1. Leht Helina Reino GAG 2008 (7 klassi materjal)

2. Lehe välisehitus Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast leherootsust Lehelabal võib näha leheroodusid . Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest . Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood , millest väljuvad külgrood . leheroots lehelaba leherood

3. Lehe välisehitus Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe (näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. leheroots lehetupp

4. Lehe välisehitus ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. sulgroodne leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. sõrmroodne pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Roodumise järgi eristatakse peamiselt: rööproodne kaarroodne leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu.

5. Lehe välisehitus Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega . Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised (väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). jagune hõlmine lõhine

6. Lehe välisehitus Lehed asetsevad varrel väga korrapäraselt: vastamisi vahelduvalt männasjalt Lihtleht - kui rootsule kinnitub üks lehelaba Liitleht - leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest. lihtleht liitleht vastak vahelduv männaseline

7. Lehe siseehitus Lehe siseehitus on vastavuses kasvukoha tingimustega. Lehes saab eristada kattekude (ülemine ja alumine) juhtkimpe juhtkude tugikude põhikude sammaskude kobekude ülemine kattekude sammaskude kobekude juhtkimp alumine kattekude õhulõhe

8. Lehe siseehitus Kattekude katab ning kaitseb lehe alumist ja ülemist pinda. Kattekoes paiknevad õhulõhed , mille kaudu toimub gaasivahetus . Juht- ja tugikoed moodustavad kobekoes juhtkimpe . Nende kaudu toimub vee ja teiste ainete liikumine lehes. õhulõhe kutiikula kattekude sammaskude juhtkimp kattekude

9. Lehe siseehitus Põhikoe elusad rakud sisaldavad kloroplaste . Kloroplastides toimub fotosüntees . Põhikude koosneb erinevatest rakkudest: Piklikud , tihedalt üksteise kõrval asuvad rakud moodustavad sammaskoe . Ümaramad ja hõredamalt asetsevad rakud moodustavad kobekoe . sammas-kude kobe-kude

10. Lehe muudendid Lehed võivad taimedel olla muundunud seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad köitraod püünislehed köitraod püünisleht astlad

11. Lehe muudendid Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteid: kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal köitraod leherootsust ja korvõielistel lehelabast. hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast. püünislehed on putukatest toitumiseks huulheinal ja võipätakal . hundihammas huulhein võipätakas seahernes kukerpuu

12. Kasutatud kirjandus Bio.edu.ee/taimed http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/LEHE%20EHITUS/lehe_roodumine.html http://caliban.mpiz-koeln.mpg.de/~stueber/lindman/318.jpg http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/LEHE%20EHITUS/drosera_rotundifolia.jpg