3.  Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida
süüa, et toituda tervislikult ja
tasakaalustatult. Püramiidis on välja
toodud erinevad toidugrupid, mida
organism vajab. Püramiidi alumises osas
on need toidud, mis peavad
moodustama kõige suurema osa meie
menüüs ning mida ülespoole, seda
vähem tuleb neid süüa.

4.  Toitumine ja liikumine on omavahel
tugevas seoses. Toiduga saadav
energiakogus peab vastama
energiakulule, vastasel juhul energiat ära
ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku
kehakaalu tagabki mitmekülgne ja
tasakaalustatud toitumine ning piisav
liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse
liikuda iga päev vähemalt 30 minutit.

5.  See korrus on päevases toidus kõige
suuremat portsjonite hulka märkiv
tärkliserikaste toitude grupp. Sellest
grupist umbes pool tuleks tarbida
rukkileivana (100–150 g), veerand
kartulina (100–150 g) ning veerand teiste
teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder,
riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks
tarbida keedetult kokku umbes 2 dl
päevas.

6.  Puu- ja köögiviljade söömine on väga
oluline. Soovitatav on päevas süüa
vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks
puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise
kogusega on tõenäoline, et organism saab
kätte vajaliku koguse vitamiine ja
mineraalaineid, samuti vajalikke
fütotoitaineid. Mida erinevamad ja
värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda
parem.

7.  Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval
kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks
portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata,
keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju
niisama või roa koostises. Eelistada tuleks
konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe
portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g
mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda,
et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja
mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks
amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole
veel portsjon, aga see on parem kui mitte
midagi.

8.  See korrus näitab, et päevas tuleks süüa
piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-,
kana- või munatoodetest.
 Piimatoodetest võiks eelistada madalama
rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida
umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks
jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem
hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks
hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest
toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu
analoogid, sest need võivad sisaldada
transrasvhappeid.

9.  Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks
eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid
lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi
tarbimisega tuleks olla mõõdukas.
 Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas
süüa 2–3 portsjonit.

10.  See korrus näitab, et rasvade
tarbimisega tuleb olla mõõdukas.
Lisatavatest toidurasvadest võiks
suurendada õli kasutamist, vältida aga
tahkete margariinide, suure lisaainete
sisaldusega määrdemargariinide ning
majoneeside kasutamist. Päevas on
soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid
rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon
on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.

11.  Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei
pea loobuma, kuid päevas võiks
piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on
umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett,
moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest
jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml
karastus- või mahlajooki.

12.  Organismi veevajadus on 28–35 ml
kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg
kaaluval inimesel on päevane
veevajadus seega 2,4 liitrit. Põhikogus
veest saadakse toiduga. Enim vett
saadakse puu- ja köögiviljadest,
suppidest, teest, kohvist, mahladest,
karastusjookidest.

13.  Jookide kaudu võiks saada ligikaudu 1
liitri vett päevas. Vesi ei anna organismile
toiduenergiat, kuid on hädavajalik
normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee
tarbimisel on oluline jälgida vee
mineraalainetesisaldust.

14.  Vee liigne joomine, mida soovitavad
terviseeksperdid ilu ja vitaalsuse nimel, ei
ole leidnud teaduslikku kinnitust. Rohke ja
kestev ülemäärane veetarbimine
koormab südant ja neerusid. Higistamise
korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne
jook, mis taastab ka organismist
väljutatud soolade varud.

15.  http://www.toitumine.ee/toidupuramiidi-
pohimotted