SlideShare a Scribd company logo
1 of 13


Levinud parasvöötme
jahedamas osas.
Sademeid aastas 400-1000mm.
 Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem
ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.
 Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks,
et siin võiksid kasvada suuremad puud.



Okasmetsades
kujunenud happelised
huumusained
(okaspuude varis)
põhjustavad mulla
mineraalosa lagunemist
lahustavaiks ühendeiks.






Okaspuud ei karda
talvekülma, tulevad toime
lühikese suve ja vähese
niiskusega.
Kõige levinumad okaspuud
on männid, kuused ja
lehised.
Okaspuudel on tekkinud
kohastumus lumega
hakkama saamiseks: neil on
koonuseline kuju, mis laseb
kuhjuval lumel järjest alla
vajuda ega murra nii oma
raskusega puud.
Kuusk on kõigile tuntud
kui pimedate laante
puu. Sageli on Eesti
kõige metsikumad
paigad just
kuusemetsad.
 Kuusel on väga tihe
võra, mis teeb kogu
metsaaluse hämaraks.

Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes,
metskits, metssiga, vapiti, kobras, lemming,
uruhiir…
 Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane,
karu, nugis, kärp, naarits…
 Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk,
vöötkakk…

Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.
 Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60
cm ja kaal 4...10 kg.
 Rebane on levinud kogu Euraasias ja PõhjaAmeerikas.
 Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii
mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel
laidudel.

Vapiti on hirvlane
(hirve alamliik) ja üks
suuremaid ulukeid
selles vööndis.
 Lisaks hirvedele
liiguvad toiduotsinguil
tundrast
lõunapoolsematele
aladele ka
põhjapõdrad.

ehitus- ja paberipuidu
tootmine
 jahindus
 kalapüük
 tselluloosi tootmine
 maavarade
kaevandamine
 puidu varumine
 niiskes paraskliimas ka
puuviljakasvatus

Aegade jooksul on
metsade pindala
inimtegevuse
tulemusena pidevalt
vähenenud.
 Probleemiks on ka
veekogude reostamine
ja veevarude
ammendumine, seda
eriti neis piirkondades,
kus on suured
kaevandused ja
tselluloositööstused.

kõige suurem loodusvöönd;
 enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja
Venemaal;
 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla null
kraadi;
 suved on soojad vihmased ja niisked;
 taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju kuid siiski
enam kui tundras.

okasmets

More Related Content

What's hot

6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikudLauri Koort
 
Talurahva omavalitsus
Talurahva omavalitsusTalurahva omavalitsus
Talurahva omavalitsuskristel84
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi MaalTiiu Lõhmus
 
Vesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaVesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaKairi Jaaksaar
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets heifi
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood CopyLauri Koort
 
Aritmeetiline jada
Aritmeetiline jadaAritmeetiline jada
Aritmeetiline jadaÜlle Murula
 
Mulla kaitse
Mulla kaitseMulla kaitse
Mulla kaitseAnnepa
 
õHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende LiikumisedõHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende LiikumisedMeeliSonn
 
pilved ja sademed
pilved ja sademedpilved ja sademed
pilved ja sademedairi
 

What's hot (20)

6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
 
Talurahva omavalitsus
Talurahva omavalitsusTalurahva omavalitsus
Talurahva omavalitsus
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Parasvööde
ParasvöödeParasvööde
Parasvööde
 
Kliima, kliimategurid
Kliima, kliimateguridKliima, kliimategurid
Kliima, kliimategurid
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Vesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaVesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajana
 
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets  Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline põõsastik ja mets
 
Fotosyntees
Fotosyntees Fotosyntees
Fotosyntees
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Muld
MuldMuld
Muld
 
Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2
 
Aritmeetiline jada
Aritmeetiline jadaAritmeetiline jada
Aritmeetiline jada
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Soo Elustik
Soo ElustikSoo Elustik
Soo Elustik
 
Mulla kaitse
Mulla kaitseMulla kaitse
Mulla kaitse
 
õHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende LiikumisedõHumassid Ja Nende Liikumised
õHumassid Ja Nende Liikumised
 
pilved ja sademed
pilved ja sademedpilved ja sademed
pilved ja sademed
 

Similar to okasmets

Similar to okasmets (6)

Niidud
NiidudNiidud
Niidud
 
Loodus
LoodusLoodus
Loodus
 
Metsaviktoriin
MetsaviktoriinMetsaviktoriin
Metsaviktoriin
 
Metsloomade talv
Metsloomade talvMetsloomade talv
Metsloomade talv
 
Metsloomade talv
Metsloomade talvMetsloomade talv
Metsloomade talv
 
Metsa Puud Ja PõõSad
Metsa Puud Ja PõõSadMetsa Puud Ja PõõSad
Metsa Puud Ja PõõSad
 

okasmets

  • 1.
  • 3. Sademeid aastas 400-1000mm.  Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.  Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. 
  • 4.  Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks.
  • 5.    Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud.
  • 6. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad.  Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. 
  • 7. Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, metskits, metssiga, vapiti, kobras, lemming, uruhiir…  Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits…  Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk… 
  • 8. Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.  Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg.  Rebane on levinud kogu Euraasias ja PõhjaAmeerikas.  Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. 
  • 9. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis.  Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. 
  • 10. ehitus- ja paberipuidu tootmine  jahindus  kalapüük  tselluloosi tootmine  maavarade kaevandamine  puidu varumine  niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatus 
  • 11. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud.  Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. 
  • 12. kõige suurem loodusvöönd;  enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;  6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla null kraadi;  suved on soojad vihmased ja niisked;  taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju kuid siiski enam kui tundras. 