Praktika "Kivimid" 2011
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Praktika "Kivimid" 2011

on

  • 975 views

 

Statistics

Views

Total Views
975
Views on SlideShare
975
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Praktika "Kivimid" 2011 Presentation Transcript

  • 1. PRAKTIKA Merlin Alaküla, Marleen Allemann, Martin Ott, Brita Pruuel 10. RL 2011
  • 2. KIVIMID
    • Kivimid on looduslikult tekkinud ained, mis võivad koosneda teistest kivimiosadest või fossiilsest materjalist
    • Tekivad maakoores geoloogiliste protsesside tagajärjena
    • Jaotatakse tard-, sette- ja moondekivimiteks
  • 3. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM JA RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM
    • Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 31. mail
    • Rakvere reovee puhastusjaam Rakvere vallas Tõrremäel
    • Veetöötlusjaam linnas Ööbiku tänaval, ehitati aastal 2001
  • 4.
    • Reoveepuhasti andis aimu sellest, millised puhastusprotsessid läbib olmevesi, mis kanalisatsiooni kaudu meie kodudest puhastusjaama jõuab
    • Veetöötlusjaamas saime teada, kuidas toimub vee puhastamine enne, kui see tarbijani jõuab
  • 5. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM
    • Mehhaaniline puhastamine filtrite, setitamise ja sõelumise läbi
    • Muda eraldamiseks polümeerlahus
    • Hõljumi eraldamiseks orgaanilised ained ja setitit ning selgitit
    • Liiv tuleb eraldada, sest see kahjustab seadmeid
    • Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid, mikroorganismid
    • Reovett õhustatakse aktiivmuda toimimiseks
  • 6.
    • Muda eraldatakse järelsetitis polümeerlahuse abil, tekkiv liigmuda läheb mudatihendajasse
    • Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke.
    • Taimede vohamist veekogudes põhjustavad fosfor ja lämmastik
    • Eutrofeerumine – toitainete hulga suurenemine, mis viib veekogu kinnikasvamiseni
    • Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas
    • Reoveejaam puhastab Rakvere Lihakombinaadi heitvett 1300 m³/ööpäevas
  • 7.  
  • 8. REOVEE PUHASTUSJAAMA SEOSED MEHAANIKAGA
    • Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel
    • Setitites toimub ühtlane ringjooneline liikumine
    • Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu toimel
    • Pöörlemine toimus mudapressis
    • Kogu veemass liigub laineliselt
    • Elektrivool paneb masinad tööle, mis edastavad impulsi veeosakestele
  • 9.  
  • 10. RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM
    • Vesi saadakse 5 puuraugust
    • 270 m sügavuselt kambrium - vendi kihtidest
    • Sisaldab raua ioone, mis settivad aereerimisel
    • Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks, raud settib plastikketastele
    • Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud ained
    • Reservuaarid 2x 1000m³
    • Bakteriaalse reostuse korral oleks abiks UV-filter
    • Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas
  • 11.
    • pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua
    • Veetöötlusjaamas toimub raua eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks
    • L äbipesu korral suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga
    • Vesi suunatakse trassidesse ~2,55-2,63 bar rõhu all
    • Kogu veetrass on ~76 km ja kanalisatsioonitorustik ~99 km
  • 12.  
  • 13. NEERUTI
    • Palju ilusaid maastikke
    • Pandivere kõrgustiku põhjaserva jääv looduskaunis koht
    • Kahe valla – Kadrina ja Saksi – piires
  • 14.
    • Käisime Neerutis 3. juunil
    • Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine teivaste ja veereva palli abil, mäe kaldenurga arvutamine, maatüki pindala mõõtmine jt
    • Korjasime erinevaid kivimeid, teokarpe
  • 15.
    • Neeruti meenutab veidi kuumaastikku
    • Eesti kõige esinduslikum oosistik
    • Kohati kolmekümne meetri kõrgused nõlvad, mille kallak võib olla isegi kuni 45 º
    • Lamedamad lavaoosid, voored, mõhnad
  • 16.
    • Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks
    • Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist
  • 17. CaCO3 SISALDUS TEOKARPIDES
    • Keemilise katsega tõestasime CaCO 3 sisalduse teokarpides
    • Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja teokarp ning teises Ca(OH) 2
    • Teokarp lahustus ja teises harus tekkis lubjavesi
  • 18. LUBIAINED ELUSOLENDITES
    • Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti
    • Munakoored säilivad paremini aluselises ja
    • hävinevad happeliseskeskkonnas
    • Tigude kodasid hävitab
    • põud ja liigniiskus,
    • ebasoodsad talvitumisolud
  • 19.  
  • 20. ARU KARJÄÄR
    • Rajati 1960. aastal
    • Toorainet aastas ~1mln 300-400 tuhat tonni
    • 900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu killustikuks
    • 5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist
    • Töös on 2 kopplaadurit
    • Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil
    • Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile
  • 21. TSEMENDI TOOTMINE
    • Tsement on sideainete hulka kuuluv ehitusmaterjal
    • Kundas valmistatakse tsementi märgtehnoloogial
    • Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca sisaldus, madal Mg sisaldus)
    • Oluline on ka savi – kuni 40%
    • Kundas saadakse lubjakivi Aru karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär
  • 22.  
  • 23. TOOTMISPROTSESS
    • Tsemendi tootmine algab toorainete ettevalmistamisega
    • Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, suunatakse killustikulattu
    • Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse savikarussellidesse ja segatakse koos veega savilobriks
    • Killustik + lisandid lähevad tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu
    • Tooraineveskitest saadav segu ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus see seguneb savilobriga
    • Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi põletusahjudesse
  • 24.
    • Pöördahjud on 150m-pikkused, kaldega terassilindrid
    • Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka prügikütust
    • Kõrgemalt tuleb lobri ahju, tuleleek liigub alt vastu
    • Tule ja lobri kohtudes tekib klinker
    • Lõpp-produkt saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel kuulveskites
    • Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendisilodesse
    • Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga, veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse väiketarbijate jaoks
  • 25.  
  • 26. TSEMENDI TOOTMINE
    • 250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi
    • 900ºC- CaCO3 lagunemine
    • 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid, silikaadid jt ühendid
    • 1400ºC- 1500ºC
    • tsemendi klinkri
    • teke
  • 27. FÜÜSIKALISED NÄHTUSED KUNDAS
    • Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul
    • Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud
    • Pöördahi – ühtlane pöördliikumine
    • Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse
    • Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil
    • Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine
    • Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse keskkonda - soojusülekanne
    • Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne
    • Pöördahjus liikumine kaldpinnal
    • Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine
  • 28. ELEKTROFILTRID
    • Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahel
    • Gaas muutub elektrijuhiks
    • Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse elektroodi poole
    • Kokkupuutel kaotavad osakesed laengu ning sadestuvad
    • Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse tagasi, osa põldude lupjamiseks
  • 29. KUNDA KESKKONNAPROBLEEMID
    • Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid
    • Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas kergesti saastuv
    • Tehase ümbruses olevad mullad on tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud
    • Õhu saastatus kahjustab taimi ja toiduahelate kaudu ka teisi organisme
  • 30. TÄNAME KUULAMAST!