Conference in Tallinn (in Estonian) Read more at: www.inotherwords-project.eu. In Other W.O.R.D.S. - Web Observatory & Review for Discrimination alerts & Stereotypes deconstruction

1. Mari-Liis Jakobson
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut

2.  Meedia kui sotsialiseerija ja sotsiaalse reaalsuse looja
◦ Meie arusaam maailmast kujuneb üha rohkem just meedia vahendusel.
◦ Samas kujuneb ka meedia enda arusaam uudisväärtusest selles
integreeritud süsteemis. Tulemus – teatud aspekte hakatakse
võimendama.
 Luua projekti lansseerides üldine pilt vähemuste kajastamisest Eesti
põhivoolumeedias
◦ Millistest vähemustest kui palju Eesti meedias räägitakse?
◦ Milliseid sõnu kasutades?
◦ Millised on sõnumid?
 Töötada välja suhteliselt lihtne ja universaalne
riigiteadused.tlu.ee
meediamonitoorimise instrument, millega vähemuste
esindusorganisatsioonide baasil loodav meediagrupp jätkata saaks

3.  Meetodiks kvantitatiivne kontentanalüüs
 Valimiks Delfi, Eesti Päevaleht, Postimees.ee, Õhtuleht;
1. juuli 2011- 14. märts 2012
 Andmekogujateks valdavalt üliõpilaskodeerijad
 Meediamonitooring teostati, kasutades väljaannete
veebipõhiseid otsimootoreid.
 Otsingud teostati nii poliitiliselt korrektsete sõnadega, kui
ka laetud või solvavate väljenditega (pejoratiivid)
riigiteadused.tlu.ee
 Siinses ettekandes esitletakse esmaseid tulemusi

4.  Otsing teostati 8 vähemuse kohta:
◦ Asiaadid
◦ Juudid
◦ Moslemid
◦ Mustanahalised
◦ Puuetega inimesed
◦ Romad
◦ Seksuaalvähemused
riigiteadused.tlu.ee
◦ Venelased

5.  Kodeeriti
◦ Vähemus
◦ Esinevad märksõnad
◦ Väljaanne
◦ Artikli tüüp
◦ Sisu (millisesse valgusesse asetab vähemuse?)
◦ Tonaalsus (kõneisiku suhtumine vähemusse)
◦ Vähemuse hääle esinemine artiklis
◦ Teema
riigiteadused.tlu.ee
◦ Kuupäev
◦ Autor
◦ Viide

6. Väljaande kaupa Žanri kaupa

7. riigiteadused.tlu.ee

8. riigiteadused.tlu.ee

9. Artiklite tonaalsus Artiklite sisu

10. riigiteadused.tlu.ee

11. riigiteadused.tlu.ee

12. riigiteadused.tlu.ee

13. riigiteadused.tlu.ee

14. riigiteadused.tlu.ee

15. riigiteadused.tlu.ee

16. positiivne neutraalne negatiivne
vähemuse hääl kajastamata 174 1498 347
üksikud tsitaadid 34 158 32
vähemuse seisukoht 22 43 20
riigiteadused.tlu.ee

17.  Väga nõrk otsekontakt; enamik kajastust välisuudistena.
 Samas need ennekõike negatiivse tonaalsusega: põhiliseks teemaks
vägivald, rünnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit
(viimased sageli kurioosumi-uudistena)
 Palju on vastandamist (moslemid vs kristlased; moslemid vs ameeriklased;
moslemid vs ilmalikud)
 Praimitakse vägivalda ja immigratsiooni teemat.
◦ Isegi igati neutraalne uudis, mis puudutab palverännaku algust Mekasse, lõpeb
tõdemusega, et „Hadži [kirjapilt muutmata] on viimastel aastatel lõppenud rohkete
inimohvritega, kuna paljud palverändurid on hukkunud rahvarüselustes.” Järgnevad
ülevaated ohvrite arvust 5 ja 20 aasta tagusest ajast
riigiteadused.tlu.ee
◦ „moslemite invasioon Euroopasse“ polnud teema mitte üksnes Anders Behring
Breivikut kajastavates artiklites, vaid laiemalt levinud „lõpuremark“
 Samas esines ka neutraalses või positiivses toonis n-ö valgustavaid
kirjatöid.

18.  Kajastatakse ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma.
◦ Paljud uudised seotud ennekõike tööturutemaatikaga, toetustega
◦ Mitmetes lugudes avaldati solvumist nt “Erinevus rikastab” kampaania aadressil
 Tonaalsust kujundavad haletsev suhtumine, kriitika puuetega inimestega
mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest
inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamis jms aktsioonidest, kus
puuetega inimesed taustatoimijateks
◦ “Pere majanduslikest väljavaadetest siis, kui seal on puudega laps, on hale
mõeldagi.”
◦ “Linnaisad narrivad Tondiraba tunneliga invaliide”
◦ “5500 väga erilist last”
riigiteadused.tlu.ee
 Teema aktuaalne ennekõike maakonnalehtedes

