Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
MAAILM KAHE SÕJA VAHELajaluguKristina PintMustvee Gümnaasium12.Klass2011
PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles  osales 27 Saksamaa...
 Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari,  Bulgaaria ja Türgiga Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust...
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid Kõige suurem pettumus, aga Saksa...
SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS Majandus ei elavnenud Kasvas tööpuudus Saksamaal olid kõige keerulisemad  majandusprobleemid(r...
ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.KOMINTERN 1919.a moodustati Moskvas maailma  kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik  ...
 Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes  Euroopa riigis 1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kri...
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD 1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju,  seoses majandusliku tõusuga Ameerika Ühe...
RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS1920.AASTATEL 1925.a lõpul toimus Locarno konverents Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, ...
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks Esimesed kriisid ilmnesid põllumajan...
Põhjused: Ületootmine Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei suudetud  tagasi maksta Valitsuste vead kriisi ajalT...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJAVAHEL Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja  järel Demokraatia võidukäik,...
DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism 20.saj hakkasid konservatiivid tegelema  maja...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti Kasvas kodaniku jõukus Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimi...
 1929.a algas majanduskriis Massiline vaesumine 1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano  Roosvelt Uus reformik...
Tähtsamad reformid olid: Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva maksimaalne ...
INGLSIMAA Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha Tähtsus maailmamajanduses kahanes Peamine probleem ...
 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus Olukord oli ikkagi stabiilne Inglismaa väljus kriisist teistest...
PRANTSUSMAA Sõja võitjariik Majanduse arengu tugev tõuge Võimsad investeeringud purustatud alade  ülesehitamisse Majan...
 Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis 1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike  erakondadega Välispoliitikas o...
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JASAKSAMAA Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtusedDiktatuuride tekke põhju...
AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese  rühma käes; poliitiliste erakonda...
FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS  Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemus...
NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEKSAKSAMAAL Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga  rahulolematud koonudsid Nat...
 Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära  kasutada ka kommunistid 1932.a valimistel sai natsidest Riigip...
HITLERI SAKSAMAA Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike  institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende  asemele ...
AUTORITAARSED RIIGID Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga ...
ELUOLU JA KULTUURMaailmasõja järellainetused Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm tuleb  parem Paremat maailma aga e...
KERGEMEELSED 1920.AASTAD Sõjakoleduste unustamine Loobuti jäigast viktoriaanlikusest kombekusest Naiste õigused ja võim...
 Tänavale ilmus üha enam autosid Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-dnal  aastail lubada endale auto ka kes...
OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja  origina...
TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVADKULTUURIELLU 1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV  Liit ja Saksamaa asus...
1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED 1930ndad algasid majanduskriisiga Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja rahu...
 Arhitektuuris internatsionaalne stiil Leiutistest tsellofaan ja nailon 1930ndate lõpul- värvifilm 1927.a-l C. Lindber...
AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Maailm kahe maailmasõja vahel

