Sisukord
Elulugu
Looming
Raamatud
Luuletusi
4.
Elulugu
Ta lõpetas 1861. aastal
Pärnu saksa kõrgema
tütarlastekooli. Pärast
seda abistas isa ajalehe-
töös. Tartus elades võttis
Koidula osa tärkavast
eesti vaimuelust ning
väljendas loomingus
ärkamisaja aateid. Lydiale
andis lisanime "Koidula"
ärkamisaja tegelane Carl
Robert Jakobson, kui ta
avaldas oma aabitsas
Lydia kirjutusi.
5.
Elulugu
21. novembril 1871 tehti
avalikkusele teatavaks
Lydia Koidula ja Tartu
Ülikooli arstiteaduskonna
läti rahvusest üliõpilase
Eduard Michelsoni kihlus.
19. veebruaril 1873 nad
abiellusid ning asusid
elama Kroonlinna. Aastal
1874 sündis Lydial
esimene laps – Hans
Voldemar, kaks aastat
hiljem sünnitas Lydia
Tallinnas tütre, kellele
pandi nimeks Hedvig.
1878. aastal Viinis tuli
ilmale teine tütar – Anna
6.
Elulugu
Koidula suri 1886. aastal
rinnavähki ning maeti
Kroonlinna. Aastal 1946
toodi tema põrm
Tallinnasse ja sängitati
Metsakalmistule. Luuletaja
mehe ja tema noorelt
surnud lapse kirstud jäid
aga perekonna
hauaplatsile Kroonlinna
kalmistul[1].
Pärnus asub Koidula
memoriaalmuuseum.
7.
Looming
Koidula oli omaaja luule
suurkuju, romantiline
isamaalaulik (luulekogu "Emajõe
ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud
ka lastelaule.
"Vanemuise" seltsis oma
näidendeid ("Saaremaa
onupoeg", "Säärane mulk")
lavastades pani ta aluse eesti
teatrile.
Koidula jutulooming lähtus
põhiliselt võõreeskujudest. Oma
loominguperioodi vältel kirjutas
ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86
proosatööd ja üle 300 luuletuse.