Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
20. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
27.04.2022 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2022Eesti Pank
16.02.2022 toimus veebiseminar, kus Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Anita Donaldson tutvustasid Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused.
21. detsembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
20. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
27.04.2022 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2022Eesti Pank
16.02.2022 toimus veebiseminar, kus Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Anita Donaldson tutvustasid Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused.
21. detsembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
2. Matthias KLOTH
Executive Secretary
MONEYVAL
Euroopa Nõukogu: on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47
liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Asukoht: Strasbourg, Prantsusmaa
ca 200 rahvusvahelist konventsiooni
(sh Euroopa Inimõiguste
Konventsioon ja rahapesu (1990)
ning rahapesu ja terrorismi
finantseerimise (2005)
konventsioonid)
3. Albaania, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti,
Gruusia, Püha Tool, Ungari, Iisrael, Läti, Liechtenstein, Leedu, Malta, Moldova Vabariik, Monaco, Montenegro, Poola ,
Rumeenia, Venemaa Föderatsioon, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Põhja-Makedoonia, Ukraina, Guernsey, Mani
saar ja Jersey ning Gibraltar.
MONEYVAL: FATFi-laadne piirkondlik organ Euroopa
riikidele alates 1997. Eesti on MONEYVAL-i liige.
34 liiget
4. MONEYVAL on FATF-i (Financial Action Task Force)
assotsieerunud liige:
MONEYVAL-i liikmesriikide hindamine ja
tüpoloogiad;
osalemine FATF plenaaristungitel ja
töögruppides
Ühised riikide hindamised ühiste MONEYVAL-i
ja FATF-i liikmesriikide puhul (nt Venemaa ja
Iisrael)
Ühised hindajate koolitused
Ühised tüpoloogiate kohtumised, seminarid ja
plenaaristungid
5. MONEYVAL’S ROUNDS OF EVALUATIONS
Esimene hindamisvoor (1998 – 2000): 1996 FATF-i
standardid
Teine hindamisvoor (2001 - 2004): 1996 FATF standardid ja 2000 FATF kriteeriumid koostööd
mittetegevatele riikidele ja territooriumitele.
Kolmas hindamisvoor (2005-2009): 2003 FATF standardid
Neljas hindamisvoor (2009 – 2014): 2003 FATF standardid, Euroopa Nõukogu rahvusvahelised
konventsioonid rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks ja nn 3. EL rahapesu direktiiv
Viies hindamisvoor(2015 – ...): FATF-i 2012 standardid ja 2013 metodoloogia
hindamiseks
6. MONEYVAL’i V hindamisvoor:
Tehnilinse vastavuse (seadused) ja efektiivsuse (süsteemide) hindamine
Efektiivsuse hindamine
11 Immediate Outcomes (kohesed tulemused):
Risk; järelevalve; preventiivsed meetmed
(CDD/KYC); juriidiliste isikute läbipaistvus ja
tegelikud kasusaajad; rahapesu andmebüroo;
rahapesu uurimine; süüdistuse esitamine;
süüdimõistmine; arestimine ja konfiskeerimine;
rahvusvahelised sanktsioonid (ÜRO resolutsioonid;
rahvusvaheline koostöö.
Tehnilist vastavus hinnatakse:
40 FATF-i soovitust (2012)
7. MONEYVAL-i hindamisvoor:
Eksperthinnangu
koostamine (raport)
RP/TR tõkestamise süsteemide hindamine tervikuna
Kestvus: 12-14 kuud
5-6 hindajat (finants, õiguse ja korrakaitse
eksperdid + 3 -4 Moneyvali sekretariaadi liiget)Kohapealne hindamisvisiit: 2 – 3 nädalat
(kohtutakse nii avaliku kui ka erasektoriga)
Raport – ca 250 lk (arutatakse ja võetakse vastu
MONEYVALi plenaaristungil)
Raport sisaldab: soovitusi riikidele RP/TR tõkestamise süsteemide parandamiseks + hinded
8. Retsensendid: FATF, IMF, Maailmapank, MONEYVAL-i eksperdid, MONEYVAL-i
teaduseksperdid, FATF-i ja FATF-i laadsete piirkondlike organite liikmesriigid.
"Kvaliteedi ja järjepidevuse„ protsess – s.o. vastuvõetud aruande ülevaatamine enne
selle lõplikuks muutumist ja avaldamist.