18,255 views

Published on

  • Be the first to comment

Maailm kahe maailmasõja vahel

  1. 1. MAAILM KAHE SÕJA VAHELajaluguKristina PintMustvee Gümnaasium12.Klass2011
  2. 2. PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatlised suhted katkestanud riiki Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping(28.juuni 1919) Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka maksma reparatsioone võitja riikidele
  3. 3.  Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid otsuseid vastu ei võetud Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset ebaõiglust Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri 1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai Mustafa Kemal
  4. 4. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal Ungari polnud ka tingimustega rahul Kaotajaks pidas end ka Venemaa 1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega
  5. 5. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS Majandus ei elavnenud Kasvas tööpuudus Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid(reparatsioonide maks) Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule
  6. 6. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.KOMINTERN 1919.a moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“
  7. 7.  Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine 1922.a tulid fašistid Itaalias võimule Neid juhtis Benito Mussolini
  8. 8. UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD 1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju, seoses majandusliku tõusuga Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega 1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire majanduskasv Majandus püsis mõnda aega tõusuteel Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel
  9. 9. RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS1920.AASTATEL 1925.a lõpul toimus Locarno konverents Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule 1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida
  10. 10. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses ületootmisega 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma varandusest Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi
  11. 11. Põhjused: Ületootmine Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta Valitsuste vead kriisi ajalTagajärjed: Tööpuudus Nälg ja rahulolematus Keskklass vaesus Inimesed kaotasid kodud ja varandused Tootmise langus Uus tööpuudus
  12. 12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJAVAHEL Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus ka naistel Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus
  13. 13. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism 20.saj hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
  14. 14. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti Kasvas kodaniku jõukus Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol) Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust
  15. 15.  1929.a algas majanduskriis Massiline vaesumine 1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano Roosvelt Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu, suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga
  16. 16. Tähtsamad reformid olid: Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha, pension ja vaestele toetused Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud Riigi kontroll panganduse üle 1933.a majanduskriisist ülesaamine 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale hoidmine
  17. 17. INGLSIMAA Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha Tähtsus maailmamajanduses kahanes Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele 1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik Tööpuudus püsis kõrgel 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
  18. 18.  1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus Olukord oli ikkagi stabiilne Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini 1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks 1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine 1931.a-l Westminsteri statuud
  19. 19. PRANTSUSMAA Sõja võitjariik Majanduse arengu tugev tõuge Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitamisse Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda tööstusriik Polnud aga stabiilseid parteisid Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas pahameelt
  20. 20.  Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis 1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike erakondadega Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud 1930.a-l NSV Liiduga koostöö
  21. 21. DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JASAKSAMAA Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtusedDiktatuuride tekke põhjused: Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu Pettumine Versailles´süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused
  22. 22. AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva
  23. 23. FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid, streikide ja väljaastumistega Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia 1922.a sai Mussolini peaministriks:likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestatiüheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
  24. 24. NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEKSAKSAMAAL Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler 1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose „Mein Kampf“ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid suurt toetust haarata
  25. 25.  Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid 1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
  26. 26. HITLERI SAKSAMAA Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine Algas aktiivne juutide tagakiusamine Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
  27. 27. AUTORITAARSED RIIGID Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas 1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailme majanduskriis
  28. 28. ELUOLU JA KULTUURMaailmasõja järellainetused Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm tuleb parem Paremat maailma aga ei kerkinud Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fašism ja Saksamaa rahutud olud Majanduse kosumine aitas kaasa optimistlikumale ellusuhtumisele
  29. 29. KERGEMEELSED 1920.AASTAD Sõjakoleduste unustamine Loobuti jäigast viktoriaanlikusest kombekusest Naiste õigused ja võimalused laienesid Kommete liberaliseerumine Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond, kuigi käidi kaasas kunsti, teaduse ja moega Mood- frivoolne Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin oma komöödiatega
  30. 30.  Tänavale ilmus üha enam autosid Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-dnal aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga pered Levis džässmuusika Võeti kasutusele raadio
  31. 31. OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja originaalitsevaid kunstnikke 1920.a-il saavutas oma lae palju maailmakuulsaid kirjanikke Sürrealism- rahulolematus Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks jäänud maailm Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, universum paisub
  32. 32. TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVADKULTUURIELLU 1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja deformeerimise teele 1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel kümnendil see kadus) Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav meetod Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu) NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära Sarnane protsess algas ka Saksamaal
  33. 33. 1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED 1930ndad algasid majanduskriisiga Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja rahulikud meeleolud -ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes Filmile juurde sünkroone heli Loodi uus filmikeel Muusikali jõudmine kinolinale Teine uus žanr dokumentaalfilm
  34. 34.  Arhitektuuris internatsionaalne stiil Leiutistest tsellofaan ja nailon 1930ndate lõpul- värvifilm 1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus
  35. 35. AITÄH TÄHELEPANU EEST!

×