1. Ajakirjanduse ja
kommunikatsiooni instituut

2. Mis neid inimesi ühendab?

3. Mida meie juures õppida saab?
• Bakalaureuseõpe (päevane õpe, kestus 3 aastat või
avatud ülikooli õpe, kestvus 4 aastat):
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON
• Magistriõpe (kestus 2 aastat):
AJAKIRJANDUS
KOMMUNIKATSIOONIJUHTIMINE
• Doktoriõpe
MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON

4. Ajakirjandus ja kommunikatsioon, BA
• Maht 180 EAP (sellest kohustusliku ainekava
maht 114 EAP)
• Õppekava annab laiapõhjalise sotsiaalteadusliku
hariduse kombineerides teooriaid, meetodeid ja
praktikat.
• Spetsialiseeruda saab ajakirjanduse või
kommunikatsiooni suunale. Sageli valivad
üliõpilased mõlemad erialamoodulid.
• Vastu võetakse nii tasuta (riigieelarvelistele)
õppkohtadele kui ka tasulistele
(riigieelarvevälistele) õppekohtadele.

5. Töövõimalused
AJAKIRJANDUSE SUUNA KOMMUNIKATSIOONI
LÕPETANU SUUNA LÕPETANU
• Õppekava läbimine annab • Kommunikatsiooni suuna
algteadmised selleks, et hakata bakalaureusetasemel lõpetanu
tööle reporterina. saab hakata tööle näiteks
pressiesindajana.
• Minnes edasi magistriõppesse • Magistritaseme lõpetanud
laieneb tööpõld veelgi – eriala leiavad tööd kommunikatsiooni-
lõpetanud leiavad tööd: juhtide või –spetsialistidena ning
ajakirjanikena, reporteritena teistel juhtivatel kohtadel
ja toimetajatena organisatsiooni
trükimeediaväljaannetes, kommunikatsiooni-protsesside
televisioonis, raadios, veebis ja strateegiliste kavandajate,
produktsioonifirmades. korraldajate ning analüüsijatena.

6. Spetsialiseerumine ajakirjanduse suunale
Valik erialastest ainekursustest Nendel kursustel õpime…
• Uudise sotsioloogia - valmistama ette, koostama ja
esitama avaldamiskõlbulikku uudist
• Reporteritöö (nii ajalehes, trükiajakirjanduses, teles ja
teles kui raadios) raadios;
- koostama erinevaid
• Kuulamistreening ja ajakirjanduslikke vorme
intervjueerimine (arvamuslugu, reportaaž,
persoonilugu, probleemlugu)
- avaliku intervjuu andmist ja
• Loovkirjutamine
intervjueerimist;
- veebiajakirjanduse spetsiifilisi
• Veebiajakirjanduse alused
võimalusi;
- meediatekstide analüüsioskusi
• Publitsistlikud žanrid

7. • Meie tudengite õppetöö raames valminud
uudislugusid (trüki-, tele-ja raadioajakirjanduse
vallas) saab vaadata: http://peegel.ut.ee/

8. Praktikavõimalused ajakirjanduse suunal
Kohustuslikud praktikad: Üleriigilised praktikabaasid:
• Reporteritöö praktika (8 EAP) • ERR
• Postimees
• Eesti Päevaleht
Vabalt valitavad • Eesti Ekspress
praktikavõimalused: • Õhtuleht
• Tutvumispraktika (2 EAP)
• Telerežii ja kaameratöö alused I Maakondlikud praktikabaasid:
(2 EAP) • Pärnu Raadio
• Telerežii ja kaameratöö alused • Meie Maa
II (3 EAP) • Lääne Elu
• Vabatahtlik iseseisev praktika I • Järva Teataja
(5 EAP) • Tartu Postimees
• Sakala, jne.

9. Spetsialiseerumine kommunikatsiooni
suunale
Valik erialastest ainekursustest Nendel kursustel õpime…
• Organisatsiooni - analüüsima organisatsioone ja
kommunikatsioon sealset kommunikatsiooni;
- analüüsima ja lahendama praktilisi
• Praktiline suhtekorraldus suhtlusjuhtumeid;
- eristama sihtrühmi ning
• Sissejuhatus tarbijakultuuri ja sõnastama neile
brändingusse kommunikatsioonisõnumeid;
- brändide strateegilist planeerimist;
• Imago ja mainekujundus - mõistma imago erinevaid
rakendusvõimalusi;
• Turunduskommunikatsioon ja - kavandama
tarbijakäitumine turunduskommunikatsiooni.

