NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhapped jaotuvad :
DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA
(ribonukleiinhape).
 kõik nukleiinhapped koosnevad - nukle...
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
 viiesüsinikuline suhkur (pentoos).
DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.
...
DNA ehitus
1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja
järjestus DNA üksikahelas.
Üksikahelaline DNA esineb rakus...
DNA 4 lämmastikalust:
A – adeniin
G – guaniin
T – tümiin
C – tsütosiin
Biheeliksi ehituslik eripära
Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise
telje).
 Ahelad seonduvad lämmastikaluste ...
DNA ehitus
Komplementaarsus
Teades ühe DNA ahela koostist võib
komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
-A-G-T-C-A-T-C-G-
-T-...
Pärilik info seisneb DNA
nukleotiidjärjestuses
Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6
miljardit nukleotiidi! Selles ...
DNA molekuli ülesanded organismis
 Kromosoomide põhiline koostisosa
 Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne
t...
RNA ehitus
 RNA esmane struktuur - primaarstruktuur.
Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis.
-A-U-G-G-C-A-C-C...
RNA 3 erivormi
mRNA - informatsiooni RNA
Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta.
tRNA - transport RNA
Aminoha...
RNA tähtsus
RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning
transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
A-U T-A C-...
Ülesanne 1
• Leidke sobivad ioonid:
• Tagab rakkude erutuvuse
• Tagab keskkonna happelisuse
• Esineb kilpnäärme hormooni k...
Ülesanne 2
• Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
• pH 1......3 inimese veri
• pH 5.....6 inimese maomahl
• pH 6.....7...
LIPIIDID
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
Alkohol
glütserool
3 rasvha...
.
I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
Vedelad rasvad
taimsed õlid
Tahked rasvad
loomsed rasvad
Vahad
taimsed ja loomsed
Tahked rasvad ehk loomsed rasvad
Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked
rasvad (nt seapekk).
Süsiniku aatom...
Vedelad rasvad ehk õlid
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –
enamasti vedelas olekus (õlid).
Süsiniku aatomite ...
Vahad
Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad
kait...
II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
Hüdro...
Fosfolipiidid
…sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel.
fosfaatrühm
rasvhapped
III Tsüklilised lipiidid - steroidid
Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad
sisesekretsiooninäärmetes.
Vees ei lahustu.
Esin...
Hormoonid
testosteroon (meessuguhormoon),
kasutatakse ka dopinguainena
östrogeen (naissuguhormoon)
progesteroon (naissuguh...
Kolesteriid
kolesterool + rasvhappe
Kuulub loomaraku membraani koostisesse.
Kolesteroolist sünteesitakse:
Hormoone Vitamii...
Ateroskleroosi teke
Kolesterooli molekulid
Kolesterool ladestub
Ateroskleroos
Südame atakk - infarkt
Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus
on südame-veresoonkonna haigused!
ME SAAME NEID ÄRA HOIDA:
EI SUITSETA!
EI SÖÖ...
Toidulipiidid
Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest.
Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad
kaasneda mitme...
LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
Energeetiline funktsioon
Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia
saamise seisukohast – lipiidid on kõige...
Ehituslik funktsioon
Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani
koostisse.
Varuaine funktsioon
loomadel varurasv
taimedel õlid seemnetes, viljades
mesilaskärjed (vahad)
Ainevahetuslik funktsioon
Metaboolse vee teke - lipiidide
lõplikul lõhustumisel moodustuvad
vesi ja süsihappegaas.
Omane k...
Kaitse funktsioon
Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber
olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste ee...
Temperatuuri hoidmine
Kõrbetaimed kaitsevad end
Energia varuaine.
Taimede seemnetes on õlid.
Milleks?
Vedelad rasvad on õlid, peamiselt taimedes
Miks just veeloomad on paksu rasvakihiga?
Morsk
• Dugong
Hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist
temperatuuri alanemist
Siseelundite kaitse
RAKKUDE KOOSTIS
Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige
rohkem?
Hapnik, süsinik, vesinik.
Ka lämmastik, fosfor, väävel (kokku 98%)....
ANORGAANILISED AINED
1. VESI
70 – 95% (98%)
Vett on nimetatud elu anorgaaniliseks
aluseks. Teadlased peavad teistel
taevak...
Vee tähtsus organismis:
On suure soojusmahtuvusega (hoiab
organismisisest püsivat temperatuuri);
Hoiab ära ülekuumenemise ...
Vee tähtsus rakus:
On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui
üheski teises lahustis.
hüdrofiilsed ained
lahustuvad...
Kindlustab rakkudes siserõhu ehk turgori.
Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel
taimed närtsivad, inimese...
2. Katioonid organismides
K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis.
rakurõhu reguleerimine.
füsioloogiline lahus
Ca-ioonid: ...
Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone
Sünaps on kahe
neuroni
ühinemise
koht.
Luukoe vaheaine sisaldab Ca aatomeid
Hemoglobiin sisaldab raua aatomeid
Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit
Tänu klorofüllile toimub
fotosüntees
Taime lehe rakud sisaldavad
kloroplaste, milles on klorofüll
3. Anioonid organismides
Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2
kehast välja.
Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo-
lip...
Fosfaatioon
Fosfaadid on fosfolipiidide koostises
kõikides membraanides
Jood on vajalik kilpnäärme hormooni
moodustumiseks
Ülesanne 1
• Leidke sobivad ioonid:
• Tagab rakkude erutuvuse
• Tagab keskkonna happelisuse
• Esineb kilpnäärme hormooni k...
Ülesanne 3
• Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
• pH 1......3 inimese veri
• pH 5.....6 inimese maomahl
• pH 6.....7...
ORGANISMI
KEEMILINE
KOOSTIS
Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi.
Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata.
Elusorg...
Makroelemendid
Hapnik O
70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel
Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koos...
Makroelemendid
Vesinik H
70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega
Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik
vesiniksideme...
Makroelemendid
Fosfor P
70 kg kohta umbes 780 g
Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises,
energiarikaste ühendite ...
Fosforit leidub:
Väävlit leidub:
Mesoelemendid
Naatrium Na
70 kg kohta umbes 100 g
Kaalium K
70 kg kohta umbes 140 g
Kaalium peamiselt rakusisene ja naatri...
Kaaliumi leidub:
Naatriumi leidub:
Mesoelemendid
Kaltsium Ca
70 kg kohta umbes 1 kg
Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes
(krampide vältimiseks...
Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad,
tsitruselised, banaan.
Kaltsiumi leidub:
Magneesiumi leidub:
Mesoelemendid
Kloor Cl
70 kg kohta umbes 95 g
Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.
Kloori leidub:
Mikroelemendid
Raud Fe
Seob O2
hemoglobiini koostises
Jood I
Vajalik kilpnäärme hormoonide nt
türoksiini sünteesiks. Joodi...
Rauda leidub:
Joodi leidub:
Kasutatud materjal:
• www.ampser.ee
ORGAANILISED AINED RAKKUDES
Mis iseloomustab orgaanilist ainet?
• Sisaldavad alati süsinikku (C)
• Tekivad organismides
• ...
SAHHARIIDID
ehk
SÜSIVESIKUD
Mõiste
• Süsivesikud ehk
sahhariidid on
orgaanilised
ühendid, mille
koostises esinevad
süsinik, vesinik ja
hapnik.
• Süsiv...
Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab
süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
Süsivesikud on energiarikkad ained
Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu
suhkur ja tärklis, energiaallikana.
T...
Süsivesikud on looduses
enamlevinud orgaanilised ühendid:
taimedes 75 - 90%
loomades 2%
seentes 3%
mikroorganismides 12 - ...
I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD
Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
Pentoosid:
Riboos
Desoksüriboos
Heksoosid:
Glüko...
Riboos ja desoksüriboos
Riboos
Nukleiinhapete koostises.
RNA
Desoksüriboos
Nukleiinhapete koostises.
DNA
C5H10O4
C5H10O5
Glükoos ehk viinamarjasuhkur
Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit.
C6H12O6
Tähtis energiallikas.
Taimedes ...
Fruktoos ehk puuviljasuhkur
Puuviljades ja mees esinev monosahhariid.
C6H12O6
II OLIGOSAHHARIIDID
Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.
Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide
nimetatakse k...
Maltoos ehk linnasesuhkur
Koosneb kahest glükoosijäägist.
Moodustub taimedes ja tärklise
lõhustumisel loomades.
Idanevad s...
Laktoos
Koosneb glükoosi ja galaktoosi
molekulist.
Piimas esinev suhkur, mis on
imetajatel toiduks nende
järglastele.
Sahharoos
Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist.
Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud
suhkruroo või ...
III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD
Monosahhariidide jäägid on seotud
glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
Tärklis
Tsel...
Tärklis
Koosneb glükoosijääkidest.
Taimed kasutavad varu-energiaallikana.
Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades...
Tselluloos
Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid.
Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
Kitiin
Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust.
Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
Glükogeen
Koosneb glükoosijääkidest.
Energiarikas varuaine loomadel.
Glükogeeni suudab loomorganism
muundada väga kiiresti...
SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS:
Energeetiline tähtsus:
Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.
Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute
lõ...
Struktuurne:
Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad)
Tselluloos (taimerakukestad)
Varuaine:
Tärklis (taimedes)
Glükogeen (lo...
Kaitse:
Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb
külmumise eest
Ligimeelitav:
Õistaimede nektar - putukate ligimee...
VALGUD
Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad
aminohappejääkidest
Valkude koostises on 20
erinevat aminohapet.
Valk...
Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille
koostisosadeks on aminohapped
Aminohapped
Erinevaid aminohappeid on 20
• Miks saab olla nii palju erinevaid valke?
• Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja
nei...
Mõned aminohapped
Peptiidsideme moodustumine
primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur
Valgustruktuurid
Kõikidel valkudel on
primaarstruktuur
Selle aminohapete järjestuse
järgi on näidatud valkude
omadused.
Aminohapped on ühen...
Sekundaarstruktuur
 α - heeliks
 β - struktuur
seotud vesiniksidemetega
Kõõluste, kõhrede, juuste,
küünte, karvade valgu...
Tertsiaarstruktuur
Seotud vesiniksidemetega.
 Gloobul
Ensüümid, antikehad,
vereplasma valgud
 Fibrill
Verehüübimisvalgud...
Kvaternaarstruktuur
Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud
nt hemoglobiin.
Ühendatud vesiniksidemetega.
Valkude struktuurid
Esimest järku struktuuri
hoiavad peptiidsidemed.
Teist järku struktuur on
keerdumine (nõrgad sidemed)....
Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus
Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
Juuste lokkimine, muna vahustamine või...
Renaturatsioon
Kõrgemat järku struktuurid
taastuvad.
Nt juuste struktuuri taastumine
peale lokki, vahustatud
munavalge ved...
Valkude ülesanded
Ensümaatiline
Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus
lagundab tärklist.
Valkude ülesanded
Struktuurne
Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad,
sarved, viiruste kapslid.
Valkude ülesanded
Transport
Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides
valgulised transportijad.
Valkude ülesanded
Regulatoorne
Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse
regulatsioonis.
Valkude ülesanded
Retseptoorne
Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale
edasi.
Valkude ülesanded
Liikumise
Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin,
müosiin), mitoosi kääviniidid
Valkude ülesanded
Varuaine
Munavalge, piim (kaseiin).
Valkude ülesanded
Kaitse
Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
Valkude ülesanded
Toksiline
Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid
(kesknärvisüsteem – kobra).
Valgu liigtarbimine ka...
Valkude ülesanded
Energeetiline
Väga madal
1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.