MONEYVAL raporteid kasutavad järgmised rahvusvahelised organisatsiooni: EL, IMF,
Maailmapank, OECD, Basel Institute of Governance, valitsusvälised organisatsioonid ja
finantsasutused riskihinnagute koostamiseks.
9. - regulaarne järelkontrolli (regular follow-up process)
või
- tõhustatud järelkontrolli (enhanced follow-up process)
Eesmärk: Raportis antud soovituste täitmise kontroll
CEPs ehk Compliance Enhanced Procedures
Raporti tulemuste põhjal paigutatakse
riik:
10. Riikidele kes ei täida vastuvõetud raportiga hinnete lävendit:
- ICRG-i vaatlusperiood 1 a;
- peale vaatlusperioodi tuleb ICRG-ile tõendada raportis antud
soovituste täitmist.
Ebapiisavate arengute puhul:
- FATF-i presidendi kiri riigi ministritele taotlemaks ametlikku
poliitilist pühendumist; riigi lisamine koostööst keelduvate
riikide nimekirja (nn HALL nimekiri) ja FATF-i tegevuplaan riigile
(FATF/ICRG Action Plan).
- FATF-i tegevusplaani mittetäitmisel võib riik sattud ka nn MUSTA
nimekirja.
FATFi ICRG protsess (nn HALL/MUST FATF-i nimekiri):
11. MUST LIST: Iraan ja Põhja Korea
HALL LIST:
Island (FATF-i riik)
Mongoolia
Albaania (MONEYVAL-i riik)
Bahama saared
Barbados
Botswana
Kambodža
Ghana
Jamaica
Mauritius
Myanmar
Nicaragua
Pakistan
Panama
Süüria
Uganda
Jeemen
Zimbabwe
FATFi listid
12. - mõju riigi mainele;
- mõju finantsektorile (nt tehingute kiirus rahvusvaheliste
tehingute puhul);
- mõju rahvusvahelisele koostööle;
- mõju teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt antavatele
hinnangutele
Halli nimekirja sattumise võimalikud mõjud:
Euroopa Nõukogul on ca 200 erinevat rahvusvahelist konventsiooni, millest kuulsaim on Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Muulhulgas on Euroopa Nõukogul rahapesu konventsioon aastast 1990 ning rahapesu ja terrorismi finantseerimise alane konventsioon aastast 2005 mille tätimist konventsiooniga liitunud riikide poolt ka Euroopa Nõukogu poolt jälgitakse eraldi hindamistega (antud viimast konventsiooni nimetatakse ka Varssavi konventsiooniks ja antud konventsioonile on Eesti küll alla kirjutanud aga ei ole veel ratifitseerinud).
Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism. Moneyval, asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt, et viia läbi nii enda kui üksteise hindamist rahapesuvastase võitluse meetmete osas, mis on kehtestatud FATFi mittekuuluvates Euroopa Nõukogu riikides.
Moneyval'i töö eesmärkideks on ka rahvusvahelise koostöö edendamine ja info jagamine erinevate rahapesu tõkestamise meetmete, nende rakendamise võimaluste ja rahapesu trendide kohta Euroopas. Samas osaleb MONEYVAL aktiivselt ka FATF-i töös, sh plenaaristungitel ja erinevates töögruppides (nt kõige värskemad muudatused FATF-i standardites olid virtuaalvaluutade teemal, sh vastava valdkonna järelevalve ja litsenseerimine jne). FATF, täisnimega Financial Action Task Force ehk eesti keeles rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid ja edendab sellealast poliitikat
Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab nimetama Moneyval’i kolm eksperti, kes osalevad teiste liikmesriikide hindamisel vastavalt oma ekspertvaldkonnale. Eksperdid tuleb määrata kolmes valdkonnas: finants-, õiguskaitse- ja õigusekspertiis. Hinnatakse nii õigusaktide sisu kui ka seda, kuidas neid rakendatakse. Kaks korda aastas toimuvad Moneyvali plenaaristungid, kus arutatakse läbiviidud hindamiste tulemusi ja kinnitatakse liikmesriikide rahapesu alast võitlust hindavad raportid.
Eesti on Moneyvali liige.
