Kirjavahemärkide üldiseks kordamiseks (reeglid + näited).

1. Kirjavahemärgid
11. klass

2. LAUSE
 Lause koondub öeldise ümber.
 Kirjavahemärkide panemisel on oluline leida
öeldis(ed), määrata lause liik.
 Struktuuri ehk ehituse järgi liigitame laused
lihtlauseteks ja liitlauseteks.

3. LIHTLAUSE
 Lihtlauses on üks öeldis.
 Öeldis ehk predikaat väljendab tegevust või
olemist.
 Öeldiseks on tegusõna pöördeline vorm.
 Eritüüpi lihtlaused on koondlause ja
lauselühendiga laused.

4. Sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui lauses.
 Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad
osalauset, st neile järgneb öeldis, siis pannakse
nende ette koma.
Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda.
 Lihtlauses sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette
koma ei panda.
Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. (võrdlus)

5. PUNKT
 Punkt pannakse
1) väitlause lõppu:
Me ei teadnud, millal ta tuleb.
2) araabia numbriga kirjutatud
järgarvsõna järele:
20. märtsil 1995. aastal 5. avenüül
3)lühenditesse, mis võivad lugejat
eksitada:
See toimus 5. saj e.m.a.

6. KOMA
 Koma pannakse
1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud
lauseliikmete või osalausete eraldamiseks:
Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm.
2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand,
kõrvallause, verbita lauselühend:
Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.
Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga
koos kaks sõpra.
Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli
kuivanud, kui ka noor kask.
Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab
jõuluvana.

7. KOOLON
 Koolon pannakse
1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev
sõna või fraas:
Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit,
raamatuid ja hekikäärid.
2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele:
Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka
tööle."
3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette:
Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult
rusud.
4) suhtemärgina:
Kalev võitis leedulasi 102:94

8. SEMIKOOLON
 Semikoolon pannakse
1) koondlauses loetelurühmade vahele:
Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki,
pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid
koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.
2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või
sisaldavad ise komasid:
Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis
ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal
teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli
Otepääl pastoriks.

9. MÕTTEKRIIPS
 Mõttekriips pannakse
1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna
ette:
Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled- kõik
jätsid hea mulje.
2) kiillause eraldamiseks:
Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse
puhkama.
3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks:
Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige
targem koolivend.
4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel:
Tartu-Tapa liinil sõidab liiga vähe busse.

10. JUTUMÄRGID
 Jutumärkidesse pannakse
1) otsekõne
2) täpne tsitaat
3) tsitaatsõnad
4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad:
Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud
läbi.
5) kirjeldatav keelend:
Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti.
6) teoste, dokumentide jms pealkirjad:
Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat.

11. ÜLAKOMA
 Ülakoma kasutatakse
1) nimede käänamisel, kui on tarvis
osutada nimetava käände kuju:
Shakespeare 'ile ; Joonas 't
2) tsitaatsõnade käänamisel:
hacker 'itega

12. SIDEKRIIPS
 Sidekriipsu kasutatakse
1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend:
nääri-show; i-mitmus
2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi
ilma täiendita:
Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad.
3) liitsõna korduva osa asemel:
Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus.
4) ärajääva ja asemel
Eesti- läti sõnaraamat.
5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile:
nr-tele; lk-le.
6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte:
jää-äär; plekk-katus.
7) ahelliitsõnades:
ära-puutu-mind-liigutus.

13. KÜSIMÄRK
 Küsimärk pannakse
1) küsilause järele:
Kas sa oled juba tüdinud?
2) üksiku küsiva sõna järele:
Küsimusele missugune? vastab
teatavasti omadussõna.
3) mõistatuse lõppu:
Seest siiruviiruline, pealt
kullakarvaline?

14. HÜÜUMÄRK
 Hüüumärk pannakse
1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele:
Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast!
2) hüüdsõna järele:
Klirdi! purunes klaas.
3) rõhutatud ütte järele:
Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud!
4) hoiatuse või käsksõna järele:
Stopp! Raudteeülesõit!

15. Harvemini kasutatavad kirjavahemärgid
 Ümarsulgudesse pannakse
1) võrdne võimalus:
nais(t)ele
2) seletavad ja täiendavad märkused:
Reedel laulab Estonia talveaias Aare Saal (bariton).
Nurksulgudesse pannakse sõnade hääldus teatmeteostes:
Kaldkriipsu kasutatakse
1) murdudes: 45/99; 1/2; 5/7
2) suhete märkimiseks: m/s (meetrit sekundis)
3) eri võimaluste märkimiseks: ja/ning/kui ka

16. ÜTE
 Üte näitab, kelle või mille poole lauses
otseselt pöördutakse.
 Üte eraldatakse alati komadega!
NÄITED:
 Tüdrukud, tulge kiiresti klassi!
 Tulge siia, poisid, ja aidake raamatud ära viia!
 Kas tahate meiega matkale tulla, lapsed?
 Ka teie, lugupeetud maavanem härra Maa ja austatud
linnapea proua Linn, olete oodatud aktusele.

17. Otsekõne
 Otsekõnega antakse edasi kõneleja tekst.
Saatelause annab teada, kes on kõneleja.
NÄITED:
 Õpetaja ütles: “Avage töövihik ja täitke esimene
harjutus!”
 “Avage töövihik,” ütles õpetaja, “ja täitke lüngad
esimeses harjutuses!”
 “Avage töövihik ja täitke esimene harjutus, (!)” ütles
õpetaja.
 “Kas olete juba töövihikud avanud?” küsis õpetaja.

