1. EGIPTUSE KUNST KUNSTIAJALUGU 1. KURSUS GÜMNAASIUMILE Koostas Kaja Russ Haapsalu

3. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e Kr , lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Vaatamata sellele vanade egiptlaste loodud kultuur oli väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e Kr - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser , Cheops , Chephren , Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e Kr 3. Uus Riik - 1570-715 e Kr - Egiptuse suurima võimsuse aeg.

4. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut , Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II . Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga . Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus , mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.

5. ARHITEKTUUR Mastaba läbilõige.

6. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid . Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see religioossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse .

7. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole . Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja –elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad . Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid , millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.

8. Imhotep , Dzhoseri (2686-2613 e K ) püramiid Sakkaras

9. Imhotep. Dzhoseri (2686-2613 e Kr ) püramiidi kompleks Sakkaras. Rekonstruktsioon.

10. Snofru (u. 2613-2589 e.m.a.) püramiid Dahshuris.

11. Egiptuse ehituskunsti suurteosed - püramiidid kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile . Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal . See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge.

12. Cheopsi (2609-2584 e Kr ), Chephreni (2609-2584 e Kr ) ja Mykerinose (2532 - 2503 e Kr ) püramiidid Gizas.

13. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid.

14. Giza püramiididekompleks. Rekonstruktsioon.

15. Cheopsi püramiidi ristlõige.

16. Vaarao hauakamber Chephreni püramiidis.

17. Sarkofaag Chephreni püramiidi hauakambris.

18. Käik Mykerinose püramiidis

19. Suur Sfinks Gizas Chephreni püramiidi juures. u. 2490 e Kr

20. Usutavasti käis püramiidide ehitamine nii...

21. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud.

22. Tutanchamoni (1336-1327 e.m.a.) hauakamber. Avastatud 1922. Hauakambri avastaja Howard Carter Tutanchamoni sarkofaagi avamas.

23. Kuningate Org Teeba lähedal - vaaraode matmispaik Uue Riigi ajastul

24. Tutanchamoni kullast surimask

25. Tutanchamoni troon.

26. Tutanchamoni trooni seljatugi

27. Tutanchamoni sarkofaagi sisemine kest Tutanchamoni sarkofaagi väline kest

28. Seinamaalid ja sarkofaag Tutanchamoni hauakambris.

29. Nuubia vibuküttide rühm. Tutanchamoni hauakamber

30. Tutanchamon harpuuniga kala püüdmas

31. Pistrik. Tutanchamoni hauakamber .

32. Päikesejumal Ra kotkaks kehastununa. Tutanchamoni hauakamber.

33. Karbike skarabeuse kujutisega. Tutanchamoni hauakamber

34. Egiptuse templid . Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni . Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi – papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil eKr. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku.

35. Templi fassaad püloonide ja obeliskidega.

36. Amoni tempel Karnakis. Sammassaali läbilõige. 1230-1219 e Kr Rekonstruktsioon.

37. Karnaki templi sammassaal tänapäeval. 1230-1219 e Kr

38. Thutmosis I (u.1493-1479 e Kr ) obelisk Karnakis.

39. Karnaki templikompleks linnulennult.

40. Armastusjumalanna Hathori tempel Denderas. Rekonstruktsioon

41. Hatshepsuti (1504-1483 e Kr ) hauatempel Deir-el-Bahris

42. Ramses II (1301-1235 e Kr ) koobastempel Abu-Simbelis. Välisvaade.

43. Ramses II (1379-1235 e Kr ) koobastempel Abu-Simbelis. Sisevaade.

44. SKULPTUUR Mehe pea. u. 4000 e Kr

45. Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.

46. Vaarao Narmeri palett. u. 3000 e.m.a. Esikülg

47. Vaarao Narmeri palett. u. 3000 e.m.a. Tagakülg

48. Vaarao Chephren. u. 2520 - 2494 e Kr

49. Kirjutaja. u. 2620-2350 e Kr

50. Sfinks. Amenemhet II valitsusaeg u. 1898-1866 e Kr

51. Vaarao Amenemhet III. 1843-1798 e Kr

52. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks ). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega.

53. Reljeef Karnaki templis. u. 1500 e Kr

54. Lehmalüps

55. Echnaton perekonnaringis. 1348-1336 e Kr

56. Tutmes? Vaarao Echnaton. u. 1340 e Kr

57. Tutmes? Nofretete, Echnatoni abikaasa. u. 1340 e Kr

58. Jumal Horus. u. 800-700 e Kr

59. Kass, egiptlaste püha loom. u. 720 e Kr

60. Kündja. Selliseid tööliste ja orjade kujukesed pidid kõrgestisündinud surnut hauataguses elus teenima.

61. Egiptuse hieroglüüfkiri

62. Lõik egiptuse papüüruserullilt.

63. Egiptlaste kirjutusvahendid. u. 1347-1337 e.m.a.