8. Levik
Euraasia metsa- ja metsastepivööndis
vahemerelises vööndis ja mägismetsades
Lõuna-Aafrikas
Lõuna-Aasias
Eestis üldlevinud, ei pesitse vaid väiksematel
saartel, aga rändel peatub ka seal.
9. Elupaik
puistud
aiad
eelistab niiskeid kuuse-segametsi.
Eluviis
Eriti häälekad veebruarist aprillini, millal isaslind
trummeldab valjult ja palju.
Seepeale lendab emaslind kohale, koos kaitstakse
territooriumi.
Lendavad hästi ja kiiresti, õhus teevad sujuvaid
kaari.
Lendamisele eelistavad ronimist puutüvel.
Hädaohtu märgates teeskleb, et ei näe ja püüab
vaikselt kaduda.
10. Toitumine
Putukad, mida urgitseb pika kleepuva keelega
koorepragudest või sipelgaid sipelgapesadest.
Talvel on põhitoiduks okaspuude seemned,
mida saab kui asetab käbi puuprakku ja taob
nokaga soomused lahti.
Kevadel võib teha kasepuusse augu ja oodata
nõrguvat kasemahla.
11. Pesitsemine
Pesaõõnsuse raiub igat liiki puusse, ehkki
eelistab haaba.
Pesa asetseb 2...8 m kõrgusel, sageli torikseene
all.
Pesa sügavus 28...35 cm, lennuava läbimõõt
5...6 cm.
Aprilli lõpul või mai algul muneb 5...7 muna,
otse pesapõhjale.
Hauvad mõlemad vanemad. Haudevältus 12
päeva.
12. Areng
Kooruvad pimedate ja abitutena.
Suuremad pojad kisavad valjult, selle järgi saab
pesa kerge vaevaga leida.
Vanemad toovad toitu 2...4 minuti järel, 300
korda päevas. Rohkem tegeleb sellega
emaslind.
Pojad kasvavad pesas kolm nädalat, seejärel
viibib pesakond veel 25...30 päeva koos ning
vanemad toidavad neid.