SlideShare a Scribd company logo
1 of 13
Riikide liigitus arengutaseme
järgi
Näitajaid, mille alusel riike liigitatakse,
on palju: SKT, rahvatulu, energia
tootmine, energia tarbimine,
väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse
korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste
rakendatus majanduses jne.
SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi
territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja
osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses.
SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade
puudumisel annaksid sama tulemuse:
• toodangupõhine: antud territooriumil toodetud
kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
• tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja
teenuste koguhind
• sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud
kogutulu
SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi
territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja
osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses.
• eriti kõrgelt arenenud riigid – nn vanad
kapitalistlikud riigid, kus SKT inimese kohta on
aastas üle 20 000 dollari.
• kõrgelt arenenud riigid – riigid, kes vahepeal
elasid üle plaanimajanduse perioodi, SKT mõni
tuhat kuni 20 000 USD inimese kohta aastas
• vähem arenenud riigid – SKT kuni mõni tuhat
dollarit inimese kohta aastas
2009.a. SKT inimese kohta IMF andmetel
Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu
(SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse
keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud
kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud
jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka
sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega
suurenevate ravikulude tõttu).
Inimarengu indeks on ÜRO arvutatav riigi
heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridustaset,
keskmist eluiga ja SKT-d ühe inimese kohta.
• Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase
Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates aastast
1993 ÜRO Arenguprogrammi poolt selle igaastase
inimarenguindeksi koostamisel.
• Indeks arvutatakse vahemikus 0 – 1.
üle 0,8 – kõrge
0,5-0,8 – keskmine
alla 0,5 – madal
Erinevates allikates võivad need piirid erineda
2005. aasta inimarengu indeks:
roheline – kõrge, kollane – keskmine, punane – madal, hall - pole määratud
Panus maailmamajandusse
• Inforiigid – suur osa äriteenustel,
meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-
Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
Panus maailmamajandusse
• Inforiigid – suur osa äriteenustel,
meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-
Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
• Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad
riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga
vähe kapitali. Suur osa tööstusel. (Singapur,
Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
Panus maailmamajandusse
• Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja
sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
• Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin,
kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea,
Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
• Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis
ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla
keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili,
Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia
ÜE, Kuiveit)
Panus maailmamajandusse
• Inforiigid
• Uustööstusmaad
• Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei
suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad
(Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a.
naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit)
• Vaesed riigid – riigid, kellel pole kapitali,
loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi
(Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea).
Kasutatud materjal:
• “Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” 1. Osa, Avita 2003.
• Wikipedia

More Related Content

What's hot

ühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadNatalja Dovgan
 
Iisreali rahvas palestiinas
Iisreali rahvas palestiinasIisreali rahvas palestiinas
Iisreali rahvas palestiinasSirle Reinholm
 
Maailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdaMaailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdakatlinha
 
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjal
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjalüHiskonnaõpetuse kordamismaterjal
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjalMirjam Sepp
 
Napoleon Bonaparte
Napoleon BonaparteNapoleon Bonaparte
Napoleon BonaparteKatri Silla
 
Euroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressiEuroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressiMihhail Sorokin
 
10 ptk sojandus uusajal
10 ptk sojandus uusajal10 ptk sojandus uusajal
10 ptk sojandus uusajalMärt Männik
 
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSiNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSNatalja Dovgan
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaKatri Silla
 
Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583Kaia Laineste
 

What's hot (20)

Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
 
Iisreali rahvas palestiinas
Iisreali rahvas palestiinasIisreali rahvas palestiinas
Iisreali rahvas palestiinas
 
Maailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdaMaailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõda
 
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjal
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjalüHiskonnaõpetuse kordamismaterjal
üHiskonnaõpetuse kordamismaterjal
 
Vana-Liivimaa
Vana-LiivimaaVana-Liivimaa
Vana-Liivimaa
 
9ajal22092010
9ajal220920109ajal22092010
9ajal22092010
 
Napoleon Bonaparte
Napoleon BonaparteNapoleon Bonaparte
Napoleon Bonaparte
 
Ristisõjad
RistisõjadRistisõjad
Ristisõjad
 
Vana-Rooma
Vana-RoomaVana-Rooma
Vana-Rooma
 
Euroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressiEuroopa pärast Viini kongressi
Euroopa pärast Viini kongressi
 
Riik ja turumajandus
Riik ja turumajandusRiik ja turumajandus
Riik ja turumajandus
 
Keskaegsed linnad
Keskaegsed linnadKeskaegsed linnad
Keskaegsed linnad
 
10 ptk sojandus uusajal
10 ptk sojandus uusajal10 ptk sojandus uusajal
10 ptk sojandus uusajal
 
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSiNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
 
Eesti linnad keskajal
Eesti linnad keskajalEesti linnad keskajal
Eesti linnad keskajal
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
 
Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõda 1558-1583
 
Reformatsioon
ReformatsioonReformatsioon
Reformatsioon
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 

More from Sille Tekku

Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaSille Tekku
 
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaSille Tekku
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlusSille Tekku
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisSille Tekku
 
Loodete energia
Loodete energia   Loodete energia
Loodete energia Sille Tekku
 
Rahvastikupüramiid konspekt
Rahvastikupüramiid   konspektRahvastikupüramiid   konspekt
Rahvastikupüramiid konspektSille Tekku
 
Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusRahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusSille Tekku
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidSille Tekku
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusSille Tekku
 

More from Sille Tekku (11)

Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
 
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohtaHarjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
Harjutusülesanded teadusliku meetodi kohta
 
Hüdrosfäär
HüdrosfäärHüdrosfäär
Hüdrosfäär
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlus
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused Eestis
 
Loodete energia
Loodete energia   Loodete energia
Loodete energia
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Rahvastikupüramiid konspekt
Rahvastikupüramiid   konspektRahvastikupüramiid   konspekt
Rahvastikupüramiid konspekt
 
Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandusRahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandus
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemid
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlus
 

Riikide liigitus arengutaseme järgi

  • 2. Näitajaid, mille alusel riike liigitatakse, on palju: SKT, rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne.
  • 3. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: • toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus • tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind • sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu
  • 4. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses. • eriti kõrgelt arenenud riigid – nn vanad kapitalistlikud riigid, kus SKT inimese kohta on aastas üle 20 000 dollari. • kõrgelt arenenud riigid – riigid, kes vahepeal elasid üle plaanimajanduse perioodi, SKT mõni tuhat kuni 20 000 USD inimese kohta aastas • vähem arenenud riigid – SKT kuni mõni tuhat dollarit inimese kohta aastas
  • 5. 2009.a. SKT inimese kohta IMF andmetel
  • 6. Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).
  • 7. Inimarengu indeks on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d ühe inimese kohta. • Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates aastast 1993 ÜRO Arenguprogrammi poolt selle igaastase inimarenguindeksi koostamisel. • Indeks arvutatakse vahemikus 0 – 1. üle 0,8 – kõrge 0,5-0,8 – keskmine alla 0,5 – madal Erinevates allikates võivad need piirid erineda
  • 8. 2005. aasta inimarengu indeks: roheline – kõrge, kollane – keskmine, punane – madal, hall - pole määratud
  • 9. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne- Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
  • 10. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne- Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) • Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. Suur osa tööstusel. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
  • 11. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) • Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad) • Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit)
  • 12. Panus maailmamajandusse • Inforiigid • Uustööstusmaad • Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit) • Vaesed riigid – riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi (Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea).
  • 13. Kasutatud materjal: • “Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” 1. Osa, Avita 2003. • Wikipedia