• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Loov yhesope
 

Loov yhesope

on

  • 5,751 views

 

Statistics

Views

Total Views
5,751
Views on SlideShare
4,071
Embed Views
1,680

Actions

Likes
2
Downloads
0
Comments
0

16 Embeds 1,680

http://maiapae.blogspot.com 1304
http://kaugkoolitus.wordpress.com 190
http://www.maiapae.blogspot.com 138
http://maiapae.blogspot.fi 16
http://maiapae.blogspot.se 7
http://paehkk.blogspot.com 5
http://www.slideshare.net 4
http://maiapae.blogspot.be 4
http://maiapae.blogspot.ru 3
http://maiapae.blogspot.no 3
http://maiapae.blogspot.ca 1
http://www.maiapae.blogspot.ru 1
http://elekas.pbwiki.com 1
http://www.paehkk.blogspot.com 1
http://www.blogger.com 1
http://maiapae.blogspot.com.au 1
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Loov yhesope Loov yhesope Presentation Transcript

  • Teadmuse loomine ühesõppekeskkonnas Kai Pata
  • Mis on õppimine?
    • Õppimine, kui millegi omandamine – teadmised kui indiviidi omandus , vara; teadmiste teatav lahuspüsimine reaalsest praktikast.
    • Õppimine osalemise kaudu – teadmised kui kogemuse osa; teadmiste seos konkreetse tegevusega; teadmiste rakendatavus reaalsetes olukordades. Õppimine on individuaalne protsess, mida saab soodustada või pärssida erinevat liiki sotsiaalse interaktsiooniga .
    • Uued teadmised ja oskused luuakse kultuurikogemuse läbi - individuaalne õppimine ja sotsiaalne õppimine on ühe ja sama nähtuse kaks külge – algul kujundatakse uued oskused ja teadmised välja ühiskonna tasandil ja seejärel omandatakse need indiviidi tasandil.
  • Sotsiaalne konstruktivism … uurib kuidas indiviidid ja rühmad loovad ühist teadmust Individuaalne teadmus Ühine teadmus Kogukonnapraktikad Teadmusartifaktid Tähenduste paljusus ja subjektiivsus Kultuur ja selle tööriistad kui vahendajad Tähenduste objektiivsus Reflektsioon rühmas Teadmusloome rühmas Põhjendamine
  • Kuidas tehnoloogia suunab õppimisteooriate muutumist Teemu Leinoinen, 2005 Personaalarvutid Veeb 1.x Veeb 2.x Veeb.0.1 Võgotski järgi on inimtegevus nii sotsiaalses kui ka individuaalses plaanis vahendatud tööriistade (sh. nii reaalsete kui ka materiaalsete artifaktide) ja märgisüsteemide poolt (Wertsch, 1991, p. 19). Iga lapse kultuurilise arengu funktsioon ilmub algul sotsiaalsel ja seejärel individuaalsel tasandil.. (Valsiner, 1987, p. 67)
  • Teadmise tarbimiselt loomiseni Teadmise looja Teadmise tarbija Üksikuilt paljudele Mitmeilt kõigile Kõigilt kõigile Osalemine Aeg
  • WEB 1.0 KULTUUR ÕPIHALDUS-SÜSTEEM ÕPIMATERJAL ÕPPIJA INDIVIIDI TEADMUS ÜHESLOOME LÄBIRÄÄKIMINE ÕPPIJA ARGUMENDID JAATUS/EITUS PUBLITSEERIMINE KULTUUR x Eesmärgid muudab muudab toetab vahendab vahendab reeglid rollid motiveerib JAGATUD TEADMUS ARTIFAKTI LOOMINE loob loob RÜHMATÖÖ OSKUSED TUUTOR tegevus teod operatsioonid mõjutab Kuidas teha? TEADMUS-ARTIFAKT muudab
  • WEB 2.0 KULTUUR SOTSIAALNE TARKVARA ÕPIMATERJAL ÕPPIJA INDIVIIDI TEADMUS ÜHESLOOME LÄBIRÄÄKIMINE ÕPPIJA ARGUMENDID JAATUS/EITUS PUBLITSEERIMINE KULTUUR x Eesmärgid muudab muudab toetab vahendab vahendab reeglid rollid motiveerib JAGATUD TEADMUS ARTIFAKTI LOOMINE loob loob KOGUKONNA-PRAKTIKA TUUTOR tegevus teod operatsioonid mõjutab Kuidas teha? TEADMUS-ARTIFAKTID kui intellektuaalne kapital muudab muudab KOGUKONNAD kui sotsiaalne kapital
  • Arvutiga õppimise mudelid Individuaalne õppimine Kooperatiivne e. ühisõpe Kollaboratiivne e. ühesõpe IKT poolt toetatud sotsiaalne interaktsioon õpetaja ja õpilaste ning õpilaste endi vahel IKT abil diferentseeritud ja individualiseeritud
