3. Sademeid aastas 400-1000mm.
Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem
ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.
Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks,
et siin võiksid kasvada suuremad puud.
5.
Okaspuud ei karda
talvekülma, tulevad toime
lühikese suve ja vähese
niiskusega.
Kõige levinumad okaspuud
on männid, kuused ja
lehised.
Okaspuudel on tekkinud
kohastumus lumega
hakkama saamiseks: neil on
koonuseline kuju, mis laseb
kuhjuval lumel järjest alla
vajuda ega murra nii oma
raskusega puud.
6. Kuusk on kõigile tuntud
kui pimedate laante
puu. Sageli on Eesti
kõige metsikumad
paigad just
kuusemetsad.
Kuusel on väga tihe
võra, mis teeb kogu
metsaaluse hämaraks.
8. Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.
Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60
cm ja kaal 4...10 kg.
Rebane on levinud kogu Euraasias ja PõhjaAmeerikas.
Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii
mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel
laidudel.
9. Vapiti on hirvlane
(hirve alamliik) ja üks
suuremaid ulukeid
selles vööndis.
Lisaks hirvedele
liiguvad toiduotsinguil
tundrast
lõunapoolsematele
aladele ka
põhjapõdrad.
10. ehitus- ja paberipuidu
tootmine
jahindus
kalapüük
tselluloosi tootmine
maavarade
kaevandamine
puidu varumine
niiskes paraskliimas ka
puuviljakasvatus
11. Aegade jooksul on
metsade pindala
inimtegevuse
tulemusena pidevalt
vähenenud.
Probleemiks on ka
veekogude reostamine
ja veevarude
ammendumine, seda
eriti neis piirkondades,
kus on suured
kaevandused ja
tselluloositööstused.
12. kõige suurem loodusvöönd;
enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja
Venemaal;
6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla null
kraadi;
suved on soojad vihmased ja niisked;
taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju kuid siiski
enam kui tundras.