Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni          instituudi teadusprojektid       Andra Siibak ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Ajalooliselt   Rahvusvaheliselt on ajakirjanduse ja meedia uuringuid tehtud nii    humanitaarses ja sotsioloogilises võtm...
Ajakirjandus                     Kolm õppetooli,               uurimisteemadelt tugevad Meedia-        ülekattumised, kuid...
• Ajakirjanduskultuur                                       • Põlvkonnad ja• Ajakirjaniku professionaalsed                ...
Instituudi käimasolevad projektid   Sihtfinantseeritavaid projektid – 2   Kuulumine tippkeskustesse - 1   Grandiprojekt...
SIHTFINANTSEERITAVAD TEEMAD
Eesti kui kujunev info- ja tarbimisühiskond:sotsiaalne jätkusuutlikkus ja elukvaliteet   Uurimisteema kujutab endast sots...
Kultuurikommunikatsiooni komplekssus jakultuuriuurimise metodoloogilised väljakutsed   Uurimisküsimused      1. Kultuurik...
Kultuuriteooria tippkeskus:Kultuurikommunikatsiooni uurimisrühm   Projekti juht: prof. Halliki Harro-Loit   Eesmärk on l...
ETF grandid
ETF grant: Meedia ja kommunikatsioonigeograafiad siirdeühiskonnas   Projekti juht: Anu Masso   Eesmärk analüüsida sotsia...
ETF grant: Elanikkonna kultuurisuhte muutumineEestis 1970ndatest kaasajani   Projekti juht: prof. Marju Lauristin   Eesm...
ETF grant: Kollektiivsed identiteedid Eestis muutunudrahvuslik-poliitilises ja majanduslikus kontekstis    Projekti juht:...
ETF grant: Mälupraktikad: järjepidevused jakatkestused 20. sajandi mäletamises   Projekti juht: Ene Kõresaar   Projekti ...
ETF grant: Põlvkonnad ja põlvkondadevahelisedsuhted kujunevas infoühiskonnas   Projekti juht: prof. Veronika Kalmus   Põ...
ETF grant: Muutuste kommunikatsioon jasotsiaalsed praktikad   Projekti juht: Margit Keller   Eesmärk on analüüsida, kuid...
ETF grant: Eesti avalik-õigusliku meediaperspektiivid teel võrguühiskonda   Projekti juht: Maarja Lõhmus   Grandiprojekt...
ETF grant: Muuseumi kommunikatsiooniarendamine 21. sajandi infokeskkonnas   Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt  ...
RAHVUSVAHELISED PROJEKTID
MEDIADEM: European Media Policies Revisited: Valuing andReclaiming Free and Independent Media in Contemporary DemocraticSy...
MediaAct: Media Accountability and Transparency in Europe                                   Projekti juht: Halliki Harro-...
FP7 projekt: UaESMC - Kasutajasõbralikud jakiired turvalised ühisarvutused 2012-2015   Projekti juht: Pille Pruulmann-Ven...
EU Kids Online   Projekti juht: prof Veronika Kalmus   Projekt püüab suhestada online-riskid ja -võimalused    laste arg...
GTO projekt   Projekti juht: Andra Siibak   Koostöös Södertörni Ülikooliga   Projekti eesmärk on võrrelda, kuidas Roots...
Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilastetehnoloogia teadlikule kasutusoskusele   Projekti juht: Pille Pruulmann-Veng...
   Mina.Maailm.Meedia
Meedia- ja                      sotsiaalsed                      geograafiad         Muutuvad                             ...
Mina. Maailm. Meedia.   Uuringu läbiviimise aastad     Dets. 2002 - jaan. 2003     November 2005     November 2008    ...
Mina. Maailm. Meedia. 2011 aasta alablokid   ANKEET                             Tulevik   Hinnangud muutustele         ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadusprojektid

1,090 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,090
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Professori keskne vaatenurk – professor kui uuringute juht.
