3. Naerukajaka nimi tuleb häälest mida ta teeb.
See on omapärane naeru meenutav hääl.
Naerukajakas on üks tavalisemaid kajaka liike.
Neid võib kohata igalpool veekogude ääres,
järvedel, jõgedel ja ka mererandadel.
Isegi linnas erit kevadel, kui jää veekogude
ääres
veel sulanud pole.
4. Naerukajakas on pruuni peaga, valge lind.
Võrreldes kõige tavalisema kajakaga on
naerukajakas väiksem ning saledam.
Talivitub ta Kesk-Euroopas.
Nad on tavalised ka väljaspool Eestit ning
pole looduskaitse all.
5.
6. Toiduks püüavad naerukajakad igalt poolt
õhust, maast ja veest endale pisikesi
loomi – putukaid, nende vastseid, tigusid,
vihmausse, hiiri, konni ja sügisel ka seemneid.
Naerukajakad hävitavad kahjureid ja
on põllumehe sõbrad.
7. Naerukajakad elavad alati koos ja pesitsevad
parvedena.
Pesa ehitavad nad veekogude kaldale.
Selle ehitus materjaliks on kuivanud kõrred.
Mais või juunis koorub munadest 2...4 poega,
6 nädalaga omandavad nad kõik elu
tarkused.
Naerukajakad võivad elada kuni 18 aastat
vanaks.
8. Naerukajakate nimi tuleb omapärasest naeru
moodi häälest.
Nad elavad parvedena veekogude ääres ja
söövad kahjureid.
Naerukajad on pruuni peaga valged linnud.
Tavalistest kajaktest väiksemad.
