3. Kui püüda info liikumine ja tegevusmuster ühele joonisele mahutada, ei saa näidata ei töövahendite vahelisi seoseid ega tegevuste järgnevust õpimaastikul.
4. Eelnev kommentaar kehtib ka selle joonise kohta, pöörake tähelepanu, et niisugune joonis sunnib teid sama õpikeskkonda paigutama erinevate tegevuste all, sest õpikeskkonnal on erinevad lubavused.
5. Toodud näites on tegemist õpetaja ja õpilase vastastikuse infovahetusega, kuid info liikumise vood on esitatud osaliselt puudulikult ja pole näidatud õppija ja õpetaja infovoogude seosed.
6. Joonisel esitatud hajusas süsteemis näidatakse üksiku õppija infovooge, mida ta agregaatoriga saaks teistelt õppijatelt - küsitav on, kas agregaator saab kätte wiki, slideshare’I (jt.) infot ja kuidas täpsemalt (kas tag-i või isiku del.icio.us infovoo tõmbamisega) saadakse vastav info agregaatorisse
7. Joonisel on püütud kaardistada kõiki enesejuhtiva õppija tegevusi ja tema poolt kasutatavaid vahendeid. On näha, et mõne tegevuse lubavused (nt. failide jagamine) on olemas rohkem kui ühel töövahendil ja õpimaastiku omanik sab vastavalt vajadusele või teise õppija eelistustele kasutada erinevaid vahendeid. Kõiki tegevusi korraga ühte tegevusmustrisse pole vaja panna!
8. Joonisel on esitatud hea õpetaja keskkond õpilasele info jagamiseks ja tema tegevuse monitoorimiseks. Mõelda võiks, kuidas saaks muuta ka õpilane enesejuhtivaks - osad eesmärgid peaks püstitama õpilane ja nende täitmiseks aktiivselt otsima, looma jne. Nt. Ka õpilane võiks kasutada oma agregaatorit infovoogude filtreerimiseks?
9. Hea näide toimivast lihtsast õpikeskkonnast, kus kasutatakse kolme vahendit info edastamiseks ja jälgimiseks. Kuna õpetaja ja õpilased saavad jälgida teiste tegevusi, on teatud enesejuhtiva õppimise komponendid olemas (reflekteerimine ja monitooring), kuid võiks olla ka õpilastepoolne eesmärgi püstitamine. Kas Splashcasti saad otse agregaatorisse tõmmata või saad seda teha üle ajaveebis publitseerimise?
10. Joonisel on näha lihtsa hajusa õpimaastiku skeem, kuhu on juurde lisatud õppija poolt tajutud lubavused. Ilmselt mõtles autor lubavuste kirjutamise ajal konkreetsetele tegevustele, mille kaudu lubavused avalduvad. Joonise puuduseks on see, et lubavuste ja tegevuste vaheline seos jääb saladuseks.
14. Õpimaastiku joonis on omamoodi eriline, sest siin on eristatud õppija kontrollile alluvad vahendid (roheline) ja teised tema poolt kasutatavad õpikeskkonnad seostatud maastikuks. Hetkel õpihaldussüsteemid ja paljud vahendid omavahel infot ei saa vahetada, kuid see on tulevikuvisioon.
16. Antud tegevusmuster pole veel täiel määral välja arendatud (tegevused lahti kirjutamata), kuid hästi on mõeldud lubavuste peale. Edasi tuleks mõelda, millist lubavust iga tegevuse juures õpikeskkond peaks võimaldama.
17. Selles tegevusmustris võiks tegevuste juurest konkreetsed vahendid ära jätta ja kirjeldada lubavusi (nt. info filtreerimine mis käib nii googliga kui agregaatoriga jne.)
18. Antud tegevusmustris on tegevusmustri osaks pandud ka vahendid (mediaatorid). Õigem oleks, kui tegevusmustris näitaksid vaid tegevusi ja õpiobjekte, samas kui mediaatorite valimine käiks nn. lubavuste alusel, mida tegevustega seoses kirjeldad.
19. Tegevusmustri joonisega peaks siduma iga tegevuse rakendamisega kaasnevad lubavused Nt. Info otsimine võib toimuda nii internetist, raamatukogust, ajaveebidest, foorumist, loodusest jne.
20. Tegevusmuster on koostatud enesejuhtiva õppija vajadusi arvestades, samuti on õieti kirjeldatud lubavused. Skeemil on väike probleem subjektidetegevuste paigutustega - mõelge, kas sellise paigutusega saab näidata tuutori ja õpilaste samaaegseid tegevusi?