1. REALISM

2. Realismi olemus Kirjanduses hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt (mis ei tähendanud su- gugi elu kopeerimist – kunst pole tegelikult kunagi elu kopeerimine!). Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajandi keskpaiku uus kirjandussuund realism (ld res – asi; realis – tõeline, esemeline, asine) . Nagu iga uus suund või vool, vastandus ka realism ennekõike oma eelkäijale – romantismile.

3. Realismi tunnusjooned Kirjandusteoreetikud on esile toonud järgmisi realismi tunnusjooni : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest; täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teos e ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; ob jektiivsus – autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kange lasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli; kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära, jne. Oluliseks saab individuaal se ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivi - materjalidest, kohtuproto kollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured i gavesed väärtused ja i dealistlikud u nistused.

4. Realismi põhiperioodi d : I. 1830 –1870 : realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid; II. 1871 –1917 : realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolu de mõjul.

5. Žanrid Realismi olulisemateks žanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus; realistlik luule ja draama tõusid esile 19. saj lõpu poole. Juba sa jandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemi ne tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu.

6. Realism levis Kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal (Stendhal, Honoré de Balzac, Gustave Flaubert), Inglismaal (Charles Dickens, William M. Thackeray, õed Brontëd) ja Venemaal (Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, Anton Tšehhov).

7. Stendhal (Marie Henri Beyle) 1 7 8 3 –1 8 4 2 Stendhali peateose „Punane ja must ” alapealkiri „XIX sa jandi kroonika ” ja moto „Tõtt, karmi tõtt ” (Danton)” avavad nii teose aine k ui k a suunitluse k ujutada elu nii, n agu see on. 1827. aastal toimus Grenoble ’is kõmuline kohtuprotsess, milles süüdistati seminariha riduse saanud külanoormeest jõuka vabrikandi naisele lähenemises ning tema tapmise katses.

8. “ Punane ja must” - taust 1827. aastal toimus Grenoble ’is, milles süüdistati seminariha riduse saanud külanoormeest jõuka vabrikandi naisele lähenemises ning tema tapmise katses.

9. “ Punane ja must” - taust Noormees oli hiilinud kirikusse, kus vabrikandiproua parajasti palvetas, ja tulistanud teda selja tagant. Siis püü dis ta ka ennast maha lasta, kuid mõlemad jäid ellu. Kohus mõistis noormehele surmanuhtluse, mida too oli ka ise endale nõudnud.

10. Peategelase olemus Julien Sorel - väikelinna saeveskiomaniku poeg . K oduõpetaja koht Verrières ’i linnapea de Rênali juures. Proua de Renal Pariisi aadliku de La Mole ’i sekretärina tema tütre Mathilde ’i armastuse võitmine

11. HO NO R É DE B A L Z A C (1 7 9 9 –1 8 5 0 ) „ Inimlik komöödia ” Plaanikohasest 140 romaanist jõu dis ta 20 aasta jooksul valmis kirjutada 90 (tegelaste koguarvuga kuni 3000, sh 460 korduvat tegelast linnadest ja küladest, kõikidest seisustest ja inimtüüpidest). Balzac näitab kaasaegset tegelikkust kui põrgut.

12. Honore de Balzac Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar.

13. Balzaci abielu Aastal 1847 Balzaci tervis halvenes, kuid ta võttis veel ette mitu reisi Ukrainasse. Aastal 1849 , kui tema tervis oli väga halb, reisis ta Poolasse, et külastada rikast Poola maaomanikku Eveline Hanskat , kellega tal oli olnud kirjavahetus juba 15 aastat. Nad abiellusid 1850. aastal Berdõtšivis, kolm kuud hiljem Balzac suri.

14. Balzaci mõtteid Inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. Iga varanduse taga on peidus kuritegu. Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.

15. “ Inimlik komöödia” „ Inimlik komöödia ” on uurimus Prantsuse ühiskonnast restauratsiooni (11815 –1830) ja juulimonarhia (11830 –1848) perioodil . Vaadatakse tagasi revolutsiooni ja Napoleoni keisririigi ajajärku. Kujutatakse kõigi ühiskonnakihtide elu, püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi.

16. “ Inimlik komöödia” Teos jaguneb kolme ossa: „Kommete etüüdid”, „Filosoofilised etüüdid” ja „Analüütilised etüüdid”. „ Kommete etüüdidesse”, millel on omakorda 6 alajaotist („Stseenid eraelust ”, „Stseenid provintsielust ”,„Stseenid Pariisi elust” jt), kuulub enamik „Inimliku komöödia ” kõige tuntumaid romaane.

17. „ Isa Goriot ” (1834) Tegevuskoht Pariisis, peamiselt proua Vauquer ’ pansionis Kesksed tegelased on endine kaupmees Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugéne de Rastignac ja sunnitöövanglast põgenenud Vautrin. Hugo nimetas oma matusekõnes Balzaci üheks parimaks valitute hulgas. „Kõik tema teosed moodustavad ühe raamatu, milles, elab, liigub ja tegutseb see hirmuäratav ja ühtaegu reaalne maailm, meie kaasaeg. ”

18. Hugo Balzacist Hugo nimetas oma matusekõnes Balzaci üheks parimaks valitute hulgas. „Kõik tema teosed moodustavad ühe raamatu, milles elab, liigub ja tegutseb see hirmuäratav ja ühtaegu reaalne maailm, meie kaasaeg. ”

19. G U S T AV E F L A U B E R T 1821 - 1880 „ Madame Bovary ” (1857) näitas romantiliste illusioonide kahjulik k u toime t , kodanliku oleskelu ja mõtteviisi labasu s t . T eos põhjustas talle kohtuprotsessi ühiskonna kõlbluse, usu ja heade tavade solvamise eest. Suurt osa lugejaid pahandas, et au tor ei mõistnud romaani peategelast Emma Bovary ’d abielurikkumise pärast hukka.

20. REALISM INGLISMAAL Inglise kirjanduses polnud realism valdav Valitses pikka aega kuninganna Victoria (1837 – 1901), kes kuulutati 1876. a ka India keisrinnaks Inglismaa oli maailma võimsaim tööstus- ja koloniaalriik Väliselt valitses rahu ja kindlustunne Viktoriaanlus – väline jõukus ning soliidsus

21. Noor Victoria

24. Kuninganna Victoria.. Suurbritannia kuninganna Victoriale kuulunud aluspüksid müüdi oksjonil 4500 naela ehk 90 000 krooni eest. Püksid, millele on tikitud kuninganna nimetähed VR (Victoria Regina), on 127-sentimeetrise vööümbermõõduga ning arvatavalt on need valmistatud umbes aastal 1890, teatab WENN.

25. Charles Dickens (1812 – 1870) Sündis sadamalinna Portsmouth’i töölisagulis LANDPORTIS Londonis 10-a tööle Koolihariduseta Luges iseseisvalt Cervantest, Lesage’i jne Advokaadikontoris kirjutaja Ajalehekirjasaatja Parlamendireporter

26. Esimene menuk 25-aastasena saavutas kirjanikukuulsuse romaaniga “ Pickwick – klubi järelejäänud paberid”

27. “ Oliwer Twisti seiklused” 1837 - 1838 Oliw e r Twist sünnib vaestemajas, tema ema sureb . Elu vaestemajas ja lastekodus on võigas. Oliver müüakse kirstutegija õpipoisiks, põgeneb Londonisse . Teel satub juut Fagiani varaste ja kurjategijate kampa . Oliweri lapsendab vanahärra Bronlow . Film

28. Dickens … Näitas esimesena ALLILMA – organiseeritud kuritegevust Londonis . Kirjeldas lastekodude ja hoolekandeasutuste masendavat olukorda. 1842 – käis loenguturneel Ameerikas. Ameeriklased olid temast vaimustuses, tema ameeriklastest mitte, nimetades neid robustseteks, kasvatamatuteks, suurusehulludeks . 1849 – 50 arenguromaan “David Copperfield” .

29. Dickens ja Ameerika 1842 – käis loenguturneel Ameerikas. Ameeriklased olid temast vaimustuses, tema ameeriklastest mitte, nimetades neid robustseteks, kasvatamatuteks, suurusehulludeks . 1849 – 50 arenguromaan “David Copperfield” .

