2. Millest täna räägime? Veidi Fujitsust-kes me oleme, millised on meie tegevuspõhimõtted Meie tegevussuunad ja loodud lahendused IT-lahenduste loomine:teooria vs praktika Edu/elu IT ettevõttes
3. Fujitsu Services - Kes me oleme? Lauri Teder Fujitsu Services - Arendusjuht
4. Fujitsu Services AS Fujitsu Services kuulub ülemaailmsesse Fujitsu Gruppi Fujitsu on maailmas suuruselt kolmas IT teenuste pakkuja Eestis on töötajaid 200, maailmas 175 000 Fujitsu peakorter asub Tokyos, Jaapanis Fujitsu esindused on 70 riigis 4
28. Fujitsu poolt loodud suuremad infosüsteemid PPA erinevate dokumentide väljastamine ning menetlemine Eesti Viisaregister Politsei Menetluste IS X-tee PRIA erinevad registrid SAIS EHIS TTÜ Õppeinfosüsteem TÜ Õppeinfosüsteem TLÜ Õppeinfosüsteem CopenhagenBusinessSchool’i ÕIS täiendused REKK eksamite infosüsteem
31. Praktika Tean, kuidas reaalselt töö antud valdkonnas käib Oman teadmisi kitsas valdkonnas Pidevalt täiustan ennast tööalaselt lähtuvalt tööülesannetest Teen seda, mis aitab reaalselt kedagi Teenin raha, seega saan endale nii mõndagi lubada Tehtud töö eest saan palka Õpin tööd tehes ja ei maksa selle eest õppemaksu, seega jääb rohkem/vahendeid endale
32. Teooria Ettekujutus teatud nähtuse rühma olemusest ja toimumise mehhanismist Vajalik nähtuse mõistmiseks ja efektiivseks toimimiseks On sisemiste vastuoludeta Efektiivne kirjeldus Selle abil saab arengut ette ennustada
33. Teooria vs praktika Tasakaal Teadmised Ülikool Kursused Tegelik elu Töö Praktika õpingute raames Kõik kokku
34. Konfliktid – teoreetiku probleemid (1) Teiste töö pidev arvustamine: “Appi, kes seda tegi?” Kriitikanoolte pildumine ei ole lubatud, kui ise pole veel millegagi hakkama saanud Süsteemi keerukuse alahindamine ja enda võimete üle hindamine Kasuks on süsteemi keerukuse üle hindamine ja enda oskuste alahindamine Dokumentatsioon on “dumb” kasutajate jaoks Dokumentatsioon, sh erinevad aktid ning seadused on hädavajalikud süsteemi ärireeglitest aru saamiseks. Ärireegleid teadmata ei ole võimalik süsteemi arendada
35. Konfliktid – teoreetiku probleemid (2) Tulemusele orienteeritus Loeb tähtajaks valmis saanud käega katsutav tulemus See ongi PÄRIS elu Valmis saadud tulemus peab olema vigadeta, et mitte kahjustada kellegi huvisid. Järel vastata ei saa ning hindeid ei panda, kuid mida vähem tehakse garantii ajal tööd, seda parem “Aga ülikoolis õpetati, et …” Teooria ei ole puhas kuld ja tuleb leida sobivaim lahendus just konkreetse probleemi jaoks. Võib-olla on ka teisi teooriaid.
36. Kokkuvõte Mis on teooria? Kui peaks klappima, aga ei klapi. Ja mis on praktika? Kui klapib, aga keegi ei tea, mispärast. Julget pealehakkamist, et kõik klapiks ja teaks ka, miks klapib!
