Tuhu maastikukaitseala iseloomustus, lühiülevaade

1. KAIDI KOLJO
KRISTI KUMPAS
10.KLASS
LIHULA GÜMNAASIUM
2010
JUHENDAJA MARJE LOIDE
Tuhu soo

2. Asukoht

3. Üldine info
Tuhu soo on soo Läänemaa ja Pärnumaa piiril.
Tuhu sookaitseala moodustati 1981. aastal ja ala
piire laiendati 1999. aastal ning nimetati ümber
Tuhu maastikukaitsealaks.
Tuhu maastikukaitseala suurus on 2771 ha.
Maastikukaitseala põhieesmärk on Tuhu soo ja seal
esinevate kaitsealuste liikide kaitse.

4. Tuhu soo kaks osa
Soostik koosneb kahest eraldi osast, mida eraldab
Lihula-Paadremaa maantee.
Läänepoolne osa, mida tuntakse Tuudi raba nime all,
on suurem (läbimõõt 5 km).
Idapoolset madalsoo osa nimetatakse Tuhu
(Oidrema) sooks ( 3 km pikkune).
Alad erinevad taimestiku poolest, lääneosas kasvab
rohkelt käpalisi.
Soovalk, soohiilakas, kahkjaspunane sõrmkäpp,
harilik käoraamat, soo-neiuvaip

5. Käpaliste näited
soohiilakas
Soo-neiuvaip

6. Soo areng
Tuhu soo tekkis rannikulaguunide ja järvistute kinni
kasvamisel.
Tuhu soo on umbes 6000 aastat vana.
Esmalt tekkis madala rohustuga ja puudeta
madalsoo.
Siirdesoo on üleminekuetapiks kõrgsoole.
Turbasamblad võtavad tarnade üle võimust ja
hakkavad kasvatama turbakihti.

7. Madalsoo
Madalsoo suurus on
4450 ha ja see hõivab
tervest sookaitsealast
71%
Madalsoo on mätasteta,
liigirikas rohusoo
Taimedest kasvavad seal
tarnad ja sookased,
turbasammal puudub

8. Siirdesoo
Siirdesoo suurus on 4450
hektarit ja see hõivab
tervest sookaitsealast 9%
Madalsoo on
üleminekustaadium
madalsoolt kõrgsoole
Koos teiste sammaldega
esineb siin ka
turbasamblaid, kohati
mätlik

9. Kõrgsoo e. raba
Raba suurus on 1250 ha
ja see hõivab kogu
maastikukaitsealast 20%
Raba on tuhu soostiku
kõige vanem ja kõrgem
osa ( 4000-5000 a. vana)
.
Taimedest kasvab seal
kanarbik , sookail ,
sinikas ja mänd .

10. Elustik
Soo elustik on suhteliselt vaene , sest toitainetevaesel
pinnasel saab areneda vaid kidur taimestik .
Soode kuivendamine ja turbaväljade rajamine
ohustab eelkõige soode karmide tingimustega
kohastunud taime-ja loomaliike .
Soos elutsevad loomad ja taimed: kaljukotkas ,
sookurg, sookiur , mudatildri , porss .

11. Harilik porss
Ta on suhteliselt vähe
levinud ja tema
kasvukohti ähvardab
kuivendamine ning
ülesharimine
Kasvukohtadeks on
niisked alad.
Porss võib põhjustada
samasuguse mürgistuse
nagu sookail, tekitada
peavalu

12. Jõhvikas
Mitmeaastane
ühekojaline roomav
kääbuspõõsas, varte
pikkus kuni 50 cm
Taime ohustab soode
kuivendamine
Ravimtaim, marjad
alandavad kõrget
vererõhku, parandavad
kõrge palavikuga haigete
enesetunnet

13. Sinikas
Kasvab rabade ja
siirdesoode servaaladel,
soo- ja rabametsades
Taime kõrgus on 30...70
cm
Mari on mahlakas ning
veidi lääge, vesise
maitsega, sest sisaldab
suhteliselt palju suhkruid
ja vähe happeid, pole
mürgine

14. Mudatilder
Suurus 19- 21 cm, kaal 65
grammi, tiibade
siruulatus ca 56 cm
Pikim teadaolev eluiga
on 11,5 aastat
Pesa asub mättas,
oksahunnikus või
pajuvõsas väikese järve
või oja kaldal

15. Sookiur
Sookiur on väike hallikas
linnuke. Tema ülapool on
pruunikarva, tumeda
mustriga, alapool hele,
tumedate triipudega
Elupaigaks on sookiurule
märja või vesise
pinnasega päris lagedad
või väheste puudega alad

16. Kaljukotkas
Kotka põhivärvuseks on
pruun, vanalind on üleni
pruun. Vanalinnu noka
tüvik on kollane
Kaljukotkas on
loodusmälestusmärgina
rangelt kaitsealune liik
Kotkas valib endale
elupaigaks rabamaastikke
või nende äärealasid. Kotka
pesapuuks on kõrge mänd

17. Kasutatud materjalid
www.cybernature.ee/herb
/sooneiuvaip.jpg
galerii.kapatalu.ee/main.php?g2_itemId=336

www.pivarootsi.ee/index.php?id=97
Loodusmehe pildipank
Arne Aderi fotod
Toomas Tuule fotod
retsiem.blogspot.com
loodus.keskkonnainfo.ee