SlideShare a Scribd company logo
1 of 29
Mehaaniline töö


  Rapla Täiskasvanute Gümnaasium

  2005
Mehaaniline töö



              Töö
Mehaaniline töö


             Töö

                   Jooksmine
Mehaaniline töö


                       Töö

            Õppimine         Jooksmine
Mehaaniline töö

            Autosõit




                       Töö

            Õppimine         Jooksmine
Mehaaniline töö

                                Kivi
            Autosõit
                             viskamine




                       Töö

            Õppimine         Jooksmine
Mehaaniline töö
                                        Kivi
                   Autosõit
                                     viskamine



                                                   Filmi
        Lugemine
                              Töö.               vaatamine




                   Õppimine          Jooksmine




                                 Maa
                               kündmine
Iga tegevus ei ole füüsikas veel
töö
                      Töö.


          Jooksmine
                              Õppimine


           Autosõit             Kivi
                             viskamine


            Filmi
          vaatamine            Lugemin e


            Maa
          kündmine
Millal tehakse mehaanilist tööd?
                         Töö.

                                  Füüsikas ei
                                   loeta neid
                                tegevusi tööks
            Jooksmine


                                    Õppimine Filmi
                                           vaatamine
        Kivi viskamine
                                      Lugemin e



           Maa
         kündmine
                            Mehaanilist tööd tehakse siis, kui
                            keha liigub mingi jõu mõjul.
           Autosõit
Energia
           Energia näitab, kui
            suurt tööd keha või
            vastastikmõjus olevad
            kehad saavad
            sooritada.
           Energial ja tööl on
            ühine mõõtühik 1 J.
           Energia jäävuse
            seadus. Energiat ei
            teki juurde ega kao
            kuhugi – energia võib
            muutuda ühest liigist
            teise.
Mis on mehaaniline energia?
 Keha võimet teha tööd nimetatakse
  mehaaniliseks energiaks
 Mehaaniline energia võib olla nii
  kineetiline kui potentsiaalne energia
 Kehadel on mehaanilist energiat, kui
  nad liiguvad või nad on vastasmõju
  asendis.                          Mehaaniline
                                     energia
                                          on võime
                                         teha tööd.
Tõstja pea kohale tõstetud kangil on
potentsiaalset energiat
Pidurdusteekonna ja kiiruse
vaheline seos
                 Kiiruse muutumisel
                  mingi arv korda,
                  muutub keha
                  kineetiline energia
                  sama arv ruudus
                  korda.
Posti kohale tõstetud koormisel on mehaanilist energiat. Seega tal on
 võime teha tööd.




Kui koormis ripub, moodustab tema mehaanilise energia Epot.
Kui koormis langeb, hakkab Ep vähenema ja Ek suurenema.
Kogu mehaanilise energia arvel teeb koormis tööd.
Kõik liikuvad kehad omavad
kineetilist energiat
Kineetiline energia



                  Kõik liikuvad kehad
                   omavad kineetilist
                   energiat
Millest sõltub kineetiline energia?

         K in e e t ilin e e n e r g ia s õ lt u b
                            E


     K e h a m a s s is t        K e h a k iir u s e s t
             m                            v

                                 2
                      mv
                   E=
                       2
Mida nimetatakse
mehaaniliseks tööks?
 Mehaaniliseks tööks nimetatakse
  füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja
  selle mõjul keha poolt läbitud
  teepikkuse korrutisega.

       Töö = jõud × teepikkus

            A = Fs
Missugune on töö mõõtühik?

         Tööühik = jõuühik × pikkuseühik


 1J = 1N ⋅ m
                         Tööühikut nimetatakse
                          džauliks.

SAMA MÕÕTÜHIKUT KASUTATAKSE FÜÜSIKAS KA ENERGIA JA
SOOJUSHULGA MÕÕTÜHIKUNA.
Potentsiaalne energia.
                  Potentsiaalne ehk
                  vastastikmõju energia
                  sõltub kehade
                  vastastikusest asendist.

                  E p = mgh
                  Potentsiaalne energia
                  sõltub taustsüsteemist.


                                      ©anmet.rtg. 2004
Koguenergia




Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa.

                       E = Ek + E p
M e h a a n ilin e t ö ö


          T ö ö t in g im u s e k s o n
            j õ u d j a liik u m in e .
                 A rv u ta ta k s e
                   A = Fs

P o s it iiv n e t ö ö      N e g a t iiv n e t ö ö



                                                      ©anmet.rtg. 2004
Töö




      Töö mõõtühikuks on 1 džaul.

               1J = 1Nm
Töö arvutamise valemid.




          A = Fs
Võimsus.




  Võimsus on töö tegemise kiirus.
                     A
                  N=
                     t
Võimsus ja kiirus




   Võimsuse mõõtühik on 1 W

                          1J
                     1W =
                          1s
Hobujõud




 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550
 naelane koorem 1 jala kõrgusele.
                        1 hj = 746 W
Mees, kes jookseb, omab kineetilist
energiat oma liikumise tõttu.
Tänan tähelepanu eest!

