Kristiina Pauskari ettekanne TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi aastakonverentsil 2012

1. Sotsiaalmeedia turundus era-
ja ärikliendi suunal
Kristiina Pauskar (BA)

2. Millest tuleb juttu?
Mida ettevõtted teevad ja kus nad tegutsevad?
Kuidas ettevõtted oma sihtgrupiga suhtlevad?
Mille poolest erineb era- ja ärikliendi sotsiaalmeedia
turundus?
Kuidas toimub tegevuse mõõtmine?
Missugused on peamised riskid?

3. Mida ettevõtted teevad ja kus nad tegutsevad?
Millele mõelda enne tegevuse alustamist:
1) Miks on soov seda kanalit kasutada?
2) Kas see aitab seatud eesmärke saavutada?
3) Missuguseid ressursse on võimalik panustada? (sh. kes hakkavad sellega
igapäevasel tegelema)
Enne sotsiaalmeediasse minekut oleks soovitatav teha monitooring
Kõige populaarsemad kanalid hetkel: Facebook, blogi ja LinkedIn
Kasvu näevad ettevõtted visuaalikesksetes kanalites – näiteks Pinterest, Vimeo ja
Slideshare.
Ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat:
- Turunduseks ja reklaamtegevuseks
- Kommunikatsiooni ja suhtekorraldusega seotud tegevusteks
- Uute kontaktide ja klientide leidmiseks
- Kaebuste ja probleemidega tegelemiseks

4. Kuidas ettevõtted oma sihtgrupiga suhtlevad?
Sotsiaalmeedia kanal sõnumite sisu ja tonaalsust ei sätesta, see sõltub ettevõtte
spetsiifikast ja strateegiast
Ekspertide hinnangul on ettevõtted muutunud sotsiaalmeedias oskuslikumaks
ning loovad kvaliteetsemat sisu
Suhtlus kliendi ja ettevõttega on muutunud läbipaistvamaks, avatumaks ning
kadunud on anonüümsus, ettevõte on muutunud inimnäolisemaks
B2C ettevõtted otsivad kampaaniate puhul põnevamaid lahendusi, mis nõuaks
ka kasutajalt suuremat panust
Sisuturundusagentuuride teenust hindavad eksperdid kvaliteetseks, kuid ei
soovita kõikidele ettevõtetele

5. Era- ja ärikliendi sotsiaalmeedia turundus
võrdluses
Äri- ja erakliendi sotsiaalmeedia turunduse suurimad erinevused on:
- fännibaasi ja sihtgrupi suuruse erinevused, mis tingivad ka suurel määral ka B2B ja
B2C turunduse erinevused sotsiaalmeedias
- B2B on üles ehitatud pikaajalisemale suhtlusele ja suhetele, B2C puhul on
ettevõtte suhtlus sihtgrupiga pealiskaudsem ja info kanalis on kiiremini vahelduv.
Eesmärgid:
- B2C: fännibaasi kasvatamine ja otsene müügitegevus läbi kampaaniate ja
mängude
- B2B : pakkuda oma fännibaasile informatsiooni oma ettevõtte või
tegevusvaldkonna kohta
Ettevõttes haldab sotsiaalmeediat reeglina turundus- või kommunikatsioonijuht
- B2B puhul ka ettevõtte omanik või tippjuht
- B2C puhul ka praktikant või assistent

6. Sotsiaalmeediategevuse mõõtmine
Eksperdid peavad kõige olulisemaks ROI mõõtmist
Ettevõtted mõõdavad enim külastuste arvu, fännide arvu ning müügitulemusi
Ettevõtted ei mõõda sotsiaalmeediat piisavalt ning need, kes mõõdavad ei
koosta reeglina põhjalikku analüüsi
Sotsiaalmeediat mõõdetakse enim kampaaniate ajal
Mõõtmine jääb enamasti ettevõtete puhul teadmiste või ressursside taha
Ekspertide abi kasutavad reeglina suuremad ettevõtted. Väiksemad ettevõtted
mõõdavad ise või ei mõõda üldse
Konkurentide roll ettevõtete sotsiaalmeedia kasutuses on suur

7. Riskid
B2C ja suuremad ettevõtted on riskide osas tundlikumad
Kõige olulisem risk B2C:
- Fännibaasi ootamatud reaktsioonid ja käitumine
- Fännibaasi poolne kriitika
Olulised välised riskid B2C ja B2B:
- Kanali „valveta“ jätmine
- Negatiivse kommentaari kustutamine
Lahendus eksimise korral: vabandada, pakkuda mõlemale osapoolele rahuldav
lahendus
Olulised sisemised riskid B2C ja B2B:
- Ettevõtte töötajate ligipääs sotsiaalmeediale ja selle pahatahtlik kasutamine
- Töötajate arvamusavaldused (nii ettevõtte kanalis kui ka enda konto alt)
Lahendus sisemiste riskide maandamiseks: sotsiaalmeedia poliitika

8. Suur tänu tähelepanu eest!