2.  Pärmseened ehk pärmid on
eukarüootsed, valdavalt üherakulised
mikroseened, kelle liike leidub kahes
seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on
kirjeldatud umbes 1500 liiki.
 Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti:
tavaliselt on nad 3...4 µm
läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.
 Looduses asustavad nad peamiselt mulla-
ja veekeskkondi.

3.  Pärmseened ei moodusta ühtset
taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi.
 Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi
hõimkonnnas, need hõimkonnad on
kandseened (Basidiomycota) ja
kottseened (Ascomycota).
 Arvatakse, et umbes 1% looduses
esinevatest pärmseentest on kirjeldatud

4.  Pärmseened sigivad nii suguta kui
suguliselt, esimesel juhul toimub kas
pungumine või pooldumine, sugulise
sigimise korral moodustavad nad
askospoore ehk kotteoseid.

5.  Söödapärmis on palju proteiini, B-grupi
vitamiine, fosforit ja ergosterooli (muutub
UV-kiirguse toimel D2 vitamiiniks).

6.  Anaeroobses keskkonnas saavad
pärmseened eluks vajalikku energiat
suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol
ja süsihappegaas

7.  Levinumad ja kasutatavamad pärmseente
liigid:
 Saccharomyces cerevisiae - tähtsaim
alkoholikääritaja, õlle valmistamine;
 Saccharomyces carlsbergensis - õlle
valmistamine;
 Saccharomyces vini - veini valmistamine;
 Saccharomyces lactis - kefiiri jt.
piimajookide valmistamine;
 Candida albicans - tekitab kandidoosi.

8.  Tardsöötmel moodustavad pastataolise
konsistentsiga kolooniaid. Pärmseened
(v.a mõned, kes moodustavad mütseeli
või pseudomütseeli) ei moodusta
seeneniidistikku ehk mütseeli