  • Ühisõpe
      • Ühis- e. kooperatiivses õppes toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel – igaüks lahendab konkreetseid alaülesandeid planeerimisest kuni tulemuseni. Rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks.
      • Ühisõppele on iseloomulik motivatsioonisüsteemide - väline motivatsioon (kiitus, hinne); sisemine motivatsioon (eesmärgi täitmisest saadav rahulolu) – rakendamine. Rühma liikmed ei saa saavutada isiklikke eesmärke kui kogu rühm selle heaks ei tööta.
      • Rühma ühtsus on teine oluline tegur ühise töö õnnestumiseks – rühma liikmed töötavad rühma heaks, sest nad hoolivad oma rühmast.
  • Ühesõpe
    • Ühes- e. kollaboratiivses õppes ei jagata tööülesannet rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisse, milles nad võivad täita erinevaid rolle.
    • Ühesõppe kasutegur tuleneb õpilaste erinevatest teadmistest ja kogemustest rühmas – üksteiselt omandatakse teadmisi ja oskusi (nn. kognitiivne konflikt – näen, et minu teadmistes on puudujääke). Rühmaliikmete vaheline arutelu tekitab omamoodi sünnergilise efekti, mille kaudu luuakse uusi teadmisi.
  • Milleks ühis- ja ühesõpe?
    • võimaldab konstrueerida teadmisi aktiivselt - ühine tegevus ja arutelu aitavad välja tuua õpilaste erinevaid arusaamu, arendada kriitilist mõtlemist ja jõuda erimeelsustes ühistele seisukohtadele.
    • arutelu käigus luuakse vastastikku heakskiidetud arusaamu ja tähendusi .
    • õpilased vastutavad nii enda kui ka teiste õppimise eest – ühe õpilase edukus aitab kaasa teiste õpilaste edukusele.
    • õpilased saavutavad rohkem kui nad oleksid võimelised üksi õppides – nad mäletavad ühiselt loodud teadmisi paremini ja suudavad neid uute probleemide lahendamisel enam rakendada.
  • Mida ja kuidas toetada? Kaaslaste verbaalne ja eeskujul tuginev toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus (learning materials, system feedback) Funktsionaalne toetus Kognitiivne toetus Ülesande lahendamisele suunatud Metakognitiivne toetus Tööjaotusele suunatud Tuutori verbaalne ja eeskujul tuginev toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus tuutor Tuutor kaaslased Süsteemi toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus (role-scripts, behavioural rules scripts) kaaslased tuutor auto-tu u tor Kaaslased Probleemi lahendamisele suunatud sisuline toetus Koordinatsioonile ja rühmasuhetele suunatud toetus Afektiivne toetus tuutor kaaslased
  • Miks arvuti vahendusel?
      • mõtlemisprotsesside jäädvustamine (arutelu salvestised);
      • mõtlemisprotsesside visualiseerimine (otsusediagrammid, mõistekaardid);
      • arutelu toetamise võimalused (argumenteerimisvahendid, tuutor, kogenumate kaaslaste toetus).
    • Tavalises klassiruumis on arutelu jälgimine ja toetamine rühmatöö ajal raskendatud.
  • Ühesõppe mudeleid
    • Foorum + õpiobjektid/sotsiaalsed soovitajad + mõistekaart
    • Jututuba + tahvel/mõistekaart + õpiobjektid/sotsiaalsed soovitajad
    • Wiki+ foorum/jututuba + õpiobjektid
    • Õpiobjekt + jututuba lehel (Gabbly chat)
    • Ajaveeb/Ühine ajaveeb + kommentaarid
    • Ajaveeb/Ühine ajaveeb + õpiobjektid+ teadmusartifaktid
    • Sotsiaalsed võrgustikud
  • Foorumi mustrid
    • Erinevast perspektiivist lähenemine:
    • Johari aken intersubjektiivse teadmuse ulatuse avamiseks
    • 6 mütsi meetod: iga müts avab uue perspektiivi