Bio
Bio
Bio
Bio
Bio
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Bio

3,856 views

Published on

Published in: Technology, Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,856
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
14
Actions
Shares
0
Downloads
22
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Bio

  1. 1. NUKLEIINHAPPED
  2. 2. Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).  kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.  nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA
  3. 3. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :  viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.  lämmastikalus  fosfaatrühm suhkur fosfaatrühm lämmastikalus
  4. 4. DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).
  5. 5. DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin G – guaniin T – tümiin C – tsütosiin
  6. 6. Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).  Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.  DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.  DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
  7. 7. DNA ehitus
  8. 8. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C
  9. 9. Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
  10. 10. DNA molekuli ülesanded organismis  Kromosoomide põhiline koostisosa  Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).
  11. 11. RNA ehitus  RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis. -A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-  Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U - uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G
  12. 12. RNA 3 erivormi mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine DNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
  13. 13. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel A A T C G C T T A
  14. 14. Ülesanne 1 • Leidke sobivad ioonid: • Tagab rakkude erutuvuse • Tagab keskkonna happelisuse • Esineb kilpnäärme hormooni koostises • Osaleb raku varustamisel energiaga • Esineb luude koostises • Esineb hemoglobiini koostises • Esineb klorofülli koostises
  15. 15. Ülesanne 2 • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus • pH 1......3 inimese veri • pH 5.....6 inimese maomahl • pH 6.....7 destilleeritud vesi • pH 7 seebilahus • pH 7.....8 happevihm • pH 10...11 uriin
  16. 16. LIPIIDID
  17. 17. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki
  18. 18. .
  19. 19. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed
  20. 20. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
  21. 21. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes – raps, kanep Õli viljades – oliivid, pähklid
  22. 22. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
  23. 23. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba
  24. 24. Fosfolipiidid …sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel. fosfaatrühm rasvhapped
  25. 25. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid
  26. 26. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
  27. 27. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.
  28. 28. Ateroskleroosi teke Kolesterooli molekulid Kolesterool ladestub Ateroskleroos
  29. 29. Südame atakk - infarkt
  30. 30. Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused! ME SAAME NEID ÄRA HOIDA: EI SUITSETA! EI SÖÖ LIIGA PALJU! EI SÖÖ LIIGA PALJU MUNE, RASVAST LIHA, JUUSTU, VAHUKOORT, VAID SELLE ASEMEL KA KALA! EI JOO KANGET ALKOHOLI! OLEME FÜÜSILISELT AKTIIVSED!
  31. 31. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
  32. 32. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
  33. 33. Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g – 38,9 kJso 9,3 kcal
  34. 34. Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
  35. 35. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad)
  36. 36. Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
  37. 37. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
  38. 38. Temperatuuri hoidmine
  39. 39. Kõrbetaimed kaitsevad end
  40. 40. Energia varuaine.
  41. 41. Taimede seemnetes on õlid. Milleks?
  42. 42. Vedelad rasvad on õlid, peamiselt taimedes
  43. 43. Miks just veeloomad on paksu rasvakihiga?
  44. 44. Morsk • Dugong
  45. 45. Hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist
  46. 46. Siseelundite kaitse
  47. 47. RAKKUDE KOOSTIS
  48. 48. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem? Hapnik, süsinik, vesinik. Ka lämmastik, fosfor, väävel (kokku 98%). Neid, mida ülivähe leidub, nim. mikro- elementideks Cu, Zn, I, F jne. Millised ained on rakkude koostises? orgaanilisi ained - 18% anorgaanilisi ained - 82% (peamiselt vesi)
  49. 49. ANORGAANILISED AINED 1. VESI 70 – 95% (98%) Vett on nimetatud elu anorgaaniliseks aluseks. Teadlased peavad teistel taevakehadel elu leidumise eelduseks vee olemasolu. Miks?
  50. 50. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
  51. 51. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
  52. 52. Kindlustab rakkudes siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
  53. 53. 2. Katioonid organismides K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis. rakurõhu reguleerimine. füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luudele tugevus. NH4-ioonid: valkude laguproduktina välja. Mg-ioonid : klorofülli koostises. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises
  54. 54. Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Sünaps on kahe neuroni ühinemise koht.
