnevad käitumisootused on määratud juriidilise* dokumendiga. Selle doku-
mendiga on kinnitatud konkreetse rolliga kaasnevad kohustused ja õigused. Niisugune on ameti-
alane roll, näiteks klienditeenindaja, trollijuhi, metsavahi ametiroll. Trollijuht ei saa sõita liinil
suvalistel kellaaegadel ja metsavaht pidada valvet suvalises metsatukas.
On ka niisuguseid rolle, mille täitmisel lähtutakse üldisest tavast. Näiteks pole seaduses kirjas,
mida on kohustatud tegema sõber ja millised on sõbra rolliga kaasnevad õigused või kohustused.
Samas on kõikidel ettekujutus, et sõber on see, keda saab usaldada ja kes toetab.
On rolle, millega kaasnevad käitumisootused on määratud juriidilise
dokumendiga, ning rolle, mille täitmisel lähtutakse tavast.
Mõni roll mõjutab inimese käitumist pikka aega, nagu näiteks lapsevanema roll. Teisalt on rolle,
mis on lühiajalised, nagu näiteks suvine töö õpilasmalevas ning malevlase roll, mis kestab üksnes
mõned nädalad.
On rolle, mis mõjutavad inimese käitumist pikka aega, ja rolle, mida
täidetakse lühikest aega.
14

15. Mõni roll eeldab ettevalmistusi, kuna rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks on vajalikud tea-
tud oskused ja teadmised. Näiteks tuleb ametialase rolli saamiseks läbida koolitus. Mõni roll eel-
dab teatud sünnipäraste võimete olemasolu. Näiteks kui muusikalised võimed pole inimese tugev
külg, ei oleks mõistlik õppida dirigendiks.
Roll võib inimesel ühiskonnas olla ka seetõttu, et seda inimest saab kirjeldada teatud tunnuse
alusel (näiteks sugu). Nii on isa roll meesterahval ja ema roll naisterahval.
Kaur arutles omaette, et küll oleks lihtne, kui mõnes dokumendis oleks kirjas,
mida peaks tegema poiss-sõber, et romantilises suhtes midagi valesti ei läheks.
Olukord oli tema jaoks natuke raske. Ta soovis nii väga teha kõike õigesti, et
mitte ära rikkuda lähedust, mis tal Miaga tekkinud oli.
Mõne rolli täitmiseks on vajalikud eelnevad teadmised ja oskused, teiste
jaoks aga teatud võimed või tunnused.
Inimene kuulub samaaegselt mitmesse gruppi, näiteks perekonda, klassikollektiivi, sõprusgruppi,
gruppi, kellega koos veedab vaba aega jne. Ühtlasi tähendab see, et inimene täidab ühtaegu mitut
rolli. Näiteks on ta sõbraga suheldes sõbrarollis, peres abikaasa ja lapsevanema rollis, tööl kolleegi
rollis.
SA TEAD JUBA SEDA, ET
– roll on ootus selle kohta, kuidas tuleb grupi liikmena käituda,
– igaüks täidab mitut rolli,
– rollikäitumine võib olla kindlaks määratud ametlikult või lähtuda tavast,
– rollid erinevad selle poolest, kui pikka aega need inimese käitumist mõjutavad,
– mõni roll eeldab ettevalmistusi, kuna rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks on vajalikud
teatud oskused ja teadmised,
– on rolle, mis on inimesel seetõttu, et teda saab kirjeldada teatud tunnuste järgi.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. ROLLID JA VÄÄRTUSED
Arutlege klassis, mida õpetab inimesele: a) lapsevanema roll, b) poja või tütre roll, c) sõbra roll.
Mis väärtusi vastav roll kujundab? Põhjendage oma seisukohti.
2. SÕBRA/SÕBRANNA ROLL ROMANTILISES SUHTES
Murdeiga võib olla väga romantiline aeg, kui „liblikad” hakkavad kõhus ringi lendama. Millised on
teie arvates poiss- ja tüdruksõbra rolliga kaasnevad kohustused ja õigused? Arutlege sel teemal
klassis. Kuulake, mida arvavad noormehed tütarlaste seisukohtadest ja vastupidi. Millega nad
nõustuvad ja millega mitte? Pange tähele põhjendusi.