Regulaarse ja tõhustatud järelkontrolli eesmärgiks on hinnata raportiga riigilie antud soovituste täitmist, sh vajadusel ümberhindamine tehniliste soovituste osas. Enamus Moneyvali ja FATFi riike paigutatakse tõhustatud järelkontrolli mehanismi alla. Regulaarse ja tõhustatud järelkontrolli vahe on raporteerimise sagedus – tõhustatud järelkontrolli puhul tuleb riigil raporteerida sisuliselt üle 1-1,5 aasta ja 3 aasta jooksul peavad enamus raportis antud soovitusi olema täidetud. Regulaarse järelkontrolli puhul on raporteerimise sagedus harvem. Kui riik ei täida etteantud aja jooksul olulisi/enamus soovitusi siis võidakse rakendatakse CEPs (compliance enhanced procedures) protseduuri. Sisuliselt tähendab see riigi ministritele Moneyvali presidendi poolt kirja saatmist, vajadusel kohapealne visiit MV presidendi poolt ja/või avaliku teadaande avaldamine riigi kohta (nn Moneyval-i hall nimekirja lisamine). Neljandas voorus oli selliseid riike kelle osas vastavaid tõhustatud protseduure ka rakendati.
FATF-i all tegutseb ICRG ehk International Co-operation and Review Group ehk eesti keelde tõlgituna rahvusvahelise koostöö ja ülevaatuse rühm, mille ülesandeks on kõrge RP/TR riskiga jursidiktsioonide identifitseerimine ja nende monitoorimine. Antud töögrupp tegeleb riikidega, kelle raporti tulemused ei ole head, st riik ei täida vastuvõetud raporti hinnetega teatud lävendit, mille tulemusena siseneb vastav riik ICRG vaatlusperioodi alla, mis on 1 aasta ja mille jooksul on võimalik riigil täita raportis hindajate poolt antud soovitused. Peale 1.a. möödumist hindab ICRG töögrupp millisel määral on riik raportis antud soovitusi täitnud, koostab selle kohta eraldi raporti FATF-i plenaari joaks, kus toimub omakorda arutelu kas riigi areng on olnud antud 1 aasta jooksul piisav või mitte. Ebapiisava arengu puhul lisatakse riik nn „halli nimekirja“ ja sellega kaasneb FATF-i presidendi kiri riigi ministritele taotlemaks ametlikku poliitilist pühendumist RP/TR tõkestamise süsteemide parandamiseks; FATF-i avalik teadaanne riigi lisamise kohta koostööst keelduvate riikide nimekirja ja riigile vastava ICRG tegevusplaani koostamine, mille täitmist ICRG hakkab monitoorima. Kokkuvõtlikult öeldes nn halli listi „pääsemine“ tähendab sisuliselt seda, et riiki peetakse kõrge RP/TR riskiga jurisdiktsiooniks ja vastava riigi RP/TR võitlemise režiimis on märkimisväärseid strateegilisi puudusi ning selliste riikide osas kutsub FATF kõiki liikmeid üles rakendama tõhustatud hoolsusmeetimed. Hallist nimekirjast pääsemiseks tuleb riigil täita kõik tegevuskavas antud soovitused, mida ICRG monitoorib, sh peab riik raporteerima arenguid iga kvartal (sh raportid FATF-i plenaaridele) ning tegevuskava täitmisel toimub FATF-i ICRG grupi kohapealne hindamisvisiit riiki. Näited: Serbia oli antud protsessis kaks aastat. Islandi natuke vähem ja ootab hetkel hindamisvisiidi toimumist.
Tõsisematel juhtudel ehk siis kui riik ei tee koostööd või ei täida ICRG poolt etteantud tegevusjava õigeagselt lisatakse riik nn musta nimekirja. Sellisel juhul kutsutakse riike üles rakendama vastumeetmeid rahvusvahelise finantssüsteemi kaitsmiseks ehk sisuliselt ei tohi nt finantasutused vastava jurisdiktsiooni finantsasutustega koostööd teha.
Näted:
1) Serbia sattumine „halli nimekirja“ ja selle mõju (oli suurem mõju välisinvesteeringutele ja EL-ga läbirääkimiste pidamisel EL kandidaatriigina);
Islandi (FATF-i riik) on oma Keskpanga analüüsis leidnud, et „halli nimekirja sattumine mõjustas tehingute kiirust (kuna küsiti andmeid juurde) ja sedagi vaid üksikutel juhtudel.
Läti oli vaatlusperioodi all aga suutis tõendada soovituste täitmise eduust sellisel määral, et FATF otsustas Lätit „halli nimekirja“ mitte lisada.
4) Albaania ei suutnud tõendada ICRG-ile raportiga antud soovituste piisavat täitmist ja lisati „halli nimekirja“. Mõjude hinnangut veel ei ole tehtud.