3. Rakvere Veetöötlusjaam
• Vesi saadakse 5 puuraugust
Kambriumi-Vendi kihist
• Vesi sisaldab rohkelt rauaioone
ning on looduslikult radioaktiivne
• Vee puhastamiseks kasutatavad
meetodid on:
1. Õhustamine
2. Kvartsliivast läbiuhtumine
3. UV-kiirguse lisamine
• Vesi suunatakse trassidesse 2,55-
2,63 bar’ise rõhu all
• Rakvere veetrassi pikkus on u 140
km, kanalisatsioonitorustiku pikkus
on 99 km
• Veetrasside läbipesemine-
suletakse torustiku lõigu otsasiibrid
ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu
seguga
5. Rakvere Reoveejaam
• Suurimatest ettevõtetest
puhastatakse seal Rakvere
Lihakombinaad heitvett
• Vee puhastamise meetodid:
1. Mehaaniline puhastamine
2. Bioloogiline puhastamine
• Puhastatud vesi suunatakse
loodusesse tagasi
• Reovee reostuskoormuse
määravad fosfori, lämmastik ja
hapniku ühendid, mis
põhjustavad veekogudes
taimede vohamist
• Eutrofeerumine- veekogude
õitsemine
6. Reoveejaamaga seotud
füüsikalised ülesanded
• Mehhanismide seosed mehaanika kursuses õpituga
1. Masina ja seda läbivate osakeste vahel esineb hõõrdejõud
2. Ühtlast ringjoonelist liikumist võib näha mudapressis ja setitites
3. Ühtlane liikumine toimub aereerimise käigus
4. Vesi liigub basseinides väikeste lainetena
5. Mehhanismide tööd mõjutavad erinevad jõud
6. Mehhanismid paneb tööle veeosakeste elektrivool, mis edastab
impulssi
7. Neeruti maastikukaitseala
• Neeruti Maastikukaitseala asub
Lääne-Virumaal Kadrina vallas
• Neeruti mäed on tekkinud
mandrijää taandumisel ning
kuuluvad oma iseloomult osalt
ooside, osalt mõhnastike hulka
• Oosid Neerutis on kujult enamasti
kitsad ja teravaseljalised ning
mandrijää liikumisuuna järgi
vormitud loode kagusuunalisteks
vallseljakuteks
• Kuna aluspõhja reljeef Neerutis
on väga liigestatud, on ka lohke
palju
• Lohkudesse on aja jooksul
tekkinud ka järved: Eesjärv,
Orajärv, Sinijärv ja Tagajärv
8. Neeruti ülesanded
• Nõlva suhtelise kõrguse määramine
1. Bareomeetri näidu järgi
2. Veereva palli ning energia jäävuse seaduse abil
3. Mõõdulati ja täisnurkse kolmnurgaga
4. Teades teepikkust ning kaldenurka
• Rühmaliikmete hingamissageduse määramine
1. Seistes
2. Kõndimisel
3. Jooksmisel
• Rühmaliikmete mäest üles ronimise tegurite arvutamine
1. Tehtud töö
2. Keskmine võimsus
• Maatüki plaani tegemine ja tegeliku pindala arvutamine
10. Muhvelahjus lubjakivi
kuumutamine ja kuumutusjäägi
reaktsioon destilleeritud vees
Kivide kollekstioon ning
erinevate kivide tugevuse
määramine Mohsi skaala abil
11. Aru karjäär
• Eesti suurim karjäär
• Asub Kundast 2, 5 km lõuna
pool
• Seal kaevandatakse lubjakivi
• Karjääri sügavus on 14 meetrit
• Karjääri pindala on 300 hektarit
• Karjäärist saadud toorainet
kasutab Kunda Nordic
tsemenditehas
• Karjäärist kaevandatud
lubjakivi kasutatakse üle terve
Eesti
• Kunagi saab karjäärist järv
12. Kunda Nordic
tsemenditehas
• Loodud aastal 1992
• Kuulub Heidelberg Cement
Groupi koosseisu
• Peamiseks tegevusalaks on
erinevate tsementide ja klinkri
tootmine
• Lisaks toodetakse seal ka
lubjakivikillustikku
• Tehas kasutab läheduses
leiduvat heakvaliteedilist
lubjakivi
• Tehasel on ka oma sadam
15. 10 füüsikalist nähtust
karjääris ja tehases
1. Tsentrifugaaljõud tehase ahjudes
2. Ühtlase kiirusega liikumine- auto karjääris
3. Raskusjõud- kivi kukub karjääris
4. Ühtlane ringjooneline liikumine lobribasseinis
5. Kastiauto kohaltminek-kiirendus
6. Hõõrdejõud tossu talla ja tehase põranda vahel
7. Tööline kõnnib-ühtlane sirgjooneline liikumine
8. Vihmapiisa langemine karjääris- Vabalangemine
9. Anumas olev vedel tsement avaldab sellele rõhku
10. Bussi rehvile mõjub elastsusjõud kui inimesed bussi astuvad
16. Müratase karjääris ja
tsemenditehases
1. Karjääris 56 dB
2. Tehases 100 dB
• Võrdluseks:
• Kõige vaiksem heli, mis inimene kuulda võib on 10 dB
• Valju laulmise müratase võib olla ligi 60 dB
• 100 dB müratase on võrreldav muruniiduki mürinaga
• Ööklubi müratase on üle 100 dB
• 190 dB juures võib inimese kõrvakile katki minna
