Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring: ülevaade tulemustest

677 views

Published on

Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm
Eesti Pank
28.03.2016

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring: ülevaade tulemustest

  1. 1. Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring: ülevaade tulemustest Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm Eesti Pank 28.03.2016 1
  2. 2. Ülevaade uuringust 2 • Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring ehk Household Finance and Consumption Survey (HFCS) on esimene Eestis läbiviidud küsitlus, mille eesmärk oli saada võimalikult täielik ülevaade perede varadest ja kohustustest • Sarnaseid uuringuid viivad läbi või plaanivad läbi viia kõik euroala riigid: - I laine 2008–2011 (15 euroala riiki) - II laine 2013–2014 (15 euroala riiki + Eesti, Läti ja Iirimaa) - III laine 2017 (18 euroala riiki + Leedu) • Seejärel hakatakse uuringut kordama kolmeaastase intervalliga • Eesti tulemusi võrdleme esimeses laines osalenud riikide tulemustega • Eestis viidi küsitlus läbi märtsist juunini 2013 • Uuringus osales 2220 Eesti leibkonda
  3. 3. Uuringu eesmärk on saada ülevaade leibkonna bilansist ja netovarast 3 LEIBKONNA BILANSS VARAD* KOHUSTUSED** Reaalvarad: Tagatisega laenud: Peamine elukoht Kinnisvaralaenud, mille tagatiseks on Muu kinnisvara leibkonna peamine elukoht (LPE) Ettevõtlusvara (aktiivne omand) Kinnisvaralaenud muu kinnisvara tagatisel Sõidukid Väärisesemed Finantsvarad: Tagatiseta laenud: Nõudmiseni hoiused Arvelduskrediit Säästuhoiused Krediitkaardivõlg Elukindlustuspoliisid Muud tagatiseta laenud Investeerimisfondid Võlakirjad Börsil kaubeldavad aktsiad Ettevõtlusvara (passiivne omand) Võlgnevused leibkonna ees III samba pensionifondid, elukindlustus Muud finantsvarad (futuurid, optsioonid, väärismetallid, litsentsitasud jm) NETOVARA = VARAD* - KOHUSTUSED** *Varad ei sisalda sularaha ja II samba pensionifonde ** Kohustused ei sisalda autode jm sõidukite liisinguid
  4. 4. Uuringu tulemused 4
  5. 5. NETOVARA 5
  6. 6. Eesti leibkondadel on suhteliselt vähe vara • Netovara mediaanväärtus oli Eestis 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39,3 – 47,9) • Euroala mediaan oli 109 200 eurot (2,5 korda kõrgem kui Eestis) • Võrreldes uuringu esimeses laines osalenud riikidega oli Eestis kõige madalam netovara mediaan 6 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450
  7. 7. Netovara aritmeetiline keskmine on mediaanist üle kahe korra suurem (nii Eestis kui ka euroalal) 7 • Netovara aritmeetiline keskmine on Eestis 97 100 eurot (95% usalduspiirid 83,8 – 110,4) • Euroala aritmeetiline keskmine on 230 800 eurot (2,4 korda kõrgem kui Eestis) 0 100 200 300 400 500 600 700 800
  8. 8. Netovara on ebavõrdselt jaotunud 8 Netovara jaotus: Lorenzi kõver • Lorenzi kõver näitab leibkondade varade kumulatiivset osakaalu koguvarades, kusjuures leibkonnad on järjestatud netovara alusel (alates väikseima varaga leibkondadest kuni suurimani). • Eesti Lorenzi kõveral paremaks iseloomustamiseks võib välja tuua kõvera väärtused kvintiilide kohta. Näiteks alumine kvintiil ehk 20% omab 0,15% varadest, alumised kaks kvintiili ehk 40% 3,8% varadest, samas ülemine kvintiil 71% varadest. 0% 20%40%60%80% 100% Netovarakumulatiivneosakaal 0% 20% 40% 60% 80% 100% Leibkondade kumulatiivne osakaal
  9. 9. Varade jaotus on ebavõrdsem kui sissetulekute jaotus 9 Netovara ja sissetulekute Lorenzi kõverad 0% 20%40%60%80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Leibkondade kumulatiivne osakaal Netovara Sissetulek