  • Mina. Maailm. Meedia on mõnes mõttes keskne andmebaas, millele teised uuringud rohkem-vähem toetuvad.
  • Laias laastus on alamblokid olnud läbi aegade samad. 2011 on lisandunud mineviku ja tuleviku teemad, varasemalt on põhjalikumalt käsitletud nt ettevõtluse ja tööeluga seonduvast või tervise teemasid
  • Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadusprojektid

    1. 1. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadusprojektid Andra Siibak ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt
    2. 2. Ajalooliselt Rahvusvaheliselt on ajakirjanduse ja meedia uuringuid tehtud nii humanitaarses ja sotsioloogilises võtmes. Instituudi algusaegadel on uuringud olnud pigem humanitaarsed – ajaloolised, keele ja märkide kesksed. Hilisemal ajal on tegeletud uuringutega ennekõike sotsioloogilises võtmes. Samas on tehtud ka mõningad psühholoogilisi uuringuid - ennekõike uuritud identiteetide kujunemise ja meedia mõju.
    3. 3. Ajakirjandus Kolm õppetooli, uurimisteemadelt tugevad Meedia- ülekattumised, kuid siiski uuringud kolme valdkonda uurimisobjekte ja küsimusi Sotsiaalne kommuni- katsioon
    4. 4. • Ajakirjanduskultuur • Põlvkonnad ja• Ajakirjaniku professionaalsed põlvkondade vahelised väärtused suhted kujunevas• Väärtuskasvatus koolis ja infoühiskonnas väljaspool • Väärtused, identiteetide• Vaba ka sõltumatu meedia kujunemine• Meedia vastutuse ja • Diskursusanalüüsi läbipaistvuse küsimused meetod erinevat sorti tekstide analüüsis Prof. Prof. Halliki Veronika Harro-Loit Kalmus• Kollektiivsed Prof. Triin Prof. identiteedid Eestis muutunud Vihalemm Marju rahvuslik-poliitilises ja majanduslikus Lauristin • Postkommunistlik kontekstis transformatsioon• Muutuste • Eesti sotsiaalne ja kommunikatsioon ja poliitiline kujunemine sotsiaalsed ja kommunikatsioon praktikad • Avalik sfäär• Muulaste identiteet • Elanikkonna ja väärtuste kultuurisuhete kujunemine muutumine
    5. 5. Instituudi käimasolevad projektid Sihtfinantseeritavaid projektid – 2 Kuulumine tippkeskustesse - 1 Grandiprojektid – 8 RAAM 7 projektid – 2 Rahvusvahelised projektid – 6 Praktilised projektid – 1
    6. 6. SIHTFINANTSEERITAVAD TEEMAD
    7. 7. Eesti kui kujunev info- ja tarbimisühiskond:sotsiaalne jätkusuutlikkus ja elukvaliteet Uurimisteema kujutab endast sotsiaalse transformatsiooni alast alusuuringut, mille sihiks on Eesti jätkusuutliku arengu sotsiaalsete tegurite selgitamine rahvusvahelistuva info ja - tarbimisühiskonna tingimustes. Tähelepanu keskmes on inimkapitali jätkusuutlikkus, sh erinevate earühmade ootused eneseteostusele ja elukvaliteedile ning toimetulek uues kultuurilises, tehnoloogilises ja sotsiaalses keskkonnas. Uurimust iseloomustab kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi (makro- ja mikroanalüüsi) integreerimine. Töö empiiriline sisu seisneb eri rahvarühmade majandusliku, kultuurilise ja poliitilise aktiivsuse, infotarbimise, elulaadi, väärtuste ja identiteetide dünaamika analüüsis.
