SlideShare a Scribd company logo
Vulkaan
Koostaja: Joonas Välja
 Juhendaja: Elli Altin
Mis on vulkaan?

•Vulkaan on tuld purskav mägi.
•Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne
muu planeedi koore) avaus, mille kaudu
tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest
või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Miks vulkaanid purskavad?

•Maakoore all vahevöös olevad kivimid on
vedelas olekus ja pidevas liikumises.
•Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis
otsivad teed maapinnale.
•Gaasid põhjustavad suure rõhu.

•Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama
vedelat laavat.
Magma ja laava
•Magma ehk ülikuum gaasirikas
rõhu all olev vedel kivimimass,
mis rajab
 teed ülespoole.
•Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi
nimetatakse laavaks.
•Laavast moodustuvad suured
koonusekujulised mäed ehk
vulkaani koonused.
Vulkaani ehitus
Vulkaanid on:
•Tegevvulkaanid, mille tegevus on vaibunud
ning aja möödudes hakkab ta uuesti
purskama. Maakeral arvatakse olevat 3 000
tegevvulkaani.
•Uinunud ehk puhkavad vulkaanid, mis pole
kaua tegutsenud, kuid võivad tulevikus
purskama hakata.
•Kustunud vulkaanid, mis ei purska enam
kunagi.
Vulkaanide tüübid:
•   Kilpvulkaan, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka
Kihtvulkaan, mis koosneb peamiselt
•
basaltseist laavavooludest
Šlakikoonus, mis on monogeneetilised
•
suhteliselt väiksed valdavalt šlakist
koosnevad künkad
Maar, mis on magmalise kuumutamise abil
paisunud põhjavee põhjustatud
plahvatuslehtrid
Kaldeera on vulkaani või selle tipu
kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne
pinnavorm
•Supervulkaan ehk hiidvulkaan, millega
tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid
vulkaane
Merealune vulkanism, mis toimub
•
ookeanisügavustes
Vulkaanide paiknemine
•Vulkaanid paiknevad Vaikse ookeani
saarkaartel ning Vaikset ookeani
ümbritsevate mandrite servaaladel
•Seda vulkaaniliselt aktiivset ringi
nimetatakse Vaikse ookeani tulerõngaks
Vulkaane leidub ka mujal
•Venemaal
•Indoneesias

•USA-s

•Etioopias

•Islandil

•Jaapanis

•Itaalias

•Kolumbias

•Mehhikos
AITÄH VAATAMAST!

More Related Content

What's hot

6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikudLauri Koort
 
maa siseehitus
maa siseehitusmaa siseehitus
maa siseehituskristirahn
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
MaiaTohver
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222gagbio
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
Mari Kauber
 
Vesi meie ümber
Vesi meie ümberVesi meie ümber
Vesi meie ümber
Diana Leenurm
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
Lauri Koort
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
Mari Kauber
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Tahistaevas ja tahtkujud
Tahistaevas ja tahtkujudTahistaevas ja tahtkujud
Tahistaevas ja tahtkujud
jelenamahtra
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
jelenamahtra
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maalMari Kauber
 

What's hot (20)

Kõrb
KõrbKõrb
Kõrb
 
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
 
maa siseehitus
maa siseehitusmaa siseehitus
maa siseehitus
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
 
Maailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. klMaailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. kl
 
Loomad jões
Loomad jõesLoomad jões
Loomad jões
 
Vesi meie ümber
Vesi meie ümberVesi meie ümber
Vesi meie ümber
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Eesti Imetajad
Eesti ImetajadEesti Imetajad
Eesti Imetajad
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Mulla koostis
Mulla koostisMulla koostis
Mulla koostis
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Tahistaevas ja tahtkujud
Tahistaevas ja tahtkujudTahistaevas ja tahtkujud
Tahistaevas ja tahtkujud
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
 
Hüdrosfäär
HüdrosfäärHüdrosfäär
Hüdrosfäär
 
Maavärinad
MaavärinadMaavärinad
Maavärinad
 

Vulkaan

  • 1. Vulkaan Koostaja: Joonas Välja Juhendaja: Elli Altin
  • 2. Mis on vulkaan? •Vulkaan on tuld purskav mägi. •Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
  • 3. Miks vulkaanid purskavad? •Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. •Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. •Gaasid põhjustavad suure rõhu. •Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat.
  • 4. Magma ja laava •Magma ehk ülikuum gaasirikas rõhu all olev vedel kivimimass, mis rajab teed ülespoole. •Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. •Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused.
  • 6. Vulkaanid on: •Tegevvulkaanid, mille tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani. •Uinunud ehk puhkavad vulkaanid, mis pole kaua tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata. •Kustunud vulkaanid, mis ei purska enam kunagi.
  • 7. Vulkaanide tüübid: • Kilpvulkaan, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka
  • 8. Kihtvulkaan, mis koosneb peamiselt • basaltseist laavavooludest
  • 9. Šlakikoonus, mis on monogeneetilised • suhteliselt väiksed valdavalt šlakist koosnevad künkad
  • 10. Maar, mis on magmalise kuumutamise abil paisunud põhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid
  • 11. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
  • 12. •Supervulkaan ehk hiidvulkaan, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaane
  • 13. Merealune vulkanism, mis toimub • ookeanisügavustes
  • 14. Vulkaanide paiknemine •Vulkaanid paiknevad Vaikse ookeani saarkaartel ning Vaikset ookeani ümbritsevate mandrite servaaladel •Seda vulkaaniliselt aktiivset ringi nimetatakse Vaikse ookeani tulerõngaks
  • 15. Vulkaane leidub ka mujal •Venemaal •Indoneesias •USA-s •Etioopias •Islandil •Jaapanis •Itaalias •Kolumbias •Mehhikos