  10. 10. Netovara Gini koefitsiendid euroala riikides 10 • Gini koefitsient on ebavõrdsuse mõõdik, mis varieerub nullist üheni. Mida lähemal on see ühele, seda ebavõrdsem on varade jaotus. Eesti netovara Gini koefitsient oli 0,69 (euroalal 0,68) • Sissetulekute Gini koefitsient oli Eestis 2013. aastal 0,36 • Kõrge varade ebavõrdsuse tase Eestis pole ootuspärane, kuna: 1) riikides, kus on kõrge koduomanike osakaal, on varad võrdsemalt jaotunud 2) netovara Gini koefitsiendid on madalad Slovakkias ja Sloveenias, kus on meiega sarnane ajalooline taust (postsotsialistlikud riigid, eluruumide erastamine 1990ndatel) 0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 Austria Saksamaa Küpros Eesti Prantsusmaa Portugal Soome Luksemburg Holland Itaalia Belgia Malta Hispaania Kreeka Sloveenia Slovakkia Euroala
  11. 11. VARADE STRUKTUUR 11
  12. 12. Peamise osa varadest moodustavad reaalvarad, finantsvarade osakaal on tagasihoidlik 12 90% 10% Eesti 83% 17% Euroala Reaalvarad Finantsvarad Eestis on reaalvarade osakaal varades suurem (90%) kui euroalal keskmiselt (83%)
  13. 13. Reaalvaradest moodustavad suurima osa kodu ja muu kinnisvara 13 61% 23% 3% 2% 12% Euroala Peamine elukoht Muu kinnisvara Sõidukid Väärisesemed Ettevõtlusvara (aktiivne omand) 56% 19% 4% 1% 20% Eesti Varad ettevõtetes, kus leibkonnaliikmed lisaks omandisuhtele ka igapäevaselt töötavad, moodustavad Eestis reaalvaradest suurema osa (20%) kui euroalal keskmiselt (12%)
  14. 14. Finantsvarad on Eestis vähe hajutatud, peamiselt omatakse pangahoiuseid 14 68% 5% 9% 8% 10% Eesti 43% 23% 2% 26% 5% Euroala Hoiused Investeerimisfondid, väärtpaberid Võlgnevused leibkonnale Vabatahtlikud pensionifondid, elukindlustus Muud finantsvarad
  15. 15. Kinnisvaralaenud moodustavad Eestis 95% laenudest 15 85% 10% 5% Eesti 63% 20% 17% Euroala Kodulaenud Muud kinnisvaralaenud Tagatiseta laenud
  16. 16. Noortel peredel on Eestis suhteliselt palju vara 16 • Euroalal on peredel enim vara enne pensionileminekut, Eestis on kõige varakamad nooremad pered (vanusegrupid 35-44 ja 45-54) • Põhjused: - noorematel peredel on Eestis suhteliselt suured sissetulekud - noorematel on olnud võimalus soetada laenuga kinnisvara, mille väärtus on suurem • Ka laenud on Eestis kontsentreerunud noorematele leibkondadele, alates vanusest 55+ on laenukoormus nullilähedane • Põhjused: - vanematel leibkondadel oli võimalus eluase 90ndatel erastada - eluasemelaenude turg kujunes välja suhteliselt hiljuti
  17. 17. Koduomanikel on oluliselt enam vara kui rentnikel Netovara mediaan (€1000) Netovara aritmeetiline keskmine (€1000) Varade aritmeetiline keskmine (€1000) Kohustuste aritmeetiline keskmine (€1000) Osakaal kogu netovarast (%) Leibkondade osakaal (%) Rentnikud vs omanikud Koduomanikud (ilma laenuta) 56.6 98.8 99.5 0.7 58.9 57.9 Koduomanikud (laenuga) 69.5 172.6 213.4 40.8 33.2 18.7 Rentnikud 1.5 32.7 35.0 2.5 7.9 23.4 Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0 17
  18. 18. Ettevõtjatel on oluliselt rohkem vara kui muudel leibkondadel Netovara mediaan (€1000) Netovara aritmeetiline keskmine (€1000) Varade aritmeetiline keskmine (€1000) Kohustuste aritmeetiline keskmine (€1000) Osakaal kogu netovarast (%) Leibkondade osakaal (%) Leibkonna viiteisiku hõivestaatus Palgatöötajad 52.0 101.3 113.1 11.9 59.9 57.4 Ettevõtjad 116.4 378.2 402.0 23.9 19.9 5.1 Pensionärid 32.7 58.8 59.4 0.6 16.2 26.8 Muud mittehõivatud 9.5 35.8 39.6 4.0 3.9 10.6 Kõik leibkonnad 43.6 97.1 105.6 8.6 100.0 100.0 18
  19. 19. FINANTSKOORMUS 19
  20. 20. Eesti leibkondade finantskoormus on euroala keskmisest madalam 20 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Laenu-vara suhtarv (%) 0 50 100 150 200 250 Laenu-sissetuleku suhtarv (%) • Finantskoormuse suhtarvud on arvutatud perede kohta, kellel on laenud • Optimaalne laenukoormus on seda suurem, mida suurem ja stabiilsem on sissetulek • Võrreldes sarnast sissetulekut omavate riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus suhteliselt suur (Eesti Panga Majanduse Rahastamise Ülevaade, veebruar 2016) • Väikse sissetulekuga laenu võtnud peredel on Eestis suur laenukoormus