    8. 8. Kultuurikommunikatsiooni komplekssus jakultuuriuurimise metodoloogilised väljakutsed Uurimisküsimused 1. Kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised aspektid  sh transdistsiplinaarse tõlke probleemid; 2. Kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused  sh mäletamise praktikad, ajaloo- ja kultuuritegelikkuse aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja hübriid- diskursustes; 3. Identiteediloome mehhanismid  sh vähemuste kultuuridialoogi võimalused ühiskonnas Interdistsiplinaarsed uuringud koos kultuuriantropoloogia ja etnoloogiaga Humanitaarses meediauuringute suunas Dokumendianalüüsid, intervjuud, elulugude analüüsid
    9. 9. Kultuuriteooria tippkeskus:Kultuurikommunikatsiooni uurimisrühm Projekti juht: prof. Halliki Harro-Loit Eesmärk on leida metodoloogilisi lahendusi inter- ja transdistsiplinaarset uurimistööd takistavate mõistmisraskuste ületamiseks kultuurikommunikatsiooni valdkonnas, et suurendada eri distsipliinide dialoogi- ja koostöövõimet. Uuringu kesksed teoreetilised mõisted on komplekssus, refleksiivsus ja dialoogilisus, vahendatud kommunikatsioon ja diskursiivsed praktikad. Neid rakendatakse kolmes omavahel integreeritud uurimisvaldkonnas: kultuurikommunikatsiooni uurimise metodoloogilised aspektid (sh transdistsiplinaarse tõlke probleemid); kultuuri kirjeldused ja enesekirjeldused (sh mäletamise praktikad, ajaloo- ja kultuuritegelikkuse aktualiseerumine eri tekstitüüpides ja hübriid-diskursustes); identiteediloome mehhanismid (sh vähemuste kultuuridialoogi võimalused ühiskonnas).
    10. 10. ETF grandid
    11. 11. ETF grant: Meedia ja kommunikatsioonigeograafiad siirdeühiskonnas Projekti juht: Anu Masso Eesmärk analüüsida sotsiaal-kultuurilist transitsiooni Eestis, vaadatuna sotsiaalse ruumi perspektiivist. Tuginedes David Harvey teooriale, kontseptualiseeritakse personaalset sotsiaalset ruumi läbi kolme koostisosa:  ruumi kättesaadavus ja distantseeritus,  ruumi hõlmamine ja kohandumine ning  ruumi domineerimine ja kontroll. Peamise empiirilise fookusena uuritakse võõrkeelte oskuse ja omandamise rolli. Empiirilised analüüsid viiakse läbi kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid.
    12. 12. ETF grant: Elanikkonna kultuurisuhte muutumineEestis 1970ndatest kaasajani Projekti juht: prof. Marju Lauristin Eesmärk on välja töötada ühtne indikaatorite süsteem, mis võimaldaks tagasivaates võrrelda erinevate ajastute kultuuritarbimist Kombineeritakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Analüüsitakse paljude küsitluste tulemusi kultuurilise aktiivsuse taseme ja suuna ning kultuurisuhte erinevate aspektide, kultuuritarbimise sotsiaalsete (integratiivsete) või individuaalsete (elamuslike) funktsioonide domineerimise seisukohalt. Alaprojektid keskenduvad erinevatele kultuurivaldkondadele:  1. Raamatute ja raamatukogu rolli muutumine  2. Muusika roll erinevatel ajaloo järkudel ja muusikaharrastuste levik erinevates rahvarühmades, funktsioonid ja eelistused  3. Muuseumi roll kultuurimeediumina  4. Kultuuri institutsioonilise infrastruktuuri muutumine
    13. 13. ETF grant: Kollektiivsed identiteedid Eestis muutunudrahvuslik-poliitilises ja majanduslikus kontekstis Projekti juht: prof. Triin Vihalemm Analüüsitakse kollektiivseid identiteete kui olulist ühiskonna jätkusuutlikkuse ressurssi Eestis majanduskriisi ja kaasneva ühiskondliku pinge kontekstis. Empiiriliste uuringute objektiks on etniline identiteet, mis on Eesti elanike kollektiivsetes enesemääratluses kesksel positsioonil. Uurimise põhiteemad ja meetodid:1) Eestlaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Tekstianalüüsi meetodeid kasutades uuritakse keelepoliitikat kui keskset identiteedi kehtestamise instrumenti ning seonduvaid probleeme; küsitlusmeetodil uuritakse isikutasandi identiteedistruktuure.2) Venelaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Kavas on ulatuslik võrdlev uuring Eestis ja Venemaal, mis käsitleb etnilist identiteeti, selle seosed keele, religiooni jt kultuurikomponentidega, samuti poliitilise käitumisega (Läbi viidud 2011 Integratsiooni Monitooring).3) Kas keeleliselt “integreerunud” venelastest Eestis võib kujuneda eliit või ähvardab neid kultuuriline marginaliseerumine? Kavas fookusgrupid, süvaintervjuud, keelekümbluse läbinud laste juhtumiuuring.
