Kirjanduse gümnaasiumi kursus "20. sajandi kirjandus" materjal.

1. Kirjandusvoolud ajateljel
11. klass

2. Antiikkirjandus

Antiikkirjanduseks
nimetatakse VanaKreeka ja Vana-Rooma
ühiskonnas kujunenud
kirjandust, mille algust
tähistavad Homerose
eeposed “Ilias" ja
“Odüsseia" 8.–7. sajand
eKr ning mis ulatub välja
hilisantiiki 4.–6. sajand
pKr.

3. Keskaja kirjandus

Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab
sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas
ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu
tuhande aasta jooksulLääne-Rooma impeeriumi
langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes
15. sajandi lõpul).

4. Renessansikirjandus


Renessanss
(prantsuse sõnast
renaissance
'taassünd') oli
keskajale järgnenud,
14.-16. sajandil
väldanud periood
Euroopa kirjanduses.
Boccaccio
“Dekameron”

5. Klassitsistlik kirjandus




Kirjanduses oli
klassitsism peasuund 17.
sajandi Prantsusmaal.
Tippteosed kuuluvad
näitekirjandusse
Vorm rangerangelt lahus
hoida kõrget ja madalat
stiili, koomilist ja
traagilist,
viljelda eelistavalt
kõrgžanre nagu eepos
ja tragöödia ning
kasutada neis ainult
mütoloogia ja vanema
ajaloo ainestikku.
Samas olid tuntud ka
Moliére´i komöödiad.

6. Romantism



Romantism tuli 1820.
-1830. aastatel
klassitsismi asemele.
Romantismi iseloomustab
mineviku idealiseerimine,
võõrdumus tegelikkusest,
individualism,
ebatavalised tegelaskujud
ja sündmustik.
Näiteks A. Puškini
looming.

7. Realism


Realism kui
kirjandusvool (sh ka
kriitiline realism) kujunes
1830. aastatel, mil
kirjanikud võtsid sihiks
loobuda
väljamõeldistest ja
kujutada kaasaegset
ümbritsevat tegelikkust.
Näiteks Eduard Vilde
“Külmale maale”

8. Modernism

Modernism on 19. sajandi teise
poole ja 20. sajandi uuenduslikkust
taotlevate kirjandusvoolude
ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib
modernistlikuks nimetada iga
teost, mis on uudne ja vastandub
traditsioonile.

9. Modernism

Modernism (prantsuse moderne 'uudne',
'nüüdisaegne') – üksikisiku ehk indiviidi ja
moodsa ühiskonna probleemide tõusmine
temaatika keskmesse, kriitiline suhtumine
minevikku, endiste tavade ja normide
eitamine, nende ümbermõtestamine täiesti
uutel alustel, usaldamatus kõikvõimalike
illusioonide suhtes.

10. Modernistlik kirjandus




kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi
alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Seda iseloomustavad modernistlik elutunne ja
teadlik lahkulöömine traditsioonilistest luule- ja
värsivormidest.
Modernistlik kirjandus vastandub romantismi
õhkavale loomule ja püüab ületada realismi
üheplaanilisust.
Eksperimenteeriti nii vormide kui
väljendusviisidega.

11. Modernistliku kirjanduse märksõnad





...on mosaiiksus, mitmetähenduslikkus,
subjektivism, absurd , tinglik suletud vorm jne.
Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja
absurdi.
Suurt tähelepanu pöörati teksti vormile.
Oluliseks muutusid subjektiivsed läbielamised,
tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut.
Iseloomulikud tehnikavõtted olid narratiivi
lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite
vältimine, teadvuse vool, siirdkõne ja luules
vabavärsi laialdane kasutamine.

12. Modernistide püüdlused





Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada.
Nad kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena,
õhutasid seda parandama ning uskusid edasiminekusse
ja protsessi.
Samas leidus ka neid, kes olid uuest elurütmist
vaimustuses ja ülistasid tehnoloogiamaailma.
Modernistliku kirjandusega seotakse ka nt
arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt
kui iseseisvate kirjandusvormide tekkimist.
Modernism avaldus alguses peamiselt luules, kuid jõudis
20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse.

13. Postmodernismi ühtsete joontena on
tuvastatud:







ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia
segu (faction)
kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem
olnud, ei püütagi olla originaalsed
fragmentaarsus; on kadunud usaldus
terviklikkuse vastu
ideede lõtv seotus
paranoilisus
kindla teemaderingi eristamatus
jne