kirjeldus

1. HAHK
Trine Puolokkainen
6.b
Foto: Remo
Savisaar,
blog.moment.ee

2. Üldiselt
• Riik: Loomad
Hõimkond: Keelikloomad
Klass: Linnud
Ülemselts: Galloanserae
Selts: Hanelised
Sugukond: Partlased
Alamsugukond: Anserinae
Perekond: Hahk
Liik: Hahk

3. Välimus
• Haha nokk on teiste partidega
•
•
võrreldes suurem, see läheb
sujuvalt üle peaks. Hahk on
väikese hane suurune rohmakas
raskepärase lennuga lind. Nokk ja
jalad on hahal rohekad. Hahk
kaalub keskmiselt 2,2
kilogrammi.
Isalind on hundsulestikus valge
kaela ja keha ülapoolega, kukal
on roheline, põsed ja kõhualune
mustad, rind kreemikas.
Pulmasulestikus on ta kontrastselt
mustvalge ning emaslind
ookerpruun.
Hahapojad on musta sulestikuga.
Foto: kaido.tradenet.ee

4. Elupaigad
• Hahk on levinud Põhja-Euraasias, ta on jaheda
kliima lind. Eestis elutseb haha alamliik, teda
leidub eelkõige Lääne-Eesti saartel ja PõhjaEesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule.

5. Eluviis
• Pesakonnad hoiduvad
kaugele merele ja
koonduvad mõnikord
ühisperedeks, kus
võib olla 40 ja enam
poega. Isalinnud
siirduvad juunis
kaugetele pankadele
(sageli kuni 10 km
rannikust) sulgima.
Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

6. Pesitsisemine
• Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000
•
•
•
paarile, talvist arvukust 20–100 isendile.
Nad pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel. Hahk
eelistab pesapaigaks neid saari ja piirkondi, mille ümber on
vähemalt 3–4 meetri sügavune vesi.
Põhilised haudepaigad on Vilsandi ümbruses, Väinamere ja
Kolga lahe saartel.
Pesavarjendeid hahk ei kasuta, oma pesa teeb meelsamini
poolemeetrise kiviringi keskele. Pesa vooderdab
udusulgedega; puhtaid kuivi udusulgi on ühes pesas 12–20
grammi.

7. Pesitsemine
• Mai esimeses pooles on pesas 3–8 rohekat
muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast
ja saavad lennuvõimeliseks juulis-augustis.
Foto: www.loodusajakiri.ee

8. Toit
• Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad
3–4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha
põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle
levikust sõltub ka haha levik.

9. Vaenlased
• Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub
kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid
just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras
suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks.
Seetõttu on mõnel pool (näiteks Soomes)
hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid
ja teisi suuremaid kajakaid tapma (ühe püügiga
on kätte saadud üle 10 000 linnu) ja selle
tulemusena on haha arvukus tõusma hakanud.

10. Huvitavat
• Haha varasem nimi oli eiderhani.
• Murdepärased nimed on ahk, kahk, lann, oodutaja,
•
•
•
vaagalind.
Ladinakeelne nimetus Somateria mollissima, lühend
on SOMMOL.
www.arkive.org/common-eider/somateriamollissima/video-09a.html
http://www.allaboutbirds.org/guide/common_eide
r/sounds

11. Allikad
Bio.edu.ee
Vikipeedia