2. Vanaaja maailmaime Kreeka linn Efos Väike-Aasia rannikul Umbes 550 eKr vallutas selle linna Lüüdia kuningas Kroisos - (umbes 595 eKr – 546 eKr) oli viimane Lüüdia kuningas, valitses 560-547 eKr. Kuningas on tuntud oma enneolematu rikkuse poolest. Kuningas lasi jumalanna Artemise auks rajada templi Ehitati 120 aastat Pühamut kutsuti Artemision
4. Jumalanna Artemis Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde Sümbolid on vibu ja nool Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga
6. Tempel Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid
7.
8. Ehitamine Kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud, siis alustati viimistlustöödega
9. Sambad Templil oli 127 sammast Sambaid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks
11. Artemise kuju 15 meetri kõrgune Meisterlikult ülemaalitud nägu Käelabad ja jalapöiad puust Rõivadüleni ehitud kulla ja kalliskividega
12.
13. 356. aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratos templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist
14.
15.
16. Kasutatud materjal „7 maailmaimet“ – Tallinn OLION 1996 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/artemise_tempel.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/artemise_tempel/stoori.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/