15

16. 4.5. Gruppi kuulumise positiivsed
ja negatiivsed küljed
Grupid mängivad inimese elus tähtsat rolli. Grupp on seotud inimese arenguga, mõjutades tema
tõekspidamisi ning minapilti. Grupid vormivad inimese väärtusi ja selle kaudu elukäiku. Grupi-
liikmetelt saadud tagasiside ja samastumine grupiga annab inimesele ettekujutuse sellest, kes
ja milline ta on. Näiteks ühinedes grupiga, mida ühiskonnas austatakse, võib uus grupiliige ka
ennast rohkem väärtustatuna tunda.
4.5.1. Hoolivus ja toetus grupis
Kui inimene seda vajab, pakub just grupp toetust ja abi. Mitmepoolne abi ning võimalus raskel
hetkel kellelegi toetuda loob turvatunde. Inimene näeb, et ta pole üksi – teda ümbritsevad need,
kes ei jäta teda hätta ja kes temasse usuvad.
Sõbrad annavad nõu, pereliikmed julgustavad ebaõnnestumise korral jne. Kui ise ei tea, ei suu-
da või ei oska, saab paluda abi teistelt. Seetõttu annab gruppi kuulumine ka kindlustunde. Teistega
saab jagada ka rõõme ning õnnestumisi. Tore on tunda, kui su edule kaasa elatakse ja sinu õnne
üle head meelt tuntakse.
14-aastane noor leidis internetist enda kohta käiva kommentaari. Selle väited
ei olnud sugugi tõsi. Olukord tegi siiski nukraks, sest asjaosaline arvas: „Kõik
näevad seda kommentaari ja mõtlevad, et ma olengi niisugune. Kuid sõbrad
”
ei jäänud olukorda ükskõikselt pealt vaatama. Ühiselt saadeti veebilehe
administraatorile teade, et tegemist on laimuga, mis tuleb kustutada. Kaasati
ka lapsevanemad ja õpetaja. Olukord lahenes.
Grupp pakub toetust ja abi, gruppi kuulumine annab kindlus- ja turva-
tunde.
Gruppi kuulumise positiivne külg tuleb esile ka ülesannete lahendamisel ja eesmärkide saavuta-
misel. Üheskoos suudetakse rohkem. Lisaks konkreetse ülesande lahendamisele toetavad grupi-
liikmed üksteist vastastikku julgustades, nõu andes, ergutades jne. Grupis leitud lahendused või-
vad olla efektiivsed just seetõttu, et on välja pakutud mitmeid variante ja osatud näha probleemi
eri külgi. Mitu pead on ikka mitu pead.
Sigridil keerles ammu peas mõte korraldada ülekooliline heategevusüritus.
Nüüd otsis ta mõttekaaslasi, kellega idee ellu viia. Ühel päeval märkas tüdruk
koolistendil kuulutust: „Hei, Sina, tule õpilasesindusse!” Sigrid otsustas minna
koosolekule ja teistega oma mõtteid jagada. Ehk saab idee üheskoos teoks teha.
16

17. Üheskoos suudetakse rohkem.
Inimestel on ideaalid, mille eest võitlemine ei pruugi üksikisikuna õnnestuda. Teistega koos on
ideede elluviimine ja väärtuste eest seismine lihtsam. Teinekord on see koguni ainus võimalus.
Nii ühinevad sarnaste vaadetega inimesed seltsidesse, moodustavad ühinguid ja organisatsioone.
Näiteks on noortel võimalik liituda kodutütardega, noorkotkastega, skautidega. Kui on koos palju
inimesi, pakutakse välja mitmesuguseid ideid, oluline on ka vastastikune motiveerimine ja „õla
tunne” juhul, kui ebaõnnestutakse. Saavutuste korral on aga rõõm seda suurem.
Seega aitab gruppi kuulumine elus hakkama saada. Grupi toetus võib olla nii materiaalne (näi-
teks laenatakse vajaminevaid asju), emotsionaalne (näiteks aidatakse toime tulla kurbusega) kui
ka informatiivne (näiteks antakse vajalikku teavet selle kohta, kuidas toimida).
Gruppi kuulumine aitab elus hakkama saada.