  21. 21. Kodulaenude jääk on võrreldes eluaseme väärtusega suhteliselt suur 21 0 10 20 30 40 50 60 Kodulaenu tagatuse suhtarv (%) • Kodulaenu tagatuse suhtarv on Eestis euroala keskmisest suurem kahel peamisel põhjusel: 1) enamik eluasemelaene võeti buumiaastatel, mil kinnisvarahinnad olid kõrged, buumile järgnes hindade korrektsioon 2) Eesti eluasemelaenud on suhteliselt hiljuti võetud, seetõttu on tagasimaksmata osa suur • Laenujääk ületab eluaseme väärtust (kodulaenu tagatuse suhtarv oli üle 100%) ligikaudu kümnendikul Eesti leibkondadest
  22. 22. Eesti leibkondadel on toimetulekuvaru ligikaudu ühe kuu sissetuleku väärtuses 22 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Likviidsete netovarade-sissetuleku suhtarv (%) Pensionäridel on võrreldes sissetulekuga suurimad finantspuhvrid (nii Eestis kui ka euroalal)
  23. 23. KOKKUVÕTE 23
  24. 24. Peamised järeldused 24 • Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus on 43 600 eurot (95% usalduspiirid 39 300–47 900 eurot) • Varade ebavõrdsus on Eestis suhteliselt suur, mis on osaliselt põhjustatud kinnisvarahindade suurtest piirkondlikest erinevustest • Kõige suurema osa varadest moodustab leibkonna peamine elukoht (50% brutovarast) - kinnisvara osakaal kogu brutovarast on 67,5% • Peamise elukoha tagatisel antud laenud moodustavad suurima osa laenudest (85% kogulaenust) - kinnisvaralaenude osakaal kogulaenust on 95% • Finantsvarade osakaal on suhteliselt väike (10% brutovarast) • Laenu võtavad peamiselt nooremad ja kõrgema sissetulekuga pered • Eesti leibkondade finantskoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem
  25. 25. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Autorite kontaktid: Jaanika.Merikyll@eestipank.ee Tairi.Room@eestipank.ee 25
  26. 26. Finantskoormuse näitajad: mõistete selgitused 26 • Laenu-vara suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud varade koguväärtusega. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta. • Laenu-sissetuleku suhtarv: leibkonna võlgnevuste koguväärtus jagatud aastase brutosissetulekuga. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta. • Laenu teenindamise–sissetuleku suhtarv: leibkonna kuiste laenumaksete ja kuise brutosissetuleku jagatis. Arvutatud võlgnevusi omavate leibkondade kohta. Arvelduskrediidiga ja krediitkaardivõlgnevusega seotud laenumakseid pole arvesse võetud, kuna selle kohta uuringus andmeid ei kogutud. • Laenujäägi suhe eluaseme väärtusse: eluasemelaenu jääk jagatud eluaseme antud hetke väärtusega. Arvutatud eluasemelaene omavate leibkondade kohta. • Likviidsete netovarade–sissetuleku suhtarv: netovarade koguväärtus jagatud leibkonna aastase brutosissetulekuga. Likviidsed netovarad saadakse, kui liidetakse järgmiste varade väärtused: deposiidid, investeerimisfondid, võlakirjad, ettevõtlusvara (passiivne omand) ja börsil kaubeldavad aktsiad. Sellest lahutatakse arvelduskrediit, krediitkaardivõlad jm tagatiseta laenud. Arvutatakse kõikide leibkondade kohta.
  27. 27. Uuringus osalenud leibkonna esindaja (Household reference person, HRP) Canberra Grupi definitsioon Järgnevaid kriteeriume rakendatakse alltoodud järjekorras, kuni üks isik on leibkonna viiteisikuna (inimene, kes vastab küsitlusele) välja valitud: • üks partneritest (vaba)abielus, kellel on ülalpeetavad lapsed • üks partneritest (vaba)abielus, kellel pole ülalpeetavaid lapsi • üksikvanem ülalpeetavate lastega • suurimat sissetulekut omav isik • vanim isik Allikas: Canberra Group Handbook on Household Income Statistics, UNECE 2011 27

×