1. Loodete energia
Sille Tekku
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
2012
2. Loodete energia on tõusude ja
mõõnade ajal liikuvates
veevoogudes peituv energia.
3. Tõusu kõrgus või mõõna
langus on väga koha-
spetsiifiline, sõltudes
kaldajoone ja merepõhja
profiilist. Ookeaniavarustel
on nende kõrgus poole
meetri ringis ja suureneb
oluliselt lehtrikujulistesse
lahtedesse ja jõgede
suudmetesse sisenedes, kui
vood peavad kitsenema. On
kohti, kus loodete ulatus
küünib 15 meetrini. Pilt: vvv.cs.ut.ee
4. Esimene tööstuslik elektrijaam
võimsusega 240 MW rajati 1966. a
Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse,
kus tõusu keskmine kõrgus on 8,5 m,
kasutades paisu (pikkusega 750 m) ja
selle sisse ehitatud madala
rõhukõrgusega töötavaid
hüdroturbiine ning lüüse vee ja laevade
juhtimiseks. Tõusu ajal on veeväravad
avatud ja vesi täidab paisutaguse
veehoidla, mille pindala on 22 km2.
Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad
suletakse ja basseini kogunenud vesi
lastakse läbi turbiinide tagasi merre
voolata. Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
5. Kuid on tehnilisi lahendusi elektri
tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad
basseini täitval veel voolata sinna läbi
turbiinide. Samuti on välja töötatud
kahebasseinilised süsteemid, mille
puhul tõusu ajal täidetakse üht ja
mõõna ajal tühjendatakse teist ning
turbiinid on kahe basseini vahel ja
töötavad kogu aeg. Paisuga
elektrijaama energiavarud on
proportsionaalsed veehoidla pindala ja
selle veetasemete vahe kõrguse
ruuduga.
Pilt: Wikimedia, Dani 7C3
6. Plussid ja miinused
+ _
Hilisemad opereerimiskulud Paisuga
väikesed. Näiteks Rance’is loodetehüdroelektrijaama
toodetud elektrienergia rajamine nõuab suuri
kilovatt-tund maksab
tarbijale kõigest 1,8
kapitalimahutusi ja on kallis.
eurosenti. Igale poole ei saa ehitada.
Ei saasta atmosfääri. Tamm takistab kalu.
Ei saasta vett. Veehoidla ujutab üle suured
Ei saa otsa. alad.
7. Kasutamine Eestis
Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome
lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad
tavavaatlejale märkamatuteks.
Foto: Katrin Lipp