4.5.2. Gruppi kuulumise varjukülg
Gruppi kuulumisel on ka sellised küljed, mis võivad kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi. Tead-
lased on täheldanud, et grupis olles tunneb inimene survet käituda nagu teised. Kui paljud
grupis käituvad ühtemoodi, siis on inimesel psühholoogiliselt keeruline toimida teisiti. Sellise
surve tagajärjel tehaksegi sedasama, mida teevad teised. Niisuguses olukorras võib inimene toi-
mida viisil, mis on vastuolus tema väärtustega. Põhjus, miks survele järele antakse, võib peituda
näiteks soovis vältida konflikti grupiga, soovis meeldida. Järeleandmist grupi survele soodustab ka
üksmeelsuse illusioon, st mulje, et kõik mõtlevadki ühtviisi. Tegelikult ei pruugi mõnigi nõustuda
avalikult väljendatud seisukohtadega, ent erimeelsust välja ei näita. Nii nähaksegi üldist üksmeelt,
mis aga võib olla illusioon*.
Grupi surve tajumisel võidakse toimida nagu teisedki ning minna vastu-
ollu oma väärtustega.
Inimene võib gruppi kuuludes oma väärtused ümber hinnata ning võtta omaks need, mida väljen-
dab enamik grupiliikmeid. Taolist ümberhindamist võib toetada arusaam, et kui paljud jagavad
ühte seisukohta, siis on see järelikult õige. Samas ei pea see sugugi nii olema. Ka paljud võivad
eksida.
Lee ja Karel vaidlesid. Lee väitis, et nad peaksid tegema seda, mida kõik
teisedki. Karel ei nõustunud. Lee ütles: „Aga kõik teised arvavad nii!”
„Aga neil ei pruugi õigus olla, vaidles Karel vastu.
”
„Ja isegi kui nii on, siis mida teised meist arvavad, kui me teistmoodi otsustame,
”
oli Lee hädas.
Ebameeldivate tagajärgedeni võib viia ka liigne usk grupi otsuste õigsusesse. Kaldutakse arvama,
et oma grupp ei eksi ja oma grupi seisukohad on ainuõiged. Oma gruppi tunnetatakse tähtsana.
Selline suhtumine võib toita negatiivse hoiaku kujunemist neisse, kes sellesse gruppi ei kuulu ja
17

18. arvavad teistmoodi. Suhtumine, et „nemad” ehk need, kes „meie” gruppi ei kuulu, on halvemad,
tekitab pingeid ning viib tülide tekkimise ja kestmiseni gruppide vahel.
Liigne usk grupi otsuste õigsusesse võib viia väära arusaamani, et oma
grupp ei eksi ja oma grupi seisukohad on ainuõiged.
„Meid” ja „neid” eristav suhtumine viib tülide tekkimise ja kestmiseni
gruppide vahel.
4.5.3. Toimetulek grupi negatiivse survega
Vaatamata grupi survele vastutab inimene ise oma tegude eest ka siis, kui kuulub gruppi. On
olukordi, mil oma väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu sattumist grupiga, kuid aitab
vältida negatiivseid tagajärgi. Oluline on oskus näha, millised on grupi surve tagajärjed nii enda
kui ka teiste jaoks.
On olukordi, mil enda väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu
sattumist grupiga, kuid aitab vältida negatiivseid tagajärgi.
Kuidas grupp võib survet avaldada?
Grupp võib avaldada survet, et inimene muudaks hoiakuid, käitumist, väärtusi. Selleks võidak-
se kasutada veenmist, meelitamist, ähvardamist, kauplemist jne. Veenmise korral püütakse pan-
na inimene nõustuma mingi idee või seisukohaga või toimima mingil viisil. Meelitamise korral
tehakse komplimente, kiidetakse, inimest tõstetakse esile, püütakse tekitada meeldivaid emot-
sioone. Kauplemise korral pakutakse inimesele vastutasuks midagi, mis peaks teda motiveerima.
Ähvardamisel aga hirmutatakse ebameeldivustega, mis järgnevad, kui inimene ei nõustu käituma
nõutud/oodatud viisil.
Kuidas seista vastu grupi negatiivsele survele?
• Seisa enesekindlalt oma seisukohtade eest. Enesekindlus kasvab, kui oled
veendunud, et survele vastuhakkamine on õige.
• Analüüsi kujunenud olukorda. Arutle tagajärgede üle. Mis juhtub, kui toimid
nii, nagu grupp ootab? Kas väärtused, mille omaksvõtmist oodatakse, on koos-
kõlas sinu omadega?