38. Teoreetiliste teadmiste kasutamine Alusained Keeled on vajalikud erialase kirjanduse lugemiseks, klientidega suhtlemiseks jms Õigusõpetus annab üldteadmisi õigus valdkonnast, mis on hädavajalikud reaalses elus hakkama saamisest Matemaatika (sh tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika) – keerulisemate algoritmide tegemisel on väga oluline erinevate võimaluste teadmine. Nt SAISis konkursipunktide arvutamisel on kasutusel permutatsioonid Erialaained Programmeerimisained annavad ülevaate programmeerimispõhimõtetest, erinevatest keeltest, arhitektuuridest Süsteemianalüüsi ained on vajalikud, et aru saada erinevatest analüüsiprotsessidest, võtetest ja metoodikatest Ja ka kõik teised ained on ka väga vajalikud
39. …kuid neist üksi ei piisa Kliendile orienteeritud lähenemine Valmisolek õppida ja pidevalt oma erialaseid oskusi arendada Avatus muutusteks ja võime endalt pidevalt küsida: Kuidas saan ma oma tööd veelgi paremini/efektiivsemalt teha? Soov töötada ühtses meeskonnas ning üksteist toetada Positiivne mõtlemine ja sära silmades
40. Hetkel vabad ameti-ja praktikakohad IT - kasutajatoe spetsialist – vajalik hea soome keele oskus Java arendaja (Tartu) Praktikant NAVi meeskonda .NET praktikant
41. Kuidas meiega liituda? Konkursi alusel (nii ettevõtte seest kui väljast) Töökuulutused CV Online ja www.fujitsu.ee, Facebookis Intervjuule võib järgneda test või proovitöö Soosime ettevõtte sisest liikumist Kontaktid: Personalijuht Anneli Lille, 6272 308, anneli.lille@ee.fujitsu.com Koduleht: www.fujitsu.ee Külasta meid facebookis: http://www.facebook.com/FujitsuEstonia Tule meile külla: Mustamäe tee 16, Tallinn
Editor's Notes
Suurim konflikt tekib siis, kui värske ülikooli lõpetanu tuleb tööle. Konflikt on loomulikult tööalane. Nn “vana kala” pannakse ta välja õpetama ja siis mingi hetk käib plahvatus. Nimelt “Vana kala” ootab täielikku pühendumist ja kõrvad kikil kuulamist, mida ta räägib. Kahjuks praktika näitab(), et parimal juhul nädal aega, halvimal juhul vähemalt kuu, käib ära tegemine – Noor inimene muigab vana kala tarkuste peale ja vana kala imestab noore inimese rohelisuse üle. Tüüpiliste vead on järgmised, mida teeb noor ja roheline:Kipub arvustama teiste tööd ise midagi valmis tegemata. Tüüpiline küsimus: “appi, kes seda tegi”. Alles mitu kuud hiljem, teada saades süsteemi sisemust, saadakse asjadest aru ja kriitikanooled enam ei lenda ei vasakule ega paremale. Hea näide: tuli uus roheline tööle. Esimene küsimus:”Appi, kes seda tegi”. Vastasime, et meie. “Miks?”, küsis ta. “Selle pärast, et klient tellis sellist funktsionaalsust sellel platvormil ja selle värviga ja mis on kõige olulisem, kliendi probleem on lahendatud ja ta on rahul”. “Miks just see platvorm?” jätkas ta oma jonni. “Me tõime kliendile ka teiste platvormide head ja vead välja ja pakkusime talle punase värvi asemel sinist, aga tema soov oli just selline”. Meie ülesanne on lahendada kliendi probleemi parimal võimalikul moel ja kui klient on rahul, siis on kõik hästi! Peale 4 kuust töötamist see enam mitte nii roheline tuli ja sosistas: “kuule, ma sain asjale pihta. Ja tead mis on kõige ägedam, ma teen midagi, mida kasutavad reaalsed inimesed ja neil on kasu sellest”Alahindab süsteemi keerukust ja hindab üle enda oskusi/teadmisi. Küsimuse peale “kaua sul aega läheb” vastatakse “ah, siin pole midagi keerulist, täp-läp ja valmis”. Üllatus-üllatus, täp-läp saabki valmis, aga oodatust 3 nädalat hiljem ja see ongi selline täp-läp, mis ei kõlba kuhugi. Reaalses elus tööülesannete keerukus erineb koolitükkidest ikka kordi. Jälle näide, üks tudeng sai oma esimese lihtsa ülesande. Ja lubas kahe päevaga ära teha. Käisime koguaeg kontrollimas ja