    14. 14. ETF grant: Mälupraktikad: järjepidevused jakatkestused 20. sajandi mäletamises Projekti juht: Ene Kõresaar Projekti keskne ülesanne on 20. sajandi mäletamise praktikate põhjal uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist (mälu)kultuuris. Uurimus keskendub n-ö rohujuuretasandi ja igapäevastele mäletamise praktikatele, mille keskmes on 20. sajandi kogemus. Valitud lähenemine on põhistatud: uurimuse eeldatavad teoreetilised tulemid põhinevad konkreetsete mäletamispraktikate analüüsil ja võrdlusel, milles eristatakse:  sündmuse (põhisündmused Teine maailmasõda ja sotsialism),  meediumi (omaeluloolised jutustused, muuseumiekspositsioonid, ajakirjandusžanrid, kommemoratiivsed rituaalid ja memoriaalid, tähtpäevad, ajaloolised dokumendid)  ja diskursuse tasandeid.
    15. 15. ETF grant: Põlvkonnad ja põlvkondadevahelisedsuhted kujunevas infoühiskonnas Projekti juht: prof. Veronika Kalmus Põhieesmärgiks on analüüsida erinevate vanuserühmade kogemusi igapäevases kokkupuutes traditsioonilise ja uue meediaga ning nende meediakasutuspraktikaid ning uurida põlvkondade vahelist interaktsiooni kujunevasse infoühiskonna sotsialiseerumise protsessis. Uuritakse üheaegselt kaht peamist sotsialiseerimismõjurit vanemas põlvkonnas – lapsevanemaid ja õpetajaid – ja seda, kuidas nad reflekteerivad omavahelist rollijaotust sotsialiseerimisülesannete jagamisel. Lisaks teismelistele ja kooliealistele lastele kui tavapäraselt uuritavale vanuserühmale keskendub projekt ka vähemuuritud vanusesegmendile – eelkooliealistele lastele. Tähelepanu all on ka eakaaslased ja õed-vennad ise-sotsialiseerimise mõjuritena. Projekti metodoloogilist lähenemist iseloomustab mitmekülgsus ja interdistsiplinaarsus – kasutatakse nii sotsioloogia, meediauuringute, kasvatusteaduste, psühholoogia kui ka etnograafia lähenemisviiside ja meetodite kombinatsiooni.
    16. 16. ETF grant: Muutuste kommunikatsioon jasotsiaalsed praktikad Projekti juht: Margit Keller Eesmärk on analüüsida, kuidas ja miks professionaalne muutuste kommunikatsioon suudab või ei suuda transformeerida nii koduseid tarbimispraktikaid kui ka organisatsioonide praktikaid. Keskendutakse järgmistele kitsamatele tarbijaharidusega seotud valdkondadele: säästev tarbimine, finantskirjaoskus, tervisekäitumine ning teisalt organisatsioonide muutumisele, sh nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate innovatsioon, keskkonda säästvate praktikate juurutamine jms. Projekti metodoloogiline lähenemine on peamiselt kvalitatiivne: viiakse läbi intervjuusid, fookusgruppe, osalusvaatlusi nii tarbijatega kui ka organisatsioonide liikmetega, samuti dokumendianalüüsi.
