4. ENERGIABILANSI VALEM E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus K kasv M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide U uriin T töö mida tehakse E= A+K+M+V+U+T
10. Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse (nt. ATP). Ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad CO 2 ja vesi.
11. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs , mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 – 20 ml) . Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult.
12. Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist. Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm.
19. MAKSA ÜLESANDED T oodab sappi , mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. T oo dab v erevalke , mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen) , loote punaste vereliblede tootmine. Talletab v aruaine id : vitamiinid (A; B) , suhkruvarud (glükogeen) . Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. maks Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone
20. Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatii t Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks . Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.