    Teistele teada, mulle mitte Kõigile teadmata Mulle teada, teistele teadmata Kõigile teada TEISED MINA
  • Foorumi mustrid
    • Vastastikune kommenteerimine
    • INDIV.TÖÖ - > FOORUMIS KOMMENTAARID - > INDIV. TÖÖ PARANDUSED
    • Reflektsioon avab
    • enesele teadmata teadmuse tahud
    • Võimaldab evalveerida ennast
  • Foorumi mustrid
    • Ajurünnak: Loovalt alternatiivide pakkumine
    Küsimuse püstitamine. Reeglites kokkuleppimine. Mõttetegevust stimuleerivad küsimused Lahenduste leidmine ja pakkumine. Järelideede pakkumine. Ideed kategoriseeritakse. Parima idee täideviimine, rakendamine.
  • Foorumi mustrid
    • Seminar: õppematerjal töötatakse läbi referaatide ettekannete ja neile järgneva arutelu korras.
  • Vastastikune õpetamine
    • Vastastikune õpetamissituatsioon kujuneb välja olukordades, kus rühmas töötavad koos erineva tasemega isikud, seal avaneb võimalus modelleerida ja jäljendada eksperdi käitumismustreid probleemi kontekstis ( Palincsar ja Brown, 1989)
    • Vastastikuses õpetamises kasutatakse kordamööda nelja strateegilise oskuse modelleerimist ja treenimist:
            • küsimine
            • kokkuvõtmine
            • oletamine
            • selgitamine.
    • Vastastikuse õpetamise eesmärgiks on kujundada õppijas ülesande lahendamise kontseptuaalne mudel.
  • “ Kognitiivne õpipoiss” Cognitive apprenitceship
    • Analoogselt sellele, kuidas käsitöölised omandasid oskusi kõigepealt õpipoisina sellide tööd jälgides, saab õpetada ka kognitiivseid oskusi.
    • Meetod põhineb teadmiste dekontekstualiseerimises – need muudetakse rakendatavaks erinevates situatsioonides.
    • Arendatakse õpilaste oskust kasutada ainealaseid teadmisi ja oskusteadmisi igapäevaelu kontekstis.
    • Praktiliste tegevuste kaudu ühiselt probleeme lahendades saavad õpilased rakendada ainele omaseid meetodeid praktikas ning õpivad arutlema aine terminoloogiat kasutades.
    • Alustatakse õpilastele jõukohasest rakendusliku sisuga probleemülesannetest, milles on vähe eksimisvõimalusi.
    • Õpetaja või targem kaaslane demonstreerib, kuidas teha ja laseb õpilastel ennast järgida vähendades järkjärgult toetust.
    • Demonstreeritakse, et õpitud valemeid ja teadmisi saab rakendada paindlikult vastavalt probleemülesande sisule.
    • Suunatakse õpilasi genereerima endale sobivaid lahendusteid, andes seega võimaluse rakendada nii ainealaseid oskusteadmisi kui ka sõnavara.
  • CSILE Computer-supported intentional learning environment
    • Teadmiste konstrueerimine muudetakse nähtavaks
    • Teadmiste puudujääkidega aktiivne tegelemine
    • Tagasisideme saamine oma arutluse õigsuse kinnituseks
    • Teadmiste aktiivne loomine, arusaama kujundamine, et teadmise loomiseks pole ühte ja ainuõiget teed
    • Erinevate teadmiste organiseerimise vormide toetamine
    • Olemasolevate teadmine maksimaalne kasutamine, ainetevaheline teadmiste ülekanne
    Õpikeskkond, mis toetab teadmiste loomist “teadlaste kogukonnas”
  • Probleemi- tutvustus Rollitutvustused Lisamaterjalid probleemi erinevate aspektide (eetika, teadus, seadus, majandus) kohta Individuaalne otsus Rolliotsused Ekspertotsused Arutelud rollirühmades Arutelud ekspertrühmades Tuutori toetus Lisamaterjalid veebilehtedel Tegevus jututoas Infoga toetamine Kaaslaste ja tuutori toetus Kaaslaste ja tuutori toetus Individuaalne otsustamine Rollimäng jututoas avab eri perspektiivid Siksak-meetod (jigzaw)
