Kirjanduse gümnaasiumi kursus "20. sajandi kirjandus" materjal.

1. Modernistlikud suunad
Kirjandus
11. klass
1

2. MODERNISM
• Modernistlikkud voolud on futurism,
sürrealism, kubism, dadaism ja
ekspressionism.
• Modernismi mõjutas sümbolism, mis
pani lugeja eesmärgiks elamuse
tekitamise kujundite abil tundeid ja
mõtteid otseselt kirjeldamata.
•
2

3. SÜMBOLISM
(prantsuse symbolisme)
• Tekkis Prantsusmaal 19. sajandi
lõpul (manifest ilmus 1886.a
ajalehes Le Figaro).
• Sümbolistide vaadete aluseks on
Platoni idealistlik õpetus kahe
maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust.
3

4. SÜMBOLISM
• Reaalne maailm on näiline ja ajutine, see
peegeldab täiuslike ideede maailma.
• Ideaalset maailma (maailma tõelist
olemust, reaalse maailma taga asuva
hinge-ja vaimumaailma) ei saa
ratsionaalselt tunnetada. Seda suudab
edasi anda vaid kunstnik, kes oskab luua
sümboleid.
4

5. SÜMBOLISM
• Sümbol (kr. Symbolon -tunnetus,
märk) on sümbolistide kujund, mille
kaudu on võimalik täiuslikke ideid
tabada.
• Sümbol ei kirjelda siinset maailma,
vaid esindab teispoolsust, ideaalset
maailma.
• Sümbol on kui igavise olemise
salapärane märk.
5

6. SÜMBOLISM
• Sümbol on emotsionaalne, vihjeline,
mitmetähenduslik, seletab
seletamatut.
• Sümbolis peituvat ideed pole
võimalik lõpuni seletada.
• Sümbol peab vihjama, sisendama,
mitte otse ütlema -see nõuab
lugejalt kaasamõtlemist.
6

7. SÜMBOLISM
• Sümbolistid loobusid tegelikkuse
tõepärasest kujutamisest, nad vastandusid
realistidele ja naturalistidele, samuti olid
romantilise ilutsemise vastu.
• Sümbolistide teostes peegeldub hingeline
kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus
maailma vastu, painajalikud surmamõtted.
• Nende loomingule on iseloomulik
meloodilisus, assotsiatsioonide mäng,
erinevate aistingute liitmine.
7

8. SÜMBOLISM
• Eesti kirjanduse eredaim sümbolist
on Ernst Enno (1875-1934), kelle
luulekujundid on eestlastele tuntud
sümbolid: nt. tee kui elukulg,
võimalus, kutse ja ahvatlus;
ristikhein kui maasuve motiiv ja
maagiline taim.
• Prosaistidest tuntuim sümbolist oli
8

9. FUTURISM
• Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka
lühikesi jutte.
• Vormis domineeriv vabavärss, korralike
lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid,
kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki
sõnu.
• Luule pidi olema jõuline.
• Eesmärk oli kujutada liikumist,
kiiretempolist elu ning linnastumist
ja masinaid.
9

10. FUTURISM
• Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana
kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada
lennukeid, masinaid, mootoreid, revolutsioone,
rahvahulki.
• 1909.a ilmus Itaalias futuristide manifest.
• Nende eesmärk oli rahvast šokeerida ja
solvata.
• Esindajad: F.T Marinetti, Vladimir
Majakovski, Albert Kivikas,
Hendrik Visnapuu
10

11. KUBISM
• Kubism tekkis Prantsusmaal. Kubistid
hakkasid loodust, inimesi ja esemeid
kujutama geomeetriliste põhivormide
kaudu.
• Kirjanduses väljendus see põhiliselt
luuletuste ülesehituses.
11

12. DADAISM
• Dadaism on sürrealismi eelkäija,
tekkis Šveitsis Zürichis.
• 1916.a sai alguse ja 1924.a hääbus
Zürichis.
• Propageeriti luuleta luuletust ja
tavaesemeid, milles peitub kunst.
12

13. DADAISM
Neil olid uudsed luuletehnikad
1. foneetiline luuletus ehk häälitseti
luuletamise asemel
2. simultaan luuletamine ehk mitmed
häälitsused korraga
3. gümnastiline luule ehk luuletamine
keha liigutustega
13

14. DADAISM
• Tzara luule õpetus: lõika suvalise
artikkli sõnad ükshaaval välja, raputa
kotis segi ning võta ükshaaval väljasaabki luuletuse.
• Dadaistide eesmärk oli ergutada
inimeste tunde- ja mõttemaailma.
14

15. SÜRREALISM
• Sürrealism tekkis Prantsusmaal
1920ndatel ja hakkas maailmas
vaibuma 1930ndate lõpus.
• Tähtsaimad esindajad on Andri
Breton ja Paul Eluard. Lähtusid
psühholoogiast, Sigmund Freudi
alateadvusteooriast.
15

16. SÜRREALISM
• Nende teooria oli, et kuna inimeste
nägemus maailmast põhineb ainult
nende meeltel, siis reaalsus ongi
kujutluste maailm ja kõige õigem on
inimeste alateadvuses olev ning seda
peabki kunstis kujutama.
• Püüdsid kujutada fantaasia maailma
ja unenäolist reaalsust.
16

17. SÜRREALISM
Võtted/tunnused
1. kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke
mõtte seoseid ülesse.
2. oivaline laip-mitu autorit kirjutavad
paberile ridu, teadmata eelnevat teksti.
3. Eitasid loogikat ning kasutasid huvitavaid
kujundeid ja seoseid.
17

18. EKSPRESSIONISM
• Ekspressionism on Saksamaal ja
Austrias 1910-1925. a levinud
modernistlik vool.
• Keskus oli Berliinis.
• Neil oli 2 ajakirja Torm ja Aktsioon.
• Tähtsaimad esindajad on saksamaalt
Georg Heym, Austriast Georg Trakl,
sakslane Johannes Becker.
18

19. EKSPRESSIONISM
• Loomingus kujutatakse autori suhet
maailmaga, originaalne ja kujundlik
keelekasutus ja traagiline elutunnetus,
katastroofi eelaimus.
• Tunnused: kasutavad hüüatusi, eluheidikuid,
kerjuseid, vaeseid, tehnika rõhub inimest
ja linn on saatanlikult elustunud ja
ähvardav.
19

20. EKSPRESSIONISM
• Inimene on ekspressionistide meelest
üksildane, võõrandunud ja kadunud
halli massi.
• Teostes on surma ja enesetapu
teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne.
20

21. EKSPRESSIONISM
• S õja teema-kujutati sõja negatiivsust,
hävitavat mõju ja inimesi kutsuti ülesse
olema moraalsemad ja paremad.
• Kasutati ja religioosseid sümboleid piiblist.
• Näidendites ei pandud tegelastele nimesid,
vaid üldnimetusi nagu isa, poeg jne.
21