10. Praktikavõimalused kommunikatsiooni suunal
• Peamised praktikabaasid:
- Riigiasutused (nt. Vabariigi Presidendi
Kohustuslikud Kantselei, Välisministeerium, Riigikohus, Eesti
praktikad esindus Brüsselis);
• Praktika (9 EAP)
- Riigi arendus-ja teadusasutused (ERM,
Tallinna Ülikool, TAI)
Vabalt valitavad
- Ettevõtted (EMT, LHV Pank, Playtech,
praktikavõimalused Sanatoorium Tervis)
• Tutvumispraktika (2
EAP) - Kommunikatsioonibürood (Hill & Knowlton,
• Vabatahtlik iseseisev Rull & Rumm, Corpore)
praktika I (5 EAP)
- MTÜd (Euroopa Noored, Antoniuse Gild, Eesti
Transpordi ja Teetöötajate Ametiühing)
- Kohalikud omavalitsused, jne.

11. Koostöö tööandjatega
• Kaasame eriala tunnustatud praktikuid aktiivselt
õppetöösse. Loenguid lugemas ja tudengite töödele
tagasisidet andmas on käinud näiteks:
- Indrek Raudjalg (Hamburg&Partnerid),
- Daniel Vaarik (Praxis),
- Diana Lorents (Sotsiaalministeerium),
- Sten Hansson (valitsuse infonõunik),
- Indrek Treufeldt (ERR),
- Vahur Kalmre (Postimees), jt.
• Traditsiooniks on kujunenud Tööandjate mess (iga aasta
mais)

12. Koostöö teiste Eesti kõrgkoolidega
• Üliõpilastel on soovi korral võimalus valida valikaineid
teistest Eesti kõrgkoolidest.
• Koostöös Balti Filmi- ja Meediakooliga pakume
valikkursuseid audiovisuaalse ajakirjanduse vallast
(Teleuudised, Kaameratöö, Teleajakirjanduse elemendid,
jne).
• Koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga pakume
võimalust saada praktilisi oskusi fotograafias, videorežiis,
küljendamises, jne.
• Vastavalt enda huvidele ja soovidel, saab ainekursusi
võtta ka teistest kõrgkoolidest.

13. Vahetusüliõpilaseks välismaale
• Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on osalenud
Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammis Erasmus
alates 1999/2000 õppeaastast.
• Hetkel on meil partnerluslepingud lepingud sõlmitud 26
kõrgkooliga 14 riigist.
• Üheks või kaheks semestriks on võimalik end täiendama
minna näiteks Hollandisse, Taani, Türki,
Suurbritanniasse, Soome, Rootsi, Belgiasse, jne.
• Välisülikoolidesse on vahetusüliõpilasena võimalik
õppima minna ka SA Archimedes poolt
vahendatavate erinevate riiklike stipendiumite
kaudu.

14. Meie instituudi tudengielu lahtumatu osa:
• “rebaste” tutvumisõhtu
(septembris)
• “rebaseks” löömine
(novembris)
• jõulupidu (detsembris)
• instituudi päev (mais)
• aastakonverents
(juunis)
+ loendamatud inertsist
tekkivad kogunemised

15. Tunnustame parimaid
• Traditsiooniline tublimate
tudengite valimine
• “Värske Teo” laureaatide
valimine
kommunikatsiooni suuna
tudengitele
• “Kuldsule” konkurss
ajakirjanduse suuna
valinuile

16. Erialaselt sisustatud vaba aeg
• MTÜ Noorte Meediaklubi
• Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse
Selts
• Suhtekorraldustudengite Liit

17. Sisseastumine bakalaureuseõppesse –
nõuded 2012
Päevasesse õppesse sisseastumisel
nõutavad riigieksamid ja
sisseastumiseksamid (sulgudes on märgitud
eksami osakaal)
• Emakeele kirjand (10%)
• Sisseastuja valikul üks riigieksam
alljärgnevatest:
▫ - Võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel)
(10%)
▫ - Ühiskonnaõpetus (10%)
- Matemaatika (10%)
• Akadeemiline test või SAT test (30%)
• Erialakatse (50%)

18. Erialakatse koosneb kahest osast:
1) Kirjalik osa 2) Suuline osa
- küsimustik, mis puudutab - vestlus
senist haridusteed, elu- ja vastuvõtukomisjoniga
töökogemust, erialavaliku - võetakse arvesse ka
motiive, erialaga seotud avaldatud
tulevikukavatsusi, ajakirjanduslikke töid
orienteerumist tulevase eriala (kõigis meediakanalites,
sisus ja probleemides. Mõned kaasa arvatud
küsimustest seisnevad Eesti koolilehtedes) ja
ajakirjanduses ja toimetuste soovitusi
suhtekorralduses toimuva
analüüsimises ja oma
eelistuste argumenteerimises.
- aega 2 tundi.

19. Sisseastumine päevase õppe bakalaureuseõppesse
• Avaldusi saab esitada 25. juuni-6. juuli aadressil www.sais.ee
või 2. – 6. juuli ülikooli peahoones
• Akadeemilisele testile registreerumine 25. juuni-6. juuli
• Akadeemiline test 10. juulil
• Akadeemilise testi tulemused avalikustatakse 12. juulil aadressil
www.ut.ee/sisseastumine
• Kirjalik erialakatse 13. juulil
• Vestlus 15.-16. juulil
• Sisseastumiseksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18.
juulil aadressil www.sais.ee