• Like
Praktika "Kivimid" 2011
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
640
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
3
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. PRAKTIKA Merlin Alaküla, Marleen Allemann, Martin Ott, Brita Pruuel 10. RL 2011
  • 2. KIVIMID
    • Kivimid on looduslikult tekkinud ained, mis võivad koosneda teistest kivimiosadest või fossiilsest materjalist
    • Tekivad maakoores geoloogiliste protsesside tagajärjena
    • Jaotatakse tard-, sette- ja moondekivimiteks
  • 3. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM JA RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM
    • Külastasime reovee puhastusjaama ja veetöötlusjaama 31. mail
    • Rakvere reovee puhastusjaam Rakvere vallas Tõrremäel
    • Veetöötlusjaam linnas Ööbiku tänaval, ehitati aastal 2001
  • 4.
    • Reoveepuhasti andis aimu sellest, millised puhastusprotsessid läbib olmevesi, mis kanalisatsiooni kaudu meie kodudest puhastusjaama jõuab
    • Veetöötlusjaamas saime teada, kuidas toimub vee puhastamine enne, kui see tarbijani jõuab
  • 5. RAKVERE REOVEE PUHASTUSJAAM
    • Mehhaaniline puhastamine filtrite, setitamise ja sõelumise läbi
    • Muda eraldamiseks polümeerlahus
    • Hõljumi eraldamiseks orgaanilised ained ja setitit ning selgitit
    • Liiv tuleb eraldada, sest see kahjustab seadmeid
    • Orgaaniliste ainete lagundajaks bakterid, mikroorganismid
    • Reovett õhustatakse aktiivmuda toimimiseks
  • 6.
    • Muda eraldatakse järelsetitis polümeerlahuse abil, tekkiv liigmuda läheb mudatihendajasse
    • Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke.
    • Taimede vohamist veekogudes põhjustavad fosfor ja lämmastik
    • Eutrofeerumine – toitainete hulga suurenemine, mis viib veekogu kinnikasvamiseni
    • Puhastatakse 20000- 27000 m³/ööpäevas
    • Reoveejaam puhastab Rakvere Lihakombinaadi heitvett 1300 m³/ööpäevas
  • 7.  
  • 8. REOVEE PUHASTUSJAAMA SEOSED MEHAANIKAGA
    • Hõõrdejõud esineb masinates osakeste ja masinate vahel
    • Setitites toimub ühtlane ringjooneline liikumine
    • Aerotankides lisatakse hapnik suruõhu toimel
    • Pöörlemine toimus mudapressis
    • Kogu veemass liigub laineliselt
    • Elektrivool paneb masinad tööle, mis edastavad impulsi veeosakestele
  • 9.  
  • 10. RAKVERE VEETÖÖTLUSJAAM
    • Vesi saadakse 5 puuraugust
    • 270 m sügavuselt kambrium - vendi kihtidest
    • Sisaldab raua ioone, mis settivad aereerimisel
    • Õhustamisel muutub vesi uduvihmaks, raud settib plastikketastele
    • Kvartsliiv eraldab vees lahustumatud ained
    • Reservuaarid 2x 1000m³
    • Bakteriaalse reostuse korral oleks abiks UV-filter
    • Tarbitakse 1500/1600 m³ päevas
  • 11.
    • pH ligikaudu 8,16, meie põhjavesi ei sisalda muid lisandeid peale raua
    • Veetöötlusjaamas toimub raua eraldamine, puhastatud vesi tarbeveeks
    • L äbipesu korral suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga
    • Vesi suunatakse trassidesse ~2,55-2,63 bar rõhu all
    • Kogu veetrass on ~76 km ja kanalisatsioonitorustik ~99 km
  • 12.  
  • 13. NEERUTI
    • Palju ilusaid maastikke
    • Pandivere kõrgustiku põhjaserva jääv looduskaunis koht
    • Kahe valla – Kadrina ja Saksi – piires
  • 14.
    • Käisime Neerutis 3. juunil
    • Viisime rühmaga läbi erinevaid katseid: mäe kõrguse mõõtmine teivaste ja veereva palli abil, mäe kaldenurga arvutamine, maatüki pindala mõõtmine jt
    • Korjasime erinevaid kivimeid, teokarpe
  • 15.
    • Neeruti meenutab veidi kuumaastikku
    • Eesti kõige esinduslikum oosistik
    • Kohati kolmekümne meetri kõrgused nõlvad, mille kallak võib olla isegi kuni 45 º
    • Lamedamad lavaoosid, voored, mõhnad
  • 16.