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Üleslükkejõud
ÜleslükkejõudÜleslükkejõud
Üleslükkejõud
 
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusMõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
 
Liikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikudLiikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikud
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Keemia
KeemiaKeemia
Keemia
 
Õhurõhk
ÕhurõhkÕhurõhk
Õhurõhk
 
Ökoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised GlobaalprobleemidÖkoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised Globaalprobleemid
 
Elektromagnetism
ElektromagnetismElektromagnetism
Elektromagnetism
 
Hapnik
HapnikHapnik
Hapnik
 
Vari
VariVari
Vari
 
Põhikooli füüsika valemid!!!
Põhikooli füüsika valemid!!!Põhikooli füüsika valemid!!!
Põhikooli füüsika valemid!!!
 
Rõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesRõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasides
 
Vesinik
VesinikVesinik
Vesinik
 
Liikumine ja kiirus
Liikumine ja kiirusLiikumine ja kiirus
Liikumine ja kiirus
 
Elektrilaengud ja elektrijuhid
Elektrilaengud ja elektrijuhidElektrilaengud ja elektrijuhid
Elektrilaengud ja elektrijuhid
 
Kliima, kliimategurid
Kliima, kliimateguridKliima, kliimategurid
Kliima, kliimategurid
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 

Viewers also liked (19)

Töö
TööTöö
Töö
 
Energia
EnergiaEnergia
Energia
 
Toojaenergia
ToojaenergiaToojaenergia
Toojaenergia
 
Võimsus
VõimsusVõimsus
Võimsus
 
Füüsika uurimismeetodid
Füüsika uurimismeetodidFüüsika uurimismeetodid
Füüsika uurimismeetodid
 
Rõhk
RõhkRõhk
Rõhk
 
Valguse murdumine
Valguse murdumineValguse murdumine
Valguse murdumine
 
Ainete soojuslikud omadused
Ainete soojuslikud omadusedAinete soojuslikud omadused
Ainete soojuslikud omadused
 
Energia
EnergiaEnergia
Energia
 
Lihtmehhanismid
LihtmehhanismidLihtmehhanismid
Lihtmehhanismid
 
Temperatuur
TemperatuurTemperatuur
Temperatuur
 
Soojusõpetuse valemid
Soojusõpetuse valemidSoojusõpetuse valemid
Soojusõpetuse valemid
 
Valgus varvid
Valgus varvidValgus varvid
Valgus varvid
 
Kaudkõne
KaudkõneKaudkõne
Kaudkõne
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 
Gravitatsioonijõud
GravitatsioonijõudGravitatsioonijõud
Gravitatsioonijõud
 
Lihtmehhanismid
LihtmehhanismidLihtmehhanismid
Lihtmehhanismid
 
Valguse levimine
Valguse levimineValguse levimine
Valguse levimine
 
Inertsus
InertsusInertsus
Inertsus
 

More from Andrus Metsma

Kehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimusedKehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimusedAndrus Metsma
 
Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemineVegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemineAndrus Metsma
 
Kasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssedKasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssedAndrus Metsma
 
Elektrilaengud,Coulumb`i seadus
Elektrilaengud,Coulumb`i seadusElektrilaengud,Coulumb`i seadus
Elektrilaengud,Coulumb`i seadusAndrus Metsma
 
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahused
Lahused, külllastunud  ja küllastumata lahusedLahused, külllastunud  ja küllastumata lahused
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahusedAndrus Metsma
 
Ainete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahusedAinete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahusedAndrus Metsma
 
Päikesesüsteeemi planeedid
Päikesesüsteeemi planeedidPäikesesüsteeemi planeedid
Päikesesüsteeemi planeedidAndrus Metsma
 
Ainete soojuslikke omadusi
Ainete soojuslikke omadusiAinete soojuslikke omadusi
Ainete soojuslikke omadusiAndrus Metsma
 
Sissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusseSissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusseAndrus Metsma
 
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamineBioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamineAndrus Metsma
 
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusestAjalooline käsitlus aatomi ehitusest
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusestAndrus Metsma
 
Geomeetria algkursus
Geomeetria algkursusGeomeetria algkursus
Geomeetria algkursusAndrus Metsma
 
Lineaarvõrrandsüsteemid
LineaarvõrrandsüsteemidLineaarvõrrandsüsteemid
LineaarvõrrandsüsteemidAndrus Metsma
 
Mõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatusMõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatusAndrus Metsma
 
Loodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelidLoodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelidAndrus Metsma
 

More from Andrus Metsma (20)

Kehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimusedKehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimused
 
Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemineVegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemine
 
Kasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssedKasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssed
 
Mis on füüsika?
Mis on füüsika?Mis on füüsika?
Mis on füüsika?
 