  • Ühine visualiseerimine Ühine visualiseerimine on meeskonnatöö, mille käigus kontroll visualiseerimisel rakendatavate parameetrite ja töötulemuste vahel on jagatud rühmaliikmete vahel. Ühine visualiseerimine on vajalik selleks, et paremini mõista komplekssete objektide või mehhanismide ülesehitust ning keeruliste protsesside ja situatsioonide olemust.
  • Ühine visualiseerimine Ühiste mõtlemisprotsesside toetamiseks mõeldud töö- ja visualiseerimisvahendite kasutamine aitab vähendada probleemilahendajate töömälu ülekoormamist ja võimaldab rühmal lahendada keerukamaid ülesandeid kui rühma üksikud liikmed seda teha suudaksid. Ühine visualiseerimine eeldab jagatud töö- või õpikeskkonna kasutamist, kus saab nii probleemi modelleerimist ühiselt kontrollida , kui ka kasutada arutelu toetavaid töövahendeid. JChemPaint 2.0
  • Probleemi-tutvustus Lisamaterjal Individuaalsed probleemimudelid Rühmade probleemimudelid Ekspertide probleemimudelid Probleemimudeli koostamine rühmades Probleemimudeli koostamine ekspertrühmades Veebilehed Tegevused modelleerimiskeskkonnas
  • Ühise visualiseerimise eesmärk Anda õpilastele võimalus kasutada teadusele omaseid meetodeid ja analoogseid töövahendeid tegeliku eluga seonduvate probleemide lahendamiseks. Luua võimalus reaalsete teadusandmete kasutamiseks õppeprotsessis. Õpetada teadusmaailmale omast infovahetust ja suhtlemist . Eesmärgiks on viia koolis õpitav tänapäeva ühiskonnas, tööstuses ja teaduses toimuvatele protsessidele ja meetoditele lähemale.
  • Kuidas toimub ühine probleemimudeli koostamine?
    • Õpilased alustavad seostest.
    • Järgmisena pannakse paika objektide nimetused.
    • Seejärel kirjeldatakse objektidega seonduvat.
    • Järgnevalt kirjeldatakse protsesse.
    • Selgituste lisamisel järgitakse protsessi loogilist ajalist toimumist.
    • Töö käigus osa informatsioonist kustutatakse (Pata ja Sarapuu, 2003).
    sool puu buss Sool tekitab roostet Puude lehed kuivavad Probleemimudeli disainimine visualiseerimisvahenditega
  • Probleemimudeli modelleerimine
    • Õpilaste üks suurimaid komistuskivisid probleemide lahendamisel on nende võimetus konstrueerida kõiki tegureid arvestavaid probleemimudeleid, mis olukorda kirjeldaksid.
    • Probleemimudeli ühine visualiseerimine arvutikeskkonna toetusel aitab õpilastel probleemiga seonduvast paremini aru saada ja teha kompetentsemaid otsuseid.
    Miks kõik mänguasjad ei uju pinnal? Kas süüa geneetiliselt muudetud toitu?
  • Keemiateemalise probleemimudeli visualiseerimine väljenduslikus keskkonnas 1. Lisamaterjali lugemine. Tuutor paneb oma kohvrist tuppa lisamaterjali. Nüüd avage toas olev lisamaterjal ja lugege see läbi ning tulge tagasi jututuppa, aega selleks on 5 minutit. 2. Töö whiteboardil . Tuutor paneb oma kohvrist tuppa lingi mudelile (alusjoonisele). Edasine tegevus toimub nii, et lisamaterjali põhjal koostage selgitav joonis, mis selgitaks antud probleemi, selleks peate arutama jututoas . Kui keegi teeb joonisele täienduse, siis peab ta seda teistele jututoas põhjendama. Kui keegi ei saa aru või ei ole tehtuga nõus, tuleb seda jututoas öelda ja põhjendada miks . Avame jututoas asuva mudeli. Alustage veest, mida vesi sisaldab? Nüüd vaatame pesumasinat, mida vesi pesumasinale teeb? Otsustage, mida mingi värv joonisel tähendab. Nooltega tähistame mõju suunda. Edasi vaatleme pulbrit. Mida see pulber võiks sisalda ja mida selle lisamine mõjutab?Milline on vesi pärast pulbri lisamist?Kuidas mõjub pulber pesumasinale? Võrrelge joonisel kujutatut oma esialgse otsusega ja lisamaterjalist saadud infoga. Tehke joonisele täiendusi, parandusi. (Vajadusel puhastage joonis liigsest “sodist”.) Arutage rühmas, mis pulber see olla võiks, mida lapsed lisasid pesumasinasse? Milleks oli see vajalik?  KÜSIMINE SELGI- TAMINE KOKKU- VÕTMINE ARGUMEN- TEERIMINE VIIMISTLEMINE LAIENDAMINE EESMÄRGID OLETAMINE
