5. Robin Hood?
Kuivõrd kujuneb Wikileaks uudseks
vahendiks kaasaegses poliitilises
kommunikatsioonis muutmaks
maailma õiglasemaks ja
läbipaistvamaks ning võimukandjaid
ja poliitikuid üldiselt
ausameelsemaks?
6. Suhtumine Wikileaksi I
Analüüsides Postimees.ee online –
väljaande kajastust aastatel
2010-2011 ilmnes 4 tüüpi
suhtumist:
• Ekstreemselt positiivne
• Positiivselt kriitiline
• Negatiivselt kriitiline
• Ekstreemselt negatiivne
8. Ajakirjanikud
• “Ajakirjanik on alati ju õnnelik, kui talle
lükatakase meeletutes kogustes informatsiooni
ette.“ (Aja1)
• „Ma arvan, et ajakirjanike suhtumine Wikileaksi
on üldises plaanis positiivne, et see on ikkagi
toonud palju leiba lauale nendele inimestele ja
aidanud paljastada mitmeid sigadusi, mis on
toime pandud.“ (Aja2)
9. Mainekujundaja
• Tõese informatsiooni lekkimine ja levimine on
kaasaegses globaalses infoühiskonnas
paratamatus, millega tuleb nii poliitikutel kui
poliitika- ja mainekujundajatel tahes-tahtmatult
arvestada.
10. Diplomaadid, poliitikud
• Ainus grupp, kes leidis, et Wikileaks ei kujune
uudseks vahendiks kaasaegses poliitilises
kommunikatsioonis
• Lekitustegevuse suhtes oldi kriitilised, pidades
sõltumata motiividest võõra informatsiooni
avalikustamist halvaks teguviisiks iseeneses,
millel ei tohiks olla poliitikamaailmas kohta ega
head mõju.
11. Tsitaat poliitikult:
• „No ta ei loo mingeid võimalusi, tegelikult pannakse
toime sigadusi. No mina olen diplomaat ja pealegi
julgeolekuvaldkonnaga tegelev diplomaat. Meie
vaatepunkt on ju kitsas. Iga asi, mis võib tekitada
kahju riigile või riigi huvile, on relv. (...) Üheski
kodus ega üheski ühiskonnas ei ripu relvad päris
niimoodi tänaval, et igaüks võib tulistada. Ja selle
tühjas nõue, et kõik info peab kõigile olema
kättesaadav, võrdub meie jaoks sellega. Meie jaoks
see on absurd.“ (Pol1)
12. Diplomaadid, poliitikud
• Samas tõdeti, et mida enam kehastavad
poliitikud integriteeti, seda vähem võib
Wikileaksi taoliste lekitustega neid kahjustada.
• “Mind on ka selles Wikileaksis tsiteeritud ja ma
absoluutselt ei ole selles suhtes mingitpidi
mures, sellepärast, et see, mida ma seal tõesti
ütlesin, ma räägin ka Ameerika diplomaatidele
üldjuhul ikkagi seda, mida ma ise arvan, noh,
nii palju kui ma rääkida nendele saan.” (Pol2)
13. Tuginedes autoritel...
Christian
Fuchs Erving Goffman
Manuel Castells Yochai
Benkler
Joshua Meyrowitz Paolo
Mancini
...globaliseeruval infoajastul on oluline arvestada ka
Wikileaksi ja selle taoliste veebilekituskeskkondade
tegevuse ja sellest tuleneva uue reaalsusega
poliitikute kuvandiloomes.
14. Järeldused
• Wikileaksi järgses maailmas tuleks avalikustamise
eitamise, vältimise ja marginaliseerimise asemel
seda pigem jaatada, ära kasutada ning
integreerida.
• Lavaesise ja lavataguse isiksuse- ja
käitumismustritega kahepalgeliste poliitikute
asemel vajab nüüdisaja poliitikamaailm üha enam
integriteeti kehastavaid poliitikuid ning neid
sarnaselt suunitlevaid poliitilise kommunikatsiooni
praktikaid ja mainekujunduse spetsialiste
15. Järeldused
• “Aga kui me nüüd küsime näiteks niiviisi, et isegi kui me
nägime ette sellist vastureaktsiooni, et tulevikus keeratakse
kruvid seetõttu veel rohkem kinni, et kas me oleks pidanud
need materjalid siis jätma avalikustamata, et noh nii ka ei saa,
ehk siis see ei ole nagu selles mõttes täppisteadus kunagi, et
mis see endaga täpselt kaasa toob, aga see üldine nagu
väga fundamentaalne point on see, et ükskõik kui valus, siis
tõde on ikkagi parem kui vale eksju, et jah näiteks esimesel
hetkel inimestel on ebameeldiv kuulda, et Andrus Veerpalu on
dopingupatustaja võib-olla eksju, aga noh pikas perspektiivis
eeldatavasti see puhastab eksju, kuna tema jäi vahele, siis ei
tulnud järgmised, kes kasutasid dopingut ja ei olnud veel
suuremat jama.” (Aja2)