3. VAATLUS, KATSE JA ANDMETÖÖTLUS
1. Vaatlus - füüsika lahutamatu osa, tähtsaim
uurimismeetod.
2. Katse ehk eksperiment - vaatlus, mis viiakse
läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes.
3. Andmetöötlus - füüsika on täppisteadus kuna
uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi
kirjeldakse arvude abil. Arvuliste andmete
töötlemine matemaatiliste meetodite abil
võimaldab uuritavat paremini mõista ning
väärtuslikku lisateavet saada.
4. FÜÜSIKALINE SUURUS JA SELLE MÕÕTMINE
Vaatluse ja katse käigus kogutakse
informatsiooni, mida tuleb talletada ja
töödelda.
Füüsikaline suurus - füüsikalise objekti või
nähtuse omadus, mida saab arvuliselt
kirjeldada.
5. MÕÕTMISPROTSESSI OLEMUS JA LIIGID
Mõõtmine - füüsikalise suuruse võrdlemine
teise samasuguse, ühikuks võetud
suurusega.
Mõõtühik - konkreetne suurus, mida
kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki
suuruste võrdlemiseks ning arvuliseks
iseloomustamiseks.
6. Mõõtevahend on tehniline vahend
mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos
lisaseadmetega.
Selliseid mõõtevahendeid, mis esitavad
mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval
kujul, nimetatakse mõõteriistaks.
7. Otsene – meid huvitava
suuruse väärtus saadakse
vahetult mõõtevahendi skaalalt
MÕÕTMINE
Kaudne – mõõtetulemus
leitakse arvutuste kaudu
9. MÕÕTÜHIK JA ETALON
Mõõtühik on kokkuleppeline suurus.
Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat
näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks.
Mõõtühiku etalon peab olema täpselt
taastatav.
10. MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM
Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu
üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida
saab etalonide abil võimalikult täpselt
määratleda.
Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud
ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi,
mida nimetatakse mõõtühikute
süsteemiks.
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on
alates 1982. aastast Eestis kohustuslik.
13. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE TÜÜBID
Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg
veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega
täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi
määramatusega.
Kui kordusmõõtmised annavad alati sama
tulemuse, ei saa määramatust hinnata
kordusmõõtmisi tehes. Sellisel juhul on
tegemist B-tüüpi määramatusega.
15. MUDELI MÕISTE JA LIIGID
Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse
koopiat, mis asendab originaali selle
lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks.
MUDELID
Abstraktsed –
Ainelised – saab
objekti või
valmistada ja
nähtuse
vaadelda
mõtteline visioon
16.
17. AINELISED MUDELID JA ABSTRAKTSED
MUDELID
Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui
uuritav objekt on vaatlemiseks liiga suur või
väike.
Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust
uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise
mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning
neid väljendavate matemaatiliste avaldiste
abil, on tegemist abstraktse mudeliga.
18. http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/2/2_8.htm
l