    17. 17. ETF grant: Eesti avalik-õigusliku meediaperspektiivid teel võrguühiskonda Projekti juht: Maarja Lõhmus Grandiprojekt püüab vastata küsimusele, milliseks saame kujundada avalik-õigusliku meedia rolli Eesti ühiskonnas 21. sajandil. VÄLISED TINGIMUSED JA VAHENDID (regulatsioon, tehnoloogiate arendused, rahvusvaheline meedia- integratsioon, interaktsioon). Väliste tingimuste raames uurime maailma parimate meediakeskuste tehno-strateegiaid ja Eesti keskkonda sobivaid variante ning sünteesime Eesti kodanikuühiskonnale sobivaid variante, uue ERRi maja võimalusi silmas pidades EESTI KODANIKE PRAKTIKAD, sh uued ja vanad praktikad ning ootused Ringhäälingule võrgustunud keskkonna
    18. 18. ETF grant: Muuseumi kommunikatsiooniarendamine 21. sajandi infokeskkonnas Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt Põhieesmärgiks on muuseumi kommunikatsiooni, kultuurilise osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) veebi- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis. Projekt on kahetasandiline –  uurimuslik: teoreetiline ja analüütiline tasand, mis uurib ERMi olemasolevaid kommunikatsiooni ja auditooriumide kaasamise protsesse;  rakenduslik: mis uurib ja tutvustab erinevaid auditooriumide kaasamise ja kommunikatsiooni viise traditsioonilise ja uue meedia kaudu rea sekkuvate uuringute printsiibil läbi viidud rakendusprojektide läbi. Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis on grandi raames plaanis luua veebikeskkond ja suurendada muuseumi nähtavust olemasolevates veebikogukondades.
    19. 19. RAHVUSVAHELISED PROJEKTID
    20. 20. MEDIADEM: European Media Policies Revisited: Valuing andReclaiming Free and Independent Media in Contemporary DemocraticSystems Projekti juht: Halliki Harro-Loit Projekti eesmärk on selgitada välja faktorid, mis edendavad või takistavad meediapoliitikate arendamist sõltumatu ja vaba meedia toimimiseks. Projekt kombineerib konkreetsete maade uuringud meediasektorite ja meediateenuste võrdleva analüüsiga ning uurib meediapoliitilisi praktikaid arenenud EÜ maades ning mitteliikmesmaades. Projekt vaatleb, kuidas riiklikud ja mitteriiklikud visioonid meedia rollist kaasaegses ühiskonnas mõjutavad vastavate normide kehtestamist. Detailselt uuritakse, kuidas selliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit tegevus mõjutab meediaregulatsiooni erinevates maades. Projekt uurib ka, kuidas uute meediateenuste poolt loodud võimalused ja väljakutsed mõjutavad meedia vabadust ja sõltumatust.
    21. 21. MediaAct: Media Accountability and Transparency in Europe  Projekti juht: Halliki Harro-Loit  Projektis käsitletakse võrdlevalt meedia eneseregulatsiooni mehhanisme kui meedia pluralismi indikaatoreid. Selgitatakse nii traditsioonilisi eneseregulatsiooni süsteeme (pressinõukogud, eetikakoodeksid jms) kui uue meedia eneserefleksiooni ja - regulatsiooni, mis on hakanud kujunema internetis (nt meediakriitilised blogid, online ombudsmanid jms).