18. LISAND
 Lisand täpsustab põhisõna, väljendab
ametit, sugulust, aunime vms.
KIRJAVAHEMÄRGID:
1. Eeslisandit komaga ei eraldata!
Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud.
2. Kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt
poolt komaga.
Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud.
3. Kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes
(kelle? mille?), pannakse koma põhisõna ja lisandi
vahele.
Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on tuntud.

19. 4. kui- ja nagu-lisandit komadega ei eraldata!
Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Euroopas hästi tuntud.
5. Olevas käändes (kellena? millena?) koma ei
vaja!
Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud.

20. KOONDLAUSE
 Koondlause on lihtlause, milles esinevad
korduvad lauseliikmed.
 Nt Jaan, Raivo ja Ants lahkusid kiirustades.
Kes lahkusid kiirustades? Loetelu kohta saab
esitada ühe küsimuse (samas käändes).

21. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
1. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komaga,
kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui (ka). Nt
Joonelised, ruudulised ja valged vigikud olid riiulitel.
2. Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata! Nt Tüdrukul oli seljas pikk
valge siidist seelik (võrdle lausega: Tüdrukul olid sinised, punased, valged
ja rohelised seelikud).
3. Hõlmatud määrusi komadega ei eraldata. Nt Minu õde sündis 3. märtsil
2006. aastal Tartus.
4. Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, eraldatakse need
komaga. Nt Põltsamaa, 26. märts 2002. aasta.
5. Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on
enne loetelu. NT Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: inglise, saksa ja vene
keelt.
6. Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on
loetelu järel. Nt Inglise, saksa ja vene keel – need on keeled, mida
koolis õpetatakse.

22. Loetelurühmad koondlauses
 Koondlauses, kus esineb loetelrühmi,
eraldatakse erinevad loetelurühmad
semikooloniga.
Nt Mulle maitsevad väga vaarikad, maasikad,
murakad; õunad, pirnid, ploomid; porgandid,
kaalikad ja kartulid.

23. LAUSELÜHEND
 Lauselühend on verbi käändelist vormi (-nud,
-tud, -des, -mata, -maks, - mast, - tuna)
sisaldav või verbita sõnarühm, mis kuulub
pealause öeldise juurde nagu lauseliige.
 Lauselühendi tuumaks on verbi käändeline
vorm.

24. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID
 Iseseisva nimetavaga lauselühend
eraldatakse alati koma(de)ga: nt Poiss läks,
seenekorv käes, metsa poole. Poiss läks metsa,
seenekorv käes.
 Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid
eraldatakse koma(de)ga: nt Töö tehtud, läksime
koju.
 Kui lauselühend asub aluse ja öeldise vahel,
eraldatakse see alati komadega.
Nt Mart (alus – kes?), nähes vanu sõpru, rõõmustas (öeldis
– mida tegi?) väga.

25.  Des-, mata-, maks-, tuna-lauselühend
eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi
algul: nt Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta
vaid pead.
 Kui des-, mata-, maks- või tuna-vorm on
lauselühendu lõpus, siis koma ei tarvitata!
nt Vanu sõpru nähes rõõmustas Mart väga.

26. KIILLAUSE
 Kiil on lause või sõna(ühend), mis on
paigutatud teise lause sisse, kuid pole
sellega grammatiliselt seotud.
 Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus
või vorm muutuks:
Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. -
Selles pole mingit kahtlust.

27. Kiiluga väljendatakse tundeid või
lisatakse kommentaare.
 Ausõna, mina seda ei teinud
Kas tõesti, juba ta tulebki.
Ei või olla, ema teab juba kõike.
Suurepärane, Juku võitis.
Tema, peab ütlema, tuleb omadega
toime.

28. Kiil eraldatakse lausest koma(de),
mõttekriipsu(de) või sulgudega.
 Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata
neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit).
 Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama
olulised, kui muu lausegi.
Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me
kunagi.
Peaasi - ära mind sega.
 Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.
Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid.

29. KIILLAUSE
 Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti
kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või
hüüumärgiga.
Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida
ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse
liigagi palju.

30. Liitlause
 Liitlause on kahest või enamast osalausest
koosnev lause.
 Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest.
 Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist,
nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut.
 Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või
alistusseos.

31. Rindlause
 Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning
süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed.
 Rindlause osalaused võivad olla seotud:
1) rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega,
ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri
mängida, kuid klaverit mängib ta hästi.
2) koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga,
nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.
 Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses,
vastasel juhul on tegemist koondlausega.

32. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
 Rindlause osalausete vahele pannakse
koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja,
ning, ega, või, nii...kui ka.
Nt Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul.
 Kui järgnev osalause seletab eelnevat, siis
pannakse nende lauseosade vahele koolon.
Külalised ei saabunud õigeks ajaks: buss
hilines rikke töttu.

33. Põimlause
 Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et
üks osalause on alistatud teisele.
 Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi
abil.
 Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest
alati koma(de)ga.
 Sidendiks võivad olla
1) alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne),
nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle.
2) siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne),
nt Ütle mulle palun, miskell on!
3) Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on
täna avatud?