Eesti innovatsioonipoliitikast IBM konverents 2011 oktoober Tallinn

708 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
708
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti innovatsioonipoliitikast IBM konverents 2011 oktoober Tallinn

  1. 1. Innovaatiline Eesti<br />Jarmo Tuisk<br />Tehnoloogia ja innovatsioonitalituse juhataja<br />Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
  2. 2. 20 aastat iseseisvat TA&I poliitikat<br />Teadmistepõhine Eesti II 2007-2013<br />(2006)<br />Teadmistepõhine Eesti I 2002-2006<br />(2001)<br />EL struktuurifondide periood 2007-2013<br />TA institutsionaalne reform<br />(1996-1998)<br />TA korralduse seadus (1994)<br />TA nõukogu (1990)<br />EL liitumine (2004)<br />EL struktuurifondide periood 2004-2006<br />
  3. 3. 10 aastat : Kaks strateegia perioodi<br />TA&I poliitika areng<br />
  4. 4. Väljakutsed<br />Teadmistepõhine Eesti (TE) I<br />Teadmistepõhine Eesti (TE) II<br />Konkurentsivõimeline infrastruktuur<br />TA&I institutsionaalne reform<br />TA inimressursi vähesus<br />TA inimressursi vähenemine<br />Rakendusteaduste rahastamise jätkumine<br />Madal TA kulutuste tase<br />Madal TA rakendatavus majanduses<br />Tootlikkuse kasv ja kõrge lisandväärtusega eksport<br />TE II fookus liigub sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele<br />Innovatsiooni tugistruktuuride areng<br />Teadmistepõhine TA&I poliitika<br />Avaliku sektori rolli suurenemine teadmistepõhise ühiskonna kujundamisel<br />
  5. 5. TE I<br />TE II<br />TA kvaliteedi ja <br />konkurentsivõime kasv<br />Eesmärgid<br />Teadmiste baasi uuendamine<br />Innovaatilised ettevõtted <br />üleilmses majanduses <br />uut väärtust loomas<br />Ettevõtete konkurentsivõime kasv<br />Jätkusuutlikule arengule suunatud innovatsioonisõbralik ühiskond<br />
  6. 6. Võtmetehnoloogiad ja rakendusvaldkonnad<br />TE I<br />TE II<br />IKT<br />Kasutajasõbralik IT <br />Biotehnoloogia<br />Biomeditsiin<br />Materjalitehnoloogiad<br />Materjalitehnoloogiad<br />Energia<br />Kaitse ja julgeolek<br />Tervishoid<br />Keskkonnakaitse<br />
  7. 7. MKMi roll<br />Kuidas MKM on innovatsiooni toetanud? <br />
  8. 8. Meetmed ja eelarved<br />2007-2013<br />155 MEUR<br />
  9. 9. TAK – tehnoloogia arenduskeskus<br />Ettevõtete ja ülikoolide konsortsiumi arenduskeskus<br />Toit ja ferm.<br />Tervislik<br />piim <br />Nano<br />ELIKO<br />Vähi-uuringud<br />Tarkvara<br />Reprod.<br />meditsiin<br />Masina-ehitus<br />
  10. 10. TA toetuse jagunemine 2006-2010 sektoriti<br />Toetused lähevad teadmusmahukatesse ettevõtetesse, sest toetuse kriteeriumiks on idee/projekti tehnoloogilise aspekti rahvusvaheline konkurentsivõime. <br />Kas oleme võimendanud tugevamaid?<br />
  11. 11. EASi osakaal erasektori TA kuludes<br />EASi osakaalu tõus 2009.a. 6%-14%-le, kas erasektori tavapäraste kulutuste asendamise efekt? <br />Kas ajutine või pikaajaline trend?<br />
  12. 12. tulemused<br />10 aastat strateegilist innovatsioonipoliitikat<br />
  13. 13. TA kulutuste dünaamika 2000-2009<br />Allikas: Statistikaamet<br />
  14. 14. TA kulutuste dünaamika 2000-2009<br />Allikas: Statistikaamet<br />
  15. 15. TA kulutustega ettevõtete arv<br />
  16. 16. TA jaotus majanduses<br />Intramural R&D expenditures of business sector by economic activity (2009)<br />
  17. 17. Eesti Euroopa kontekstis: tõus keskmikuks<br />2009<br />2007<br />2010<br />
  18. 18. 4 aastaga tasakaalustatum innovatsioonisüsteem<br />2006<br />LT<br />2010<br />LV<br />EE<br />EU<br />
  19. 19. Innovatsioon tasub ära<br />
  20. 20. Murekohad: Eesti Inimarengu aruanne 2010/11 <br />1. Eesti ettevõtete uute toodete arv ei näe rahvusvahelises võrdluses välja küll madal, kuid valdavalt on tegemist uuendustega vaid ettevõtte enda seisukohalt, mitte turu seisukohalt. Viimasel juhul on <br />valdavalt tegemist pigem tootevariatsioonide kui radikaalselt uute toodetega. Paljudel juhtudel on uute toodete osatähtsus ettevõtete rahalises käibes madal.<br />2. Ettevõtete kulutused toodangu uuendamisele on rahvusvahelisel foonil hinnatuna madalad ja neistki kulutustest moodustab suure osa lihtsalt uute seadmete sisseostmine, mitte keerukamad uendustegevused (toote- ja tehnoloogiaarendus jne). <br />3. Eesti ettevõtete nn koostöötihedus innovatsiooniprotsessis on küllalt kõrge, kuid tegemist on valdavalt hankijatele ja tarbijatele suunatud koostööga, kasvavalt ka kontsernisisese koostööga (ettevõtete rahvusvahelistumise kaasnähe). Koostöö ülikoolide ja uurimisasutustega toodangu uuendamisel on madal.<br />4. Vaatamata suurenenud teadus- ja innovatsioonikulutustele ei näita Eesti ettevõtete üldine innovatsiooniaktiivsus, mis on Euroopa keskmise tasandil küllalt hea, märke vahe vähendamisest EL-i selles osas eesrindlike maade ettevõtete innovatsiooniaktiivsusega. Pigem vastupidi, see vahe tundub suurenevat.<br />5. Paljudes Eesti majanduse olulistes harudes, mis annavad suure osa toodangust ja kus töötab väga suur osa tööjõust, näiteks metsa-, puidu- ja mööblitööstuses, on kohalik ekspertiisitase nõrk ja seega ettevõtete abisaamislootused väikesed. Hoolimata küllalt pikaajalistest taotlustest tõsta ülikoolide võimet ja motiveeritust koostööks ettevõtetega (nn Spinno programmid) on see ikkagi suhteliselt nõrk.<br />Allikas: Eesti Inimarengu aruanne 2010/11 <br />Mitte eriti uudsed tooted<br />Kulutused tootearendusele madalad<br />Innovatsiooniaktiivsus ettevõtetes ei kasva<br />Majanduse struