Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
20. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
27.04.2022 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
20. septembril kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
27.04.2022 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi.
30. märtsil kell 11 tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik kõigile majandushuvilistele keskpanga äsja valminud majandusprognoosi.
3. 2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaameti
hinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EP
hinnangul 1,2%
• Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal
märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi
• Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste
tõttu
30 000 1 200 000
20 000 1 000 000
10 000 800 000
0 600 000
-10 000 400 000
-20 000 200 000
-30 000 0
1972
1978
1984
1924
1927
1930
1933
1936
1939
1942
1945
1948
1951
1954
1957
1960
1963
1966
1969
1975
1981
1987
1990
1993
1996
1999
2002
2005
2008
2011
Tööealine elanikkond, ps tööealise elanikkonna muutus, vs muutus koos rändega, vs
3
Allikas: statistikaamet
4. Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajalisele
rahvastikuprognoosile
Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis:
• Summaarne sündimuskordaja jõuab 2ni 2050. aastaks
• Eluiga pikeneb
• Rändesaldo on tasakaalus
Tööealine elanikkond 2012-2050
750 000 70 000
700 000 60 000
650 000 50 000
600 000 40 000
550 000 30 000
500 000 20 000
450 000 10 000
400 000 0
2031
2032
2033
2034
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
Erinevus (ps) uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1
4 Teema
Allikas: statistikaamet, EP arvutused
5. Hõive kasvas 2012. aasta teises pooles sisenõudluse
toel – suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal
• Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis
• Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal
• Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid …
Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avalik sektor kokku
Allikas: statistikaamet
5
6. … erinevad andmeallikad annavad töötleva
tööstuse hõive arengu kohta erineva pildi
• Eesti tööjõu uuringu (ETU) andmed viitavad palgatöötajate arvu
kahanemisele töötlevas tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid
kasvu aeglustumist
Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
-25%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
ETU: palgatöötajad Eestis Palgauuring: täistööajale taandatud hõive Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv
Allikas: statistikaamet
6
7. Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni
• Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud
• Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt
• Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused
töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud ja enam kokku
Allikas: statistikaamet
7
8. Töötute reservatsioonipalk kasvas
• Tööle oleks nõus minema alates 600 eurosest palgast 29% töötutest
• Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest
• Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk
Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
mehed naised kokku mehed naised kokku
1 I taseme haridus: kuni
põhiharidus ja 571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0%
kutseharidus
2 II taseme haridus:
keskharidus ja 653 486 581 13,5% 9,9% 12,7%
kutseharidus
3 III taseme haridus:
keskeriharidus ja 893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%
kõrgharidus
Allikas: statistikaamet
8
9. Keskmise kuupalga kasv oli 2012. aasta teises pooles
5,8% (a/a)
• Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes
• 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu
kiirenemist riigisektoris
Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
brutokuupalk reaalpalk
Allikas: statistikaamet
9
10. Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kui
tööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aasta
lõpus
• Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb
• Kas ja kuidas toimub kohanemine?
30% 54%
25% 52%
20%
50%
15%
10% 48%
5% 46%
0%
44%
-5%
42%
-10%
-15% 40%
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv
nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv
Allikas: statistikaamet
11. Kokkuvõte
• 2012. aasta teisel poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes
teenindussektoris hõivatute osakaal
• Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt
vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks
noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda
tööturule sisenevate noorte arv
• Tööjõu ressursi vähenemine muudab senisest veelgi tähtsamaks tööturu- ja
sotsiaalpoliitika rolli, et kõrvaldada töötute ja tööturult kõrvale jäänud
inimeste takistusi töö leidmisel
• Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad
töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni
tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele
läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse
struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas