Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Veri

1,829 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Veri

  1. 1. VERI Karl Erik Kivimäe 3B klass
  2. 2. VERI Veri on vedel sidekude, mis moodustabumbes 6-8% inimese kehakaalust. Täis-kasvanul on 4-6 liitrit verd. Veri koosnebvererakkudest, vereplasmast ja selleslahustunud ainetest.Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled,valgelibled ja vereliistakud.
  3. 3. Punased verelibled(erütrotsüüdid)Valged verelibled (leukotsüüdid)Vereliistakud (trombotsüüdid)
  4. 4. VEREGRUPID Kui arst räägib “veregrupist”, siis tavaliseltmõtleb ta selle all kahte asja: veregruppiAB0-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust. Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile ontänaseks päevaks avastatud veel 27 vere-grupisüsteemi (kokku 29 süsteemi). Nendestkliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-,Duffy-süsteem.
  5. 5. AB0-süsteem Inimese AB0 veregrupisüsteemis määravad veregrupi punaste vereliblede pinnal asuvad antigeenid ning vereplasmas ringlevad antikehad. Antigeene on kaks – A ja B, antikehasid on samuti kaks – anti-A ning anti-B.
  6. 6. On neli võimalust:1. Punastel verelibledel on antigeen A, siis on veregrupp A2. Punastel verelibledel on antigeen B, siis on veregrupp B3. Punastel verelibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB4. Punastel verelibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0Esimese eluaasta jooksul moodustuvadveres AB0-antikehad puuduva antigeenivastu.
  7. 7. • Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks• Inimesel veregrupiga B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks• Inimesel veregrupiga AB antikehad puuduvad• Inimesel veregrupiga 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks
  8. 8. Veregruppe peab arvestama vereülekandel.Veregrupid peavad omavahel sobima.Üldiselt püütakse haigele anda tema endaveregrupiga verd, kuid ülekandedväiksemates kogustes on võimalikud kavastavalt järgnevale tabelile: Patsiendi veregrupp Doonori veregrupp 0 0 A A või 0 B B või 0 AB AB, A, B või 0
  9. 9. • Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis on eluohtlik (viib ülekantud punaliblede lõhustumisele).
  10. 10. RH-KUULUVUS Tänapäeval tuntakse üle 40 erinevaRh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendeston D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeenon Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen,mille esinemise järgi punastes verelibledesjagunevad inimesed: 1.Rh-positiivsed (punastes verelibledes on D-antigeen) 2.Rh-negatiivsed (punastes verelibledes puudub D-antigeen)
  11. 11. • Reesusnegatiivsele inimesele ei tohi üle kanda reesuspositiivset verdNimetus „reesus“ tuleneb sellest, etesimesena uuriti seda antigeenireesusmakaakidel.
  12. 12. 0-veregrupiga Rh- doonorit võib nimetadauniversaalseks doonoriks, kuna temapunalibled sobivad ülekandeks kõikidelepatsientidele. AB - veregrupiga Rh+inimestele võib üle kanda kõikide teisteveregruppide verd. Seega võib tedanimetada universaalseks patsiendiks.
  13. 13. Veregruppide jagunemine Eestielanike hulgas Veregrupp Osakaal A Rh positiivne 30,8% 0 Rh positiivne 29,5% B Rh positiivne 20,7% AB Rh positiivne 6,3% A Rh negatiivne 4,5% 0 Rh negatiivne 4,3% B Rh negatiivne 3,0% AB Rh negatiivne 0,9%
  14. 14. Tule
  15. 15. KASUTATUD KIRJANDUSVeri: http://et.wikipedia.org/wiki/VeriVeregruppidest:http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=27
  16. 16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !

×