19.  Keskendutakse küllalt palju Eesti kontekstile
 Tausta loovad tugevalt eri kampaaniad ning samasooliste kooselu
reguleeriv seadusandlus
 Palju arvamusartikleid ja portreelugusid võrreldes teiste
vähemustega, selged eestkõnelejad + mitmed toetushääled
 Taustal endiselt kurioosumi-uudised geiteemalistest
väljaütlemistest, geide välimusest ning seksuaalsetest hälvetest
rääkivad või seksuaalset alatooni rõhutavad uudised
◦ Rootsi politseinik: geid on inimkonna vähkkasvaja!
◦ Geiroll tegi teletähest tibimagneti
◦ Speedo firmamärki geiporno lehtedel kasutanud blogija kaevati kohtusse
riigiteadused.tlu.ee
◦ “F*** you, homo!” Brasiilia jalgpallur solvab oma Soome kolleegi
◦ Pederastid on jäämäe väike osa


20.  Suur hulk kajastusest välisuudistena, teemadeks sport ja krimi
 Debatt sõna “neeger” kasutamise üle
◦ Põhiseisukoht, et sõna on “normaalse” eesti keele osa; kontrastiks
“kurioosumi”-tüüpi uudised kohtuasjadest ja skandaalidest antud sõna
ümber
 Negatiivne suhtumine anonüümsesse “teise” referentsgruppi
◦ "Minu arusaamist nad (soomlased - toim) just väga vaenulikud pole. Võib-
olla vaenulikkus on rohkem mustlaste, neegrite ja teiste muidusööjate peale,
kes on tulnud siia elama, aga tööl ei käi ning tahavad riigilt vaid
sotsiaaltoetusi saada“
 Nahavärvi esitamine kontekstides, kus see pole oluline, kuid
kus asetatakse isikut negatiivsesse konteksti
riigiteadused.tlu.ee
◦ “Viimati kritiseeris teda Felipe Massa, kelle sõnul ei kasuta mustanahaline
vormelisõitja võidusõidu ajal oma pead ja sõidab mõtlematult”
 Vähemus ise ei saanud kordagi sõna

21.  Monitooringus andsid suuresti tooni venelasi maininud spordi- ja välisuudised, ehkki
võrreldes teiste vähemustega oli absoluutarvudes vene vähemuse teemalist debatti
kõige rohkem. Põhiliseks teemaks lõimumine, alateemadeks haridus, keeleoskus,
ajalookäsitlus
 Samas saab vähemus ise debattides suhteliselt vähe sõna
 Huvitav vastandus “meie venelaste” ja “venelaste” (välisvenelaste) vahel
 Selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõna “tibla”
◦ Margret Järv: Tiblade elu mõte on kakelda ja haigusi levitada
◦ Kivisildnik: Et mis sellest tiblade värgist saab
 Vene kogukonda esindavad sõnavõtjad ründavad samuti venelastena
identifitseeritavat kogukonda
riigiteadused.tlu.ee
◦ Jevgeni Kristafovitš: Kuidas mu emakeelest tehakse okupatsioonikeel
 Ent esitatakse ka vastupidiseid seisukohti, kus suhestutakse ennekõike mitte
rahvuskogukondade, vaid valitsusega
◦ Yana Toom, Andrei Ivanov, Igor Kopõtin,

22.  Võrreldes teiste projekti riikidega teised vähemused, veidi erinevad probleemid
 Erinevatel Eesti vähemustel erinev kajastus, kuid suures plaanis sarnased
probleemid
 Poliitiliselt ebakorrektsed terminid endiselt käibel ka põhivoolu ajakirjanduses
◦ Poliitiliselt ebakorrektne termin tähendab reeglina ka eelarvamuslikku sisu
 Vähemuse esindajad saavad meedias sõna üliharva: pigem refereeringutena
välismeediast, mis pigem võimendavad stereotüüpe, kui neid dekonstrueerida
võimaldavad
◦ Mistõttu? Ajakirjanikud ei küsi, vähemused ei vasta, emb-kumb ei tulegi selle peale?
Online-meedia kiirenenud uudistsükkel?
 Vähemuste meediakajastuse üldine tonaalsus on pigem neutraalne, kuid
vähemustest kirjutatakse sageli negatiivsetes või kurioossetes kontekstides,
riigiteadused.tlu.ee
praimitakse nendega seostatud negatiivseid omadusi
 Mitmed vähemused mütologiseeruvad: Eesti ühiskonnas neid justkui kohal
pole, kuid avalikkussfääris käib üliaktiivne arutelu.

23. Vähemustele Meediale
 Pigem kõnelda kui olla  Vähemused võivad olla juba
kõneldud iseenesest uudisväärtuslikud kui
tavapärasest erinevad; alati pole
 Proaktiivsus meediasuhtluses
tarvis külge pookida skandaalsust või
toodab positiivseid uudiseid konfliktsust
efektiivsemalt kui  Vähemuse esindaja allikana annab
massimeedia kampaaniad refereering-uudisele originaalse sisu
 Tuleb olla ajakirjanikule nähtav  Kaaluda, kas inimese vähemusrühma
ja kättesaadav kuuluvus on uudise sisu seisukohalt
relevantne
 Arvestada tuleb aga ka  Hoiduda taastootmast stereotüüpe
ajakirjanduslike uudisväärtuste
kriteeriumid