  55. 55. Luukoe vaheaine sisaldab Ca aatomeid
  56. 56. Hemoglobiin sisaldab raua aatomeid
  57. 57. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit
  58. 58. Tänu klorofüllile toimub fotosüntees Taime lehe rakud sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll
  59. 59. 3. Anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 kehast välja. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide koostises. Joodiioonid: kilpnäärmehormooni koostises Kuidas inimene saab mineraalaineid?
  60. 60. Fosfaatioon
  61. 61. Fosfaadid on fosfolipiidide koostises kõikides membraanides
  62. 62. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks
  63. 63. Ülesanne 1 • Leidke sobivad ioonid: • Tagab rakkude erutuvuse • Tagab keskkonna happelisuse • Esineb kilpnäärme hormooni koostises • Osaleb raku varustamisel energiaga • Esineb luude koostises • Esineb hemoglobiini koostises • Esineb klorofülli koostises
  64. 64. Ülesanne 3 • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus • pH 1......3 inimese veri • pH 5.....6 inimese maomahl • pH 6.....7 destilleeritud vesi • pH 7 seebilahus • pH 7.....8 happevihm • pH 10...11 uriin
  65. 65. ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS
  66. 66. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : • Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, F, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
  67. 67. Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.
  68. 68. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
  69. 69. Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
  70. 70. Fosforit leidub:
  71. 71. Väävlit leidub:
  72. 72. Mesoelemendid Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
  73. 73. Kaaliumi leidub:
  74. 74. Naatriumi leidub:
  75. 75. Mesoelemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks. Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.
  76. 76. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan. Kaltsiumi leidub:
  77. 77. Magneesiumi leidub:
  78. 78. Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub:
  79. 79. Mikroelemendid Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
  80. 80. Rauda leidub:
  81. 81. Joodi leidub:
  82. 82. Kasutatud materjal: • www.ampser.ee
  83. 83. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? • Sisaldavad alati süsinikku (C) • Tekivad organismides • Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.)
  84. 84. SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD
  85. 85. Mõiste • Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. • Süsivesik ≠ suhkur
  86. 86. Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
  87. 87. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise.
  88. 88. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse.
  89. 89. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos
  90. 90. Riboos ja desoksüriboos Riboos Nukleiinhapete koostises. RNA Desoksüriboos Nukleiinhapete koostises. DNA C5H10O4 C5H10O5
  91. 91. Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
  92. 92. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6
  93. 93. II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos
  94. 94. Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned).
  95. 95. Laktoos Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
  96. 96. Sahharoos Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
  97. 97. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen
  98. 98. Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis).
  99. 99. Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
  100. 100. Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
  101. 101. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
  102. 102. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS:
  103. 103. Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
  104. 104. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes) Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas
  105. 105. Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
  106. 106. VALGUD
  107. 107. Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
  108. 108. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped
  109. 109. Erinevaid aminohappeid on 20 • Miks saab olla nii palju erinevaid valke? • Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis. • Mis määrab valgu ülesande (töö)? • Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. • Mis määrab aminohappelise järjestuse? • DNA
  110. 110. Mõned aminohapped
  111. 111. Peptiidsideme moodustumine
  112. 112. primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Valgustruktuurid
  113. 113. Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
  114. 114. Sekundaarstruktuur  α - heeliks  β - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud
  115. 115. Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega.  Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud  Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen
  116. 116. Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega.
  117. 117. Valkude struktuurid Esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed). Kolmandat järku struktuur on gloobul (nõrgad sidemed). Kui ühinevad mitu polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur.
  118. 118. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.  Mehaanilisel teel  Kõrge temperatuuriga  Keemilisel teel  Kiirguse toimel
  119. 119. Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
  120. 120. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
  121. 121. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
  122. 122. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
  123. 123. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
  124. 124. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
  125. 125. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid
  126. 126. Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin).
  127. 127. Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
  128. 128. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi.
  129. 129. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.

×