2. Multikultuursus? Mis see on?
● Kultuuriline paljusus ühes
ühiskonnas. Erinevused
on keelelised, usulised ja
etnilised. Multikultuursus
kui kultuuriline paljusus,
väärtuste ja eluviiside
paljusus.
3. ● TÜ Psühholoogiaosakonna teadur Aune Valk oma
uurimustöös on leidnud, et inimesed, kes on osa saanud
kahest (või enamast) kultuurist, loevad seda kui suurt eelist.
● „Selle peamiseks plussiks ongi just seesama osasaamine
kahest kultuurist, mis annab valikuvõimaluse; täiendav
keeleoskus ja kontaktid inimestega, kellega muidu kokku ei
puutuks“
4. Aga Eesti?
● Muidugi Eesti on multikultuurne riik.
Eestis elab 2011. aasta
rahvaloenduse seisuga 93
vähemusrahvust.
● Keeleliseid erinevusi leidub ka
põliseestlaste hulgas, nt. võro ja
seto murded.
5. ● Eesti on multikultuurne olnud juba keskajast, kui siia tulid
rannarootslased. Samas multikultuursuse alla lähevad ka
lõuna – eesti murdekeeled.
● See eest aastal 1934 oli Eesti peaaegu monorahvusriik oma
1,126 milj. inimesega. Rahvaloenduse andmetel oli eestlasi
88,1%, venelasi 8,2% ja sakslasi 1,5%.
● 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal
Eesti püsielanikest (AINULT!!!) 69,72%. Võrdluseks,
Saksamaal on see number aastal 2012 olnud 80% ja
Prantsusmaal aastal 2004 85%.
6.
7. Kas on seda lisaks vaja?
● Kuna Eesti on EL – i liikmesriik, peab ka meie riik võtma
endale nn. „sõjapõgenike“.
● Küll targad mehed räägivad, et me peame humaansed
olema ja aitama neid, kellel on abi hädasti vaja, enamus
elanikkonnast küll sellist mõtteviisi ei poolda.
● Vaadates selliseid lääne – euroopa riike nagu Prantsusmaa
ja Saksamaa, ei saa väga öelda, et immigratsioon on hea
mõlema poole jaoks.
8. ● Selle tõttu süüdistatakse eestasi selles, et meie ei ole
tolerantsed teiste rahvuste vastu, kuigi on teada tõde, et
erineva etnilise taustaga, kultuuriga, tööharjumuste ja
religiooniga inimestega ei pruugi koos eksisteerimisega just
kõige paremini minna.
● Näited euroopa riikides on näidanud, et võõras kultuur, kui
sama kultuurilise taustaga inimesi on palju, loob oma
grupeeringu nn getod kuhu tava kodanikul asja pole.
● Põhi põhjus miks sellised „getod“ tekkivad on migratntide
mitte sobimitumine tavaliste inimeste sekka.
10. ● Miinused
● Immigrantide vastupanu
integreerumisele riigi
ühiskonda.
● (Seksuaal)Kuriteode arvu
tõus.
● Üleliigne tolerantsus,
omaenda kultuuri
tahaplaanile jätmine.
11. ● Minu arvates ülevaltoodud miinused tugevasti ülekaalutavad
plusse. See, et eestlased on tuntud oma „ebatolerantsuse“
pärast ja see, et Eestis on praegugi umbes 300 000 elaniku,
kellel on probleemid assimileerimisega, viitab sellele, et
pagulasi ta välja ei kannata
12. Lõpetuseks
● Eesti on ja jääb ka edaspidi multikultuurseks. Mitte ainult
eestlase ja venelase näol vaid siia riiki lisandub veel nii
mõnigi karvane ja suleline isend kes, ehk hakkab õppima
meie emakeelt, kultuuri ja ajalugu.
● Eestlase jaoks on oluline, et emakeel säiliks, et kultuur ja
ajalugu säiliks ning fakt, et meie väiksesse eesti riiki
tassitakse metsik kogus immigrante pahandab täiesti
mõistetavalt enamiku elanikkonnast.
13. ● Inimesed ei kardagi kõige rohkem pomme ning jõhkraid
kuritegusid kuna kõik suudavad mõistust kasutada ja saada
aru, eti iga inimene on erinev. Küll aga mis ajab inimesed
vihale on see, et väljast tulnuid koheldakse nagu kuninga
kasse kus jagatakse raha mitte millegi eest, antakse arstiabi
ja elukohtki, aga oma riigi inimestest ei hoolita.
● Kui riik hoolitseks ka omade eest, suhtuks elanikkond väljast
sisse tulnutesse paremini.