Elektrilaengud,Coulumb`i seadus
Elektrilaengud,Coulumb`i seadusElektrilaengud,Coulumb`i seadus
Elektrilaengud,Coulumb`i seadus
 
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahused
Lahused, külllastunud  ja küllastumata lahusedLahused, külllastunud  ja küllastumata lahused
Lahused, külllastunud ja küllastumata lahused
 
Ainete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahusedAinete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahused
 
Päikesesüsteeemi planeedid
Päikesesüsteeemi planeedidPäikesesüsteeemi planeedid
Päikesesüsteeemi planeedid
 
Ainete soojuslikke omadusi
Ainete soojuslikke omadusiAinete soojuslikke omadusi
Ainete soojuslikke omadusi
 
Lained.
Lained.Lained.
Lained.
 
Sissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusseSissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusse
 
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamineBioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
Bioloogiline aine- ja energiaringe. Energia muundumine ja salvestamine
 
Aatomikooslused
AatomikooslusedAatomikooslused
Aatomikooslused
 
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusestAjalooline käsitlus aatomi ehitusest
Ajalooline käsitlus aatomi ehitusest
 
Tehted juurtega
Tehted juurtegaTehted juurtega
Tehted juurtega
 
Geomeetria algkursus
Geomeetria algkursusGeomeetria algkursus
Geomeetria algkursus
 
Lineaarvõrrandsüsteemid
LineaarvõrrandsüsteemidLineaarvõrrandsüsteemid
Lineaarvõrrandsüsteemid
 
Newtoni seadused
Newtoni seadusedNewtoni seadused
Newtoni seadused
 
Mõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatusMõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatus
 
Loodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelidLoodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelid
 

Mehaaniline töö

  • 1. Mehaaniline töö Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005
  • 3. Mehaaniline töö Töö Jooksmine
  • 4. Mehaaniline töö Töö Õppimine Jooksmine
  • 5. Mehaaniline töö Autosõit Töö Õppimine Jooksmine
  • 6. Mehaaniline töö Kivi Autosõit viskamine Töö Õppimine Jooksmine
  • 7. Mehaaniline töö Kivi Autosõit viskamine Filmi Lugemine Töö. vaatamine Õppimine Jooksmine Maa kündmine
  • 8. Iga tegevus ei ole füüsikas veel töö Töö. Jooksmine Õppimine Autosõit Kivi viskamine Filmi vaatamine Lugemin e Maa kündmine
  • 9. Millal tehakse mehaanilist tööd? Töö. Füüsikas ei loeta neid tegevusi tööks Jooksmine Õppimine Filmi vaatamine Kivi viskamine Lugemin e Maa kündmine Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Autosõit
  • 10. Energia  Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada.  Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J.  Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde ega kao kuhugi – energia võib muutuda ühest liigist teise.
  • 11. Mis on mehaaniline energia?  Keha võimet teha tööd nimetatakse mehaaniliseks energiaks  Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potentsiaalne energia  Kehadel on mehaanilist energiat, kui nad liiguvad või nad on vastasmõju asendis. Mehaaniline energia on võime teha tööd.
  • 12. Tõstja pea kohale tõstetud kangil on potentsiaalset energiat
  • 13. Pidurdusteekonna ja kiiruse vaheline seos  Kiiruse muutumisel mingi arv korda, muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda.
  • 14. Posti kohale tõstetud koormisel on mehaanilist energiat. Seega tal on võime teha tööd. Kui koormis ripub, moodustab tema mehaanilise energia Epot. Kui koormis langeb, hakkab Ep vähenema ja Ek suurenema. Kogu mehaanilise energia arvel teeb koormis tööd.
  • 15. Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat
  • 16. Kineetiline energia  Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat
  • 17. Millest sõltub kineetiline energia? K in e e t ilin e e n e r g ia s õ lt u b E K e h a m a s s is t K e h a k iir u s e s t m v 2 mv E= 2
  • 18. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks?  Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud × teepikkus A = Fs
  • 19. Missugune on töö mõõtühik? Tööühik = jõuühik × pikkuseühik 1J = 1N ⋅ m  Tööühikut nimetatakse džauliks. SAMA MÕÕTÜHIKUT KASUTATAKSE FÜÜSIKAS KA ENERGIA JA SOOJUSHULGA MÕÕTÜHIKUNA.
  • 20. Potentsiaalne energia. Potentsiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. E p = mgh Potentsiaalne energia sõltub taustsüsteemist. ©anmet.rtg. 2004
  • 21. Koguenergia Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. E = Ek + E p
  • 22. M e h a a n ilin e t ö ö T ö ö t in g im u s e k s o n j õ u d j a liik u m in e . A rv u ta ta k s e A = Fs P o s it iiv n e t ö ö N e g a t iiv n e t ö ö ©anmet.rtg. 2004
  • 23. Töö Töö mõõtühikuks on 1 džaul. 1J = 1Nm
  • 25. Võimsus. Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t
  • 26. Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s
  • 27. Hobujõud 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1 hj = 746 W
  • 28. Mees, kes jookseb, omab kineetilist energiat oma liikumise tõttu.