    • Neeruti pinnavorme kutsutakse Kalevipoja künnivagudeks
    • Oosid on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist
  • 17. CaCO3 SISALDUS TEOKARPIDES
    • Keemilise katsega tõestasime CaCO 3 sisalduse teokarpides
    • Kaheharulise katseklaasi ühes harus HCl ja teokarp ning teises Ca(OH) 2
    • Teokarp lahustus ja teises harus tekkis lubjavesi
  • 18. LUBIAINED ELUSOLENDITES
    • Lindude munakoored sisaldavad kaltsiiti, veelindude munakoored valdavalt vateriiti
    • Munakoored säilivad paremini aluselises ja
    • hävinevad happeliseskeskkonnas
    • Tigude kodasid hävitab
    • põud ja liigniiskus,
    • ebasoodsad talvitumisolud
  • 19.  
  • 20. ARU KARJÄÄR
    • Rajati 1960. aastal
    • Toorainet aastas ~1mln 300-400 tuhat tonni
    • 900 000 tonni tsemendi tootmiseks, muu killustikuks
    • 5 pumpa põhjavee eemaldamiseks karjäärist
    • Töös on 2 kopplaadurit
    • Kivide purustamine toimub lõhkamismeetodil
    • Karjääri alumistes lademetes leidub fossiile
  • 21. TSEMENDI TOOTMINE
    • Tsement on sideainete hulka kuuluv ehitusmaterjal
    • Kundas valmistatakse tsementi märgtehnoloogial
    • Põhitooraine on lubjakivi – 60-70% (kõrge Ca sisaldus, madal Mg sisaldus)
    • Oluline on ka savi – kuni 40%
    • Kundas saadakse lubjakivi Aru karjäärist, lisaks olemas sinisavi karjäär
  • 22.  
  • 23. TOOTMISPROTSESS
    • Tsemendi tootmine algab toorainete ettevalmistamisega
    • Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, suunatakse killustikulattu
    • Savi läbib samuti purustussõlme, see suunatakse savikarussellidesse ja segatakse koos veega savilobriks
    • Killustik + lisandid lähevad tooraineveskisse, kus kuulikesed peenestavad segu
    • Tooraineveskitest saadav segu ehk lobri pumbatakse lobribasseini, kus see seguneb savilobriga
    • Valmis lobri suunatakse mõõtepaaki ja sealt edasi põletusahjudesse
  • 24.
    • Pöördahjud on 150m-pikkused, kaldega terassilindrid
    • Kütustena kasutatakse kivisütt, põlevkivi ja ka prügikütust
    • Kõrgemalt tuleb lobri ahju, tuleleek liigub alt vastu
    • Tule ja lobri kohtudes tekib klinker
    • Lõpp-produkt saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel kuulveskites
    • Valmis tsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendisilodesse
    • Suurem osa tsementi jõuab suurtarbijateni rongiga, veoautodega või meritsi, vaid 3-4% pakendatakse väiketarbijate jaoks
  • 25.  
  • 26. TSEMENDI TOOTMINE
    • 250ºC- 500ºC Põlevad orgaanilised lisandid, eemaldub vesi
    • 900ºC- CaCO3 lagunemine
    • 1200ºC- 1300ºC tekivad keerulised aluminaadid, silikaadid jt ühendid
    • 1400ºC- 1500ºC
    • tsemendi klinkri
    • teke
  • 27. FÜÜSIKALISED NÄHTUSED KUNDAS
    • Elektrofiltrites tolmu liikumine raskusjõu mõjul
    • Masinate ja aineosakeste vahel on hõõrdejõud
    • Pöördahi – ühtlane pöördliikumine
    • Savilobri segamisel saavad osakesed kiirenduse
    • Tsemendi suunatakse silodesse suruõhu abil
    • Lobri segamine – ühtlane ringjooneline liikumine
    • Pöördahjudest kandub soojus ümbritsevasse keskkonda - soojusülekanne
    • Kütuste põlemisel toimub energia ülekanne
    • Pöördahjus liikumine kaldpinnal
    • Klinkri jahutamisel puhuri ringliikumine
  • 28. ELEKTROFILTRID
    • Gaasi ioniseerimisel e lagundamisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks kahe elektroodi vahel
    • Gaas muutub elektrijuhiks
    • Ioonid ja elektronid liiguvad positiivse elektroodi poole
    • Kokkupuutel kaotavad osakesed laengu ning sadestuvad
    • Osa kinnipüütud tolmust läheb tootmisse tagasi, osa põldude lupjamiseks
  • 29. KUNDA KESKKONNAPROBLEEMID
    • Peamine probleem atmosfääri saastatus, abiks on kvaliteetsed filtrid
    • Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi on selles piirkonnas kergesti saastuv
    • Tehase ümbruses olevad mullad on tsemenditolmu tõttu tugevalt leelistunud
    • Õhu saastatus kahjustab taimi ja toiduahelate kaudu ka teisi organisme
  • 30. TÄNAME KUULAMAST!