  • Koostöö rühmades
    • Sageli ei tööta rühma liikmed üheskoos, vaid igaüks täiendab ühist mudelit omaette… seetõttu tekivad sarnased elemendid mitmekordselt.
    • Enamik rühmi mõtleb ja arutleb mudeli pinnal, mitte jututoas.
    • Mõned rühmad töötavad üheskoos mudeli ühise täiustamise suunas, teised rühmad kasutavad mudeli alusjoonist arutlemispinnana probleemi üle vaidlemiseks.
  • NetTutor Jututubadel põhinevad tuutorid
  • Ühesloome wikis või üheskirjutamise vahendiga Kuidas erinevad õppijad mõistavad, milliseid on teise kirjutaja kavatsused? Kuidas tegevust reguleeritakse? Uuri, milliseid tegevusi lisaks teadmuse loomele rühm ühises dokumendis sooritas! Dokument
  • Kollaboratiivne kirjutamine Procedural facilitation of writing
    • Kui reeglina on kirjutamine õpilaste jaoks lineaarne protsess, siis ühise kirjutamise meetod toob sisse kirjutamisprotsessi ühise modelleerimise, planeerimise ja oma töö ülevaatamise etapid.
    • Õpilased tutvustavad algul üksteisele nii oma olemasolevaid teadmisi kui ka seda, millises suunas need muutuvad.
    • Selleks, et kirjutamine oleks efektiivne peavad õpilased omavahel arutades arvestama kõrvalesitatud punkte.
    • Uus idee
    • Veel parem idee oleks…
    • Oluline asi, mida ma pole veel arvestanud on..
    • Laiendamine
    • Paljud ei pruugi sellega nõustuda..
    • Minu seisukoht pole veel piisavalt selge…
    • Viimistlemine, argumenteerimine
    • Selle näide võiks olla..
    • Põhjus, miks ma nii arvan on..
    • Eesmärgid
    • Minu eesmärk on…
    • Koostamine
    • Kui ma tahan alustada oma peamise ideega, siis ma..
    • Ma saan kõik selle kokku siduda järgnevalt…
  • Juhtumite loomine wikis Juhtumipõhist õppimist kasutatakse meditsiinis, juuras, keskkonnaõpetuses, ajaloos, sotsiaalteadustes.
  • Tegevus foorumis ja wikis Tegevus wikis Tegevus mudeliga või reaalne katse, tulemused wikis Tegevus foorumis, wikis Otsingud viitekogudes Reaalne vaatlus, demo Probleemi lahendamine Probleem Oletus Vaatlused, andmed Teadmised Ideed Katseplaan ja teostus Tulemuste uurimine Järeldused Üldistus Ana- loogia Hinnang Probleemi oletatava lahenduse õigsuse kontrollimine Probleemi oletatava lahenduse loomine
  • Kollaboratiivne uurimus Konteksti loomine Uurimisprobleemi püstitamine Uus teooria Probleemolukorra laiendamine Lisainformatsiooni otsimine Alternatiivsete teooriate loomine Kriitiline hindamine Ühine diskussioon Esitlus, demo, klassis Blogis, wikis Blogis, wikis, mõistekaardil Foorum, VoIP, jututuba Sotsiaalsed viited Uuring mudeliga Blogis, wikis
  • Otsustamistsükkel kompromissotsus hindamine ja parandamine majandus esmased mõttemudelid alternatiivsed lahendusmudelid alternatiivide ja esmaste mõttemudelite võrdlemine ellurakendamine ja probleemi lahendamine eetika teadus probleem seadused Wiki, veeb Blogi, wiki, jututuba, foorum wiki, jututuba, foorum, mõistekaart Blogi, wiki, jututuba, foorum Wiki, veeb
  • Suletud kogukond Isiku/teema- keskne kogukond Kattuvad kogukonnapiirid Vastastikune linkimine Kommenteerimine Sotsiaalne viitamine Linkimine KOGUKONNATEADMUS: Intellektuaalne kapital Sotsiaalne kapital Kogukonnapraktika Jälgimine - agregeerimine