uurimas, aga 7 päeval ei pidanud vastu ja nõudsin ülesande lõpliku esitamist, kuna läks kiireks. Roheline hõiskas: “Valmis!” Kuid kahjuks see kood ei kõlvanud kuhugi. Inimest ette võttes selgus (tegelikult see oli kohe algusest peale ka selge, aga mõned ikkagi peavad ise enne enda vitsad kätte saama), et algne keksimine oligi puhas keksimine. Tegelikult süsteem oli totaalselt alahinnatud ja enda teadmised on kõvasti üle hinnatud. Ahjaa, inimesest on päris tubli ja kasulik töötaja on nüüd saanudEi armasta lugeda dokumentatsiooni. Alati enne tööga alustamist, eriti uuele inimesele, antakse terve kuhi dokumente, mida peab läbi lugema. Dokumentide läbi töötamine on hädavajalik süsteemiga töö alustamiseks, kuid rohelise inimese arvates see on mõttetu ajaraiskamine ja nii ta nõuab endale tööd. Kahjuks esimesed tööülesanded ebaõnnestuvad, kuna dokumentatsioon on läbi lugemata ja inimesel pole piisavaid teadmisi süsteemi toimimisest. Jällegi näide. Üks näljane roheline tudeng karjus neljandal päeval “Andke mulle päris tööd!” Sai selle… Hakkas suure hurraaga tegema ja seitsmendal päeval palus 2 päeva dokumentatsiooni lugemiseks ja süsteemi uurimiseks…
Unustab ära, et töö tegemise käigus ta peab lahendama kliendi probleemi ja peab tulemuse valmis saama. Ettevõtte on reeglina orienteeritud kasumi tootmisele ja seega on mõeldamatu, et raha teenimisele asemel ainult uuritakse/õpitakse. Näide: inimese sai tööülesande. Loomulikult roheliste puhul ei arvestata selliseid tähtaegu, mida arvestatakse vanadel kaladel. Projektijuhi hinnang: kala saab max päevaga valmis, seega rohelisele võib anda kuni nädal – poolteist. Projektijuht käib kogu aeg uurimas, kuidas edeneb, äkki saab aidata. Roheline selle asemel, et rääkida probleemidest ja muredest, vastab rõõmsameelselt, et noh, ma õpin. Projektijuht tuletab meelde tähtaaegu, projektijuht näeb, et õpitakse hoopis midagi muud… Eks tulemust sellest asjast ei saanud. Loomulikult peab õppima, kuid samal ajal peab tööd ka tegema. See on loomulik, et esimesed tööd võtavad kauem aega, kuid tuleks üritada need ära teha, kvaliteetseltProbleem teadvustamisega, et tööl tehakse reaalseid asju, mis lahendavad kellegi probleemi ja eksida ei ole lubatud, kuna eksimused võivad palju maksta nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Kõige hullem on loomulikult maine kahju. Näiteid on siin palju, aga ärme hakka näpuga näitamaKõik õpitud asjad on võetud puhta kullana ja iga asjaliku soovituse peale vaieldakse vastu tundide viisi, et nii peab, kuna hr X on niimoodi õpetanud. Kahjuks elu ei ole must valge ja kui nt hr X ei ole reaalselt ühtegi süsteemi valmis teinud, siis ei saagi kõike puhta kullana võtta.
Siin on lühike ülevaade meie töötajate omandatud teadmiste kasutamisest reaalses elus ehk teooria vs praktika. Näiteks on võetud informaatika õppekava IAPBKõik erialaained on vaidlemata hädavajalikud, et saaks teha tööd valitud erialal. Kusjuures aines saadud hinne reeglina ikkagi näitab kui hästi või halvasti inimene on sellest teemast aru saanud. Ükski tööandja ei soovi võtta tööle inimest, kellel erialaainetes on ühedNagu eelnevalt sai mainitud, ainult praktikast ei piisa. Ja mis siin salata, eelistame ikkagi teoreetilist baasi omavaid inimesi. See, et inimene suudab ülikooli lõpetada, näitab tema analüüsioskust ja võimet asjadega hakkama saada, mis on väga oluline igapäevases elus. Lisaks see laiendab silmaringi, annab üldisi teadmisi erinevates valdkondades ja erialasi oskusi, mida saab tulevikus töös täiustada. Tegelikult me ei ootagi ülikoolist tippprogrammeerijaid, me ootame ikkagi mõtlevaid tublisid inimesi. Tehes ülikoolidega koostööd, võidavad nii meie kui ka nemad ja eeskätt kasvav põlvkond.