    22. 22. FP7 projekt: UaESMC - Kasutajasõbralikud jakiired turvalised ühisarvutused 2012-2015 Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt Arvutiteaduste projekt – sotsiaalinformaatika Projekti raames kogutakse turvalise ühisarvutuse tehnikale võimalike tulevaste kasutajate vaatenurki tehnoloogia rakendatavuse kohta nende valdkonnas Konstruktiivse tehnoloogiahindamise lähenemine, mille eesmärk on mõjutada tehnoloogiad kujunemisprotsessis ning anda võimalike kasutajatelt sisendit tegelike probleemide näol. Uurimismeetodiks ekspertintervjuud võimalikult erinevate elualade esindajatega
    23. 23. EU Kids Online Projekti juht: prof Veronika Kalmus Projekt püüab suhestada online-riskid ja -võimalused laste argipraktikatega, puudutades teemasid nagu seksuaalse alatooniga ja vägivaldne sisu, kiusamine, internetisõltuvus ning turvalisus jututubades ja sotsiaalsetes võrgustikes, ning pöörates tähelepanu ka laste kogemustele mobiiltelefonidega. Projekti finantseerib Euroopa Komisjoni programm Turvalisem Internet Pluss
    24. 24. GTO projekt Projekti juht: Andra Siibak Koostöös Södertörni Ülikooliga Projekti eesmärk on võrrelda, kuidas Rootsi ja Eesti 11-14 aastased lapsed konstrueerivad ning väljendavad oma soolist identiteeti online- keskkondades. Analüüsitakse ka virtuaalse identiteediloome tähtsust igapäevases offline elus. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: intervjuud, vaatlus, visuaalianalüüs, loomingulised uurimismeetodid
    25. 25. Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilastetehnoloogia teadlikule kasutusoskusele Projekti juht: Pille Pruulmann-Vengerfeldt Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas õpetajad mikrotasandil (tunnis, konkreetsete lausungite tasandil) ning üldisemalt, oma õppetöölise tegevuse kaudu annavad edasi oma IKT alast kompetentsi, kuidas hindavad seda õpilased ning milline on õpetajate enesehinnang nende IKT kompetentsile ning selle kasutamisele õppetunnis. Kasutavateks meetoditeks on tunnivaatlused, intervjuud õpetajatega, õpilaste ankeedid ning hiljem ka kvantitatiivne küsitlus
    26. 26.  Mina.Maailm.Meedia
    27. 27. Meedia- ja sotsiaalsed geograafiad Muutuvad Identiteedid kommunik ja atsiooni- vähemused praktikad Mälu ja kultuuri- Mina. Kultuuri-kommunikatsiooni Maailm. tarbimineuuringud Meedia Laste- ja Muuseumi noorte kommunik käsitlused atsioon Avalik õiguslik meedia
    28. 28. Mina. Maailm. Meedia. Uuringu läbiviimise aastad  Dets. 2002 - jaan. 2003  November 2005  November 2008  Oktoober-november 2011 Igas ankeedis enam kui 600 küsimust, lisaks enam kui 200 suulise intervjuu küsimust. Küsimus tähendab ka nt tabelite korral iga eraldi tunnust, mille kohta infot saadakse. Kaheastmeline küsitlusprotsess:  Kõigepealt viiakse küsitluspunkti kirjalik ankeet  Hiljem külastatakse küsitluspunkti uuesti, kusjuures viiakse läbi ka suuline intervjuu vastavalt täidetud ankeedile Representatiivne valim 1500 +- 20 inimest  U. 1000 eestikeelse ankeedi täitjat  U. 500 venekeelse ankeedi täitjat Läbiviijad erinevad eesti uuringufirmad: SaarPoll, Turu-uuringute AS jt Ankeedi koostamise protsess keskmiselt 8-12 kuud
    29. 29. Mina. Maailm. Meedia. 2011 aasta alablokid ANKEET  Tulevik Hinnangud muutustele  Lapsed ja noored Huvid ja väärtused  Meediakasutus, infokanalid Osalus ühiskonnaelus  Arvutid ja internet Osalus kodanikuühendustes  Ettevõtlus, töö, elujärg Ajalugu, lähiminevik,  Pere sissetulekud traditsioonid  Elukoht, eluase Inimsuhted, kuuluvustunne,  Ühiskondlik seisund identiteet  INTERVJUU Kontaktid, liikumisvõimalused  Kultuurihuvi Religioon  Maailm Eestist väljaspool Elulaad, harjumused, tegevused  Meedia tarbimine Huvi kultuuri vastu  Kirjandushuvi Tarbimine ja keskkond  Elukestvas õppes osalemine Ohud ja riskid  Töökoht

    ×