30. Fjodor Dostojevski S 1821 Moskvas arsti perekonnas Isa põlisaadlike perest, 18. saj vaesunud Vaestehaigla arst, sünge, keevaline, ihne Ema – hell, luges piiblilugusid 1833 pandi koos venna Mihhailiga pansioni – lugemiskirg, kinnine iseloom 1837 – suri ema tiisikusse, isa saatis vennad Peterburi sõjaväeinseneride kooli 1839 – isa surm – võib-olla kägistati oma pärisorjade poolt, Fjodor sai närvivapustuse – tal diagnoositi langetõbi, mille all ta terve elu edaspidi kannatas. 1843 – lõpetas insenerikooli, andis erruminekupalve, sest tahtis tegeleda kirjandusega. Hakkas ametnikuks.

31. Fjodor Dostojevski 1843. a käis Dostojevski meritsi Tallinnas, et külastada vend Mihhaili, kes teenis aega Tallinna inseneriväeosas. Viibis Tallinnas 1845. a ja 1846. a suvel ning linna keskaegne arhitektuur avaldas talle sügavat muljet. Tallinna-muljed kajastusid hiljem ka Dostojevski loomingus, eeskätt lõpetamata töös “Jutustus abitust inimesest”

32. Fjodor Dostojevski Tegeles tõlketööga. Elas vaeselt – ta oli kirglik mängur. 1847. a liitus Dostojevski põrandaaluse PETRAŠEVSKI ringiga. Seal unistati pärisorjuse kaotamisest ja ülemaailmsest vendlusest. 23. aprillil 1849 arreteeriti ringi liikmed ja vangistati Peeter- Pauli kindlusesse. Viimasel hetkel vahetult enne mahalaskmist asendati surmanuhtlus sunnitöö ja asumisele saatmisega.

33. Dostojevski elust Dostojevskile määrati 4 a sunnitööd ja sõjaväeteenistus lihtsõdurina Omski vanglas 4 a, sunnitöö, raudahelad isegi saunas ja haiglas 1855 määrati soldatiks väikelinna Semipalatinskisse. Asus kohe kirjanikutööle. Dostojevski uskus, et inimkonda võivad päästa vaid headus, täielik andeksand ja valmidus ohverdada teiste heaks kõik, koguni elu.

34. Dostojevski elust Asumise ajal 1857 abiellus D. raskelt haige (tuberkuloosi põdeva) naisega, kes suri 1864. a tuberkuloosi. 1859 naas i s Peterburi . 1861 – 1863 andis koos vennaga välja oma ajakirja “Vremja” . Ajakiri suleti. 1864 – 65 sama ajakiri uue nime all - “Epohha” .

35. Sunnitööteemalised olukirjeldused Romaan “Alandatud ja solvatud” 1861 Peterburi tagahoovidesse surutud õnnetute inimeste elu kujutamine on selles romaanis valdav. “ Märkmeid surnud majast” 1860 -1862 – sai ilmuda vaid tänu asjaolule, et tsensor mõistis valesti. Kuna vangla on koht, kus surmatakse inimene isiksuse tasandil, on see surnute maja. Mõlemad teosed ilmusid tema enda ajakirjas .

36. 1864 – traagiline aasta Aprillis suri naine Juulis suri vend Septembris suri kaastööline ja kirjanik ,mõttekaaslane mõlema ajakirja juurest A. Grigorjev Suleti ajakiri, kuna Dostojevski ei suutnud seda majandada Võttis enda kohustuseks aidata venna perekonda Korduvalt ähvardas teda võlavanglasse saatmine

37. 1866 “ Kuritöö ja karistus” “ Mängur” – sündis 26 päevaga – dikteeris teksti stenografistile

38. Teine abielu 1867. a abielu Anna Snitkinaga – Dostojevskist 24 a noorema naisega. Lahkusid Venemaalt D võlgade tõttu. Saksamaal sündis tütar Sonja, kes suri 3-kuuselt kopsupõletikku. 1868 ROMAAN “IDIOOT” 1869 sündis tütar Ljubov (täiskasvanuna kirjanik) 1871 sündis poeg Fjodor (lõpetas Tartu Ülikoolis õigus- ja loodusteaduskonna, oli Venemaal tunnustatud hobusekasvataja) 1875 sündis poeg Aleksei (suri 3-a langetõvehoo tagajärjel) Tänu oma abikaasale vabanes Dostojevski mõni aasta enne surma võlgadest

39. Elu lõpuaastad 1877 ostsid Dostojevskid Peterburis maja. Selles kabinetis sündis aastatel 1879 – 1880 Dostojevski viimane romaan “Vennad Karamazovid”.