• Avalda arvamust. Teistsuguse arvamuse avaldamine võib lõhkuda petliku mul-
je, et kõik on väljendatava seisukohaga nõus. Sageli julgustab see teisigi oma sei-
sukohta avaldama. Võimalus on ütelda selge ei, kui sa ei ole nõus sellega, mida
oodatakse.
• Jää endale kindlaks. Surve avaldamine ei pruugi olla ühekordne. See võib kor-
duda teatud aja pärast uuesti.
Grupi survele aitavad vastu seista enesekindlus, kriitiline analüüs, enda
arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine.
18

19. Üks äärmuslik lahendus on grupist lahkumine. Tuleb kaaluda gruppi jäämise ja sealt lahkumise
plusse ja miinuseid: ühelt poolt survele järele andmisega kaasnevad tagajärjed, teiselt poolt gru-
pist lahkumine. Võimalik on ka oma seisukohta muuta. Milles ja kui palju järeleandmisi teha, tuleb
otsustada inimesel endal.
SA TEAD JUBA SEDA, ET
– grupp pakub toetust ja abi, gruppi kuulumine annab kindlus- ja turvatunde,
– üheskoos suudetakse rohkem,
– gruppi kuulumine aitab elus hakkama saada,
– grupi surve tajumisel võidakse toimida nagu teisedki ning minna vastuollu oma väärtustega,
– liigne usk grupi otsuste õigsusesse võib viia väära arusaamani, et oma grupp ei eksi ja oma grupi
seisukohad on ainuõiged,
– „meie” ja „nemad” suhtumine viib tülide tekkimise ja kestmiseni gruppide vahel,
– on olukordi, mil enda väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu sattumist grupiga, kuid
aitab vältida negatiivseid tagajärgi,
– grupi survele vastu seismisel tulevad kasuks enesekindlus, kriitiline analüüsimine, enda arvamuse
avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine,
– inimene vastutab ise oma tegude eest ka juhul, kui ta on grupi liige.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. IDEAALNE KLASS
Arutlege, milline võiks olla ideaalne klass ning milline oleks ideaalse klassi kui grupi roll
murdeealiste elus. Millal ja kuidas saaks klass pakkuda toetust, kaitset? Kuidas võiks klass pakkuda
enese leidmist? Millised ühistegevused seda soodustaksid? Arutlege seda kõigepealt väiksemates
rühmades. Seejärel tutvustab iga rühm oma seisukohti. Valmistage plakat, kus oleksid kirjas kõik
mõtted. Pange plakat klassi seinale.
2. KOOSTEGEMISE RÕÕM
Mõelge, mis vajaks teie kodukohas kaitsmist ja toetamist. Kuidas saaks teie klass abikäe ulatada?
Mida teil selleks teha tuleb? Tutvustage oma ideed kohalikule omavalitsusele (linna- või
vallavalitsusele) ja pärast heakskiitu koostage tegutsemisplaan. Paluge abi ka õpetajalt. Jagage
oma klassis ülesanded nii, et igaüks saaks midagi teha. Viige idee ellu. Pärast korraldage koos
klassiga mõnus piknik või grilliõhtu, et ühiselt koostegemisest rõõmu tunda.
3. GRUPI SURVE VASTU
Moodustage grupid. Igaüks mõtleb läbi, kuidas käituks tema alljärgnevates olukordades, kuidas
avaldaks vastupanu grupi survele. Seejärel mängige olukorrad grupis läbi nii, et igaüks saaks
olla survele vastupanu avaldaja rollis. Arutlege, mida võivad tunda inimesed, kes sellistesse
olukordadesse peaksid sattuma.
Võite olukordi täienda ning täpsustada (näiteks kes oli see pereliige ja miks temaga kokku tuli
saada).
Olukord 1: Oled pereliikmega kokku leppinud, et lähed kindlaks kellaajaks koju. Sõbrad hakkavad
sind veenma, et sa ei läheks. Nad ütlevad, et las pereliige ootab, ning vihjavad, et sa tahad ära
minna, sest sul pole nendega, sõpradega, huvitav olla. Tegelikult see nii ei ole.
Olukord 2: Arvad teisiti kui grupiliikmed. Nemad ütlevad, et sa oled valesti aru saanud ning et õigus
on ikkagi neil. Sa ei taha nõustuda, kuna tead, et ka sul võib õigus olla. Mõlemad versioonid, sinu
ja nende oma, on võrdselt sobivad. Sulle üritatakse jätkuvalt näidata, et sinu versioon on vale ja
sa peaksid seisukohta muutma.
19

20. 4.6. Grupi juhtimine
Inimeste käitumist ei suuna grupis ainult roll ja normid. Lisaks juhib grupi tegevust vastavas rollis
inimene.
4.6.1. Juht
Grupi juht on see, kelle staatus* ehk sotsiaalne seisund või asend teiste grupiliikmete suhtes annab
võimaluse mõjutada grupiliikmete käitumist. Grupi tegevuse suunamisel käituvad juhid erine-
valt.
Grupi juht on see, kelle staatus teiste grupiliikmete suhtes annab võima-
luse mõjutada grupiliikmete käitumist.
4.6.2. Juhtimise stiilid
Juhtide juhtimisstiilid on erinevad. Eristatakse autoritaarse* ehk käskiva, võimutseva, demokraat-
liku* ehk enamuse soovidega arvestava ning minna laskva juhtimisstiiliga liidreid.
Autoritaarse juhtimisstiiliga juht jagab korraldusi ega aruta otsuseid teiste rühmaliikmetega.
Selline juht ei põhjenda oma otsuseid ega luba vastu vaielda. Autoritaarne juht ütleb, mis on ees-
märk ja kuidas teised käituma peavad. Liikmete tegevust kontrollitakse pidevalt.
Grupi liikmed ei julge arvamust avaldada ega tunne end turvaliselt, sest kardavad karistust või
muid negatiivseid tagajärgi. Niisugune juhtimisstiil põhjustab rahulolematust. Samas võib grupp
seatud eesmärke saavutada.
Autoritaarse juhtimisstiili korral langetab juht otsused neid teistega läbi
arutamata.
Mart, kes oli määratud poistegrupi tegevust juhtima, ei sallinud, kui talle
midagi vastu öeldi. Aga ega teised tahtnudki talle eriti midagi vastu kosta isegi
siis, kui neile tundus, et Mardi otsus pole kõige mõistlikum. Aja jooksul õppisid
nad ära, et parem olla vait kui sekkuda, sest nii ei järgne midagi ebameeldivat.
Näiteks oli Mardil komme jätta vastuvaidleja mõneks ajaks tähelepanuta ning
ühistegevusest kõrvale.
Demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab sellega. Asju arutatakse,
liikmed kaasatakse otsuste vastuvõtmisse. Demokraatlik juht annab nõu ja toetab. Sellises grupis
kogetakse toetust.
Demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab
sellega.
20

21. Kaarel-Eerik oli juht, kellega sai alati asja arutada. Ettepanekutele või
kommentaaridele vastas ta nii, et grupiliikmetel säilis soov ka järgmisel
korral oma arvamus välja öelda. Kaarel-Eerik ei naeruvääristanud ega
alavääristanud teiste ideid.
Minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse grupiliikmetele. Grupp jääb
omapead. Juht annab nõu siis, kui seda küsitakse, aga ei sekku eriti grupi tegevusse. Sellise juhti-
misstiiliga grupid ei ole väga efektiivsed eesmärke saavutama.
Minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse
grupiliikmetele ega sekku grupi tegevusse.
Kärolinile näis, et nende võistkond oleks hoopis edukam, kui juht annaks
sagedamini nõu. Talle tundus, et on olukordi, kui keegi ei tea, mida neil täpselt
teha tuleb. Vahel puhkes isegi ägedamaid vaidlusi selle üle, mis on järgmine
samm. Juhti ei paistnud see aga eriti häirivat. Tal olid tavaliselt muud
tegemised käsil ja nõu andis ta alles siis, kui tema poole otse pöörduti.
4.6.3. Võimu omamine ja kasutamine
Grupiliikmete käitumist saab mõjutada tänu formaalsele* ehk ametlikule võimule. Formaalne
võim on grupi ametlikul juhil (näiteks kooli direktoril). Võimu omamine tähendab seda, et suu-
detakse mõjutada kedagi endale soovitud suunas. Võim annab võimaluse panna keegi käituma ja
mõtlema nii, nagu võimu omaja tahab.
Grupi ametlikul juhil on formaalne võim, tänu millele saab ta liikmete
käitumist mõjutada.
Võimu omamine kellegi üle tähendab seda, et suudetakse mõjutada
kedagi endale soovitud suunas.
Ametliku juhi kõrval võib grupis toimuvat suunata inimene, kellel on mitteformaalne ehk mitte-
ametlik mõjuvõim. Mitteametliku mõjuvõimu omandab inimene, kui ta on muutunud teiste sil-
mis autoriteetseks*. Autoriteet on üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese
oskustel ja omadustel. Autoriteetsetest inimestest peetakse lugu. Nende soovitusi järgitakse ning
seisukohtadega arvestatakse. Need võivad olla näiteks lapsevanemad, õde või vend, sportlased,
õpetajad, lauljad, tuntud inimesed jt. Eri gruppides hinnatakse erinevaid omadusi ja oskusi ning
suhtutakse lugupidavalt erinevatesse inimestesse.
Autoriteet on üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb
inimese oskustel ja omadustel.
21

22. Getter läks suvel õpilasmalevasse tööle. Nende grupi vanemaks määrati Are,
kelle ülesanne oli kontrollida tehtud töid ja jaotada tööülesandeid. Noorte
esialgne innukus tööd teha hakkas ajapikku vähenema. Arel oli üha raskem
neid ohjata, sest grupp täitis üha vähem tema korraldusi. Olukord lahenes
ootamatult, kui üks väga populaarne grupiliige Aret toetama hakkas.
Võimu omandamiseks on mitmeid võimalusi. Lisaks õiguspärasele võimule, mille korral võim
„antakse” või „tuleb kaasa” (näiteks grupi ametlik juht, klassivanem), saab inimeste üle saavutada
võimu muudelgi tingimustel. Näiteks siis, kui ollakse eeskuju, kellega soovitakse sarnaneda. Nii
mõjutavad iidolid fänne. Ka juhul, kui inimene on mingis valdkonnas ekspert, võib ta tänu oma
pädevusele suunata inimesi teatud viisil käituma (näiteks arst tervist puudutavates küsimustes).
Kui kellelgi on informatsiooni ning ta oskab seda veenvalt esitada, suudab ta samuti teisi mõjuta-
da.
Murdeealised leiavad seniste autoriteetide kõrvale või asemele uusi. Loobutakse senistest,
lapsepõlves hinnatud eeskujudest ning leitakse uusi. Valikute tegemisel (näiteks vaba aja veetmise
viis) võib tähtsat rolli hakata mängima eakaaslane, kes on grupis autoriteetne. Autoriteetsed ini-
mesed kujundavad teiste väärtusi, mõjutavad valikuid ning mängivad seega inimese elus suunavat
rolli. Lugupidamise kadumise korral kaotab autoriteeti omanud inimene võimu teiste üle.
Autoriteetsed inimesed kujundavad väärtusi, mõjutavad valikuid ning
mängivad seega inimese elus suunavat rolli.
SA TEAD JUBA SEDA, ET
– grupi juht on see, kelle asend teiste grupiliikmete suhtes annab võimaluse mõjutada grupiliikmete
käitumist,
– autoritaarse juhtimisstiiliga juht jagab korraldusi ega aruta asju teistega, autoritaarne juht ei
põhjenda oma otsuseid,
– demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab sellega,
– minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse grupiliikmetele,
– võimu omamine kellegi üle tähendab seda, et teda suudetakse mõjutada endale soovitud
suunas,
– grupi ametlikul juhil on formaalne võim, mille tõttu saab ta liikmete käitumist mõjutada,
– autoriteedid kujundavad väärtusi, mõjutavad valikuid ning mängivad seega inimese elus
suunavat rolli.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. KOHTUMINE JUHIGA
Korraldage kokkusaamine inimesega, kellel on mingis asutuses või organisatsioonis juhi
positsioon, nagu näiteks teie kooli direktoril, õpetajal, kes teile tunde ei anna, lapsevanemal, kelle
tööülesanne on juhtida. Paluge kohtumise organiseerimisel abi õpetajalt.
Paluge külalisel rääkida tema kogemustest juhina. Mida tema juhi oluliste oskuste ja omadustena
välja toob? Mis teeb tema arvates juhist juhi? Pärast arutlege klassis, mida uut teada saite või
millele saite külaliselt kinnitust.
22

23. 2. ROLLIMÄNG: JALGPALLIMEESKOND
Valige klassist kolm vabatahtlikku, kes lähevad ukse taha. Õpetaja loosib igaühele ühe juhtimisstiili:
autoritaarne, demokraatlik, minna laskev.
Vabatahtlikud tulevad kordamööda klassi ja mängivad jalgpallimeeskonna treenerit, kellel on
klassile ehk „meeskonnale” hea uudis – nad pääsevad maailmameistrivõistlustele. Paraku ei saa
minna kogu meeskond ja treeneri ülesanne on panna kokku vähendatud koosseis. Iga treener
peab käituma vastavalt loosiga saadud juhtimisstiilile. Klassi ülesanne on pärast kõikide treenerite
esinemist ära arvata, missugust juhi tüüpi keegi esindas.
4.7. Sõltumatus – olla oma otsuste
peremees
Inimene kuulub ühiskonda ja paljudesse gruppidesse. Grupi liikmeks olemine eeldab grupi ees-
märkidega arvestamist, juhi otsuste aktsepteerimist ja normide järgi käitumist. Samas vastutab
inimene ise valikute eest, mis määravad tema elutee. Iseseisvuse saavutamiseks ja iseseisvaks eluks
on vajalik saavutada sõltumatus käitumises ja mõtlemises. Sõltumatus tähendab seda, et inimene
suudab ise otsustada, kuidas käituda, ning on võimeline käituma nii, nagu otsustab.
Sõltumatus tähendab seda, et inimene suudab ise otsustada, kuidas käi-
tuda, ning on võimeline käituma nii, nagu otsustab.
Sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja omada kontrolli elus toimuva üle. Sõltu-
matu inimene ei mõtle endast kui abitust ega klammerdu suhete külge kartusest, et teised temast
eemalduvad. Ta tuleb toime tunnetega, mis tekivad psühholoogilisel eemaldumisel hooldajatest
selleks, et luua uusi lähedasi suhteid teistega. Näiteks muutuvad täiskasvanuea suunas liikumisel
murdeealiste emotsionaalsed suhted vanematega, hooldajatega. Sel ajal kujunevad esimesed sü-
gavamad suhted inimestega väljaspool perekonda.
Sõltumatus viitab ka sellele, et inimene julgeb ise otsuseid vastu võtta ega vaja selleks teiste,
näiteks autoriteetide nõuandeid ja abi. Ta usub, et tema mõtted on sama väärtuslikud kui teistegi
omad. See kõik loob eelduse iseseisvaks eluks.
Sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja kontrollida elus
toimuvat.
Teistest sõltuvat inimest kirjeldab seevastu lootmine teiste abile, toetusele ja hoolitsusele olukor-
dades, kus saaks ise enda eest seista, otsustada ja end aidata. Sellised inimesed kalduvad olema
kuulekad, nõustuma teiste arvamusega, käituma nagu teised. Nad tunnevad ebakindlust ning va-
javad otsustamisel teiste nõuandeid, tuge.
23

24. Seega annab sõltumatus võimaluse kujundada ise oma elutee kooskõlas oma veendumuste,
huvide, eesmärkidega. Sõltumatus ei tähenda seda, et inimene ei arvesta teistega. Sõltumatus an-
nab võimaluse mitte järgida soovitusi ja viia ellu ideid, mis võivad olla kahjustavad, vastuolus oma
arusaamadega, väärad. Iseseisev inimene otsustab järgida grupis kehtestatud reegleid, kui leiab, et
need on kasulikud ja vajalikud nii talle kui kogu grupile.
Iseseisvus tähendab enda tegude eest vastutamist. Sõltumatult otsuseid langetav ja ideid ellu
viiv inimene ei tee teisi enda elu eest vastutavaks. Sõltumatu inimene analüüsib ise olukordi ja
teeb ise järeldusi. Nii tunneb ta ära, mis võib soovitustes või grupi otsustes olla kahjustav või tuua
kaasa ebameeldivaid tagajärgi.
Kelli muretses. Sõbranna oli temalt nõu küsinud. Kelli oli pakkunud välja mitu
võimalust, kuidas sõbranna saaks oma probleemi lahendada. Kõik ei läinud aga
parimal viisil. Kuid sõbranna lohutas Kellit. Ta ütles, et ärgu Kelli muretsegu.
Ta küsis arvamust mitmelt inimeselt, et siis ise otsus langetada. Ja ega ta täpselt
Kelli soovituse järgi käitunudki. Ta võttis kuulda mitmeid arvamusi ja kujundas
nende põhjal enda jaoks sobiva otsuse.
Sõltumatus annab võimaluse mitte järgida soovitusi ja ellu viia ideid, mis
võivad olla kahjustavad, vastuolus enda arusaamadega.
Inimene, läbides elukaart, puutub igal järgmisel eluetapil kokku uute ülesannetega. Kuigi sõltu-
matus tähendab ise otsustamist, ei tähenda see loobumist eeskujudest ja autoriteetsete isikute
soovitustest ainult selleks, et olla ja tunda end sõltumatuna. Inimestel on erinevad kogemused.
Olukord, millega keegi esmakordselt kokku puutub, võib teise jaoks olla tuttav. Tal võib olla kasu-
likke mõtteid selle kohta, kuidas käituda, millised on ohud ja kuidas neid vältida. Arutelud koge-
nud inimestega teevad võimalikuks kellegi teise kogemustele toetuda ning neist õppida.
Eeskuju jäljendamine on sageli kasulik, kuna pakub käitumisviise, mis viivad soovituni. Eeskuju
aitab planeerida tulevikku, hoida ennast ja teisi, luua ja säilitada suhteid.
Eerik oli kutsunud Kerstini kohtamisele, kuid tundis ühtäkki ärevust. Talle
tundus, et kõik võib valesti minna. Ometi tahtis ta, et kõik sujuks ja Kerstin
tema vastu ka pärast kokkusaamist huvi tunneks. Eerik küsis sõbralt, kuidas
tuleks esimesel kohtamisel käituda. Ta soovis teada, mida sõber oli oma
esimesel kohtamisel teinud. Lisaks küsis ta nõu ka vanemalt õelt. Eeriku
arvates oli tal väga nutikas ja tore õde, kes alati head nõu andis. Enne kohtama
minemist mõtles Eerik veel kord läbi, mida sõber ja õde olid rääkinud, ning tegi
siis oma otsuse.
Sa saad lähtuda soovitustest ja normidest, mis tulevad kasuks su arengule ning aitavad sind ümb-
ritsevas inimsuhete maailmas. Ise otsustad, ise vastutad.
24

25. SA TEAD JUBA SEDA, ET
– sõltumatu inimene suudab ise otsustada, kuidas käituda, ning on võimeline käituma nii, nagu
otsustab,
– sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja omada kontrolli elus toimuva üle,
– sõltumatus annab võimaluse mitte järgida soovitusi ja ellu viia ideid, mis võivad olla kahjustavad,
vastuolus enda arusaamadega, väärad,
– sõltumatus ei tähenda seda, et inimene ei arvesta teistega.
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE
1. EESKUJUDE EESKUJUL
Too klassis näiteid, kuidas eeskuju jäljendamine on sulle või sinu tuttavatele kasuks tulnud. Kes
olid need inimesed, keda jäljendasid või keda su tuttavad jäljendasid? Millist nõu nad andsid või
millist nende käitumist ja mille saavutamiseks jäljendasid sina või su tuttavad?
2. ISE OTSUSTAN, ISE VASTUTAN
Kuidas tunnevad inimesed ennast olukordades, kus peavad iseseisvalt vastu võtma otsuseid? On
need olukorrad lihtsad?
Selgita, kuidas tunneksid end järgmistes olukordades, kui sinu arvamus ei kattu sinu jaoks oluliste
inimeste arvamusega.
– Teed plaane talviseks koolivaheajaks
– Kaalud, milliseid riideid kanda klassiõhtul
– Kavandad, mida sünnipäeval teha (missuguseid mänge mängida jne)
– Koostad oma blogi või suhtlemisportaali kontot
– Pead otsustama, missuguses huviringis käima hakata
– Arutled, keda oma sünnipäevale kutsuda
Lisa loetellu näiteid omalt poolt.
RAAMAT TULEB KÜLLA
1. Soovitame sul tutvuda Louis Sachari raamatuga „Augud” . Räägi ka teistele, kuidas on selles
raamatus kirjeldatud eri rolle.
25

26. Sõnaseletusi
autoriteet – üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese oskustel ja omadus-
tel
familiaarne – pealetükkivalt või ülepakkuvalt tuttavlik
formaalne – ametlik
illusioon – väärarvamus
juriidiline – õiguslik
norm – õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorras
primaarne – esmane
roll – käitumisootus
seadus – juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatav
sekundaarne – teisene
staatus – sotsiaalne seisund, asend teiste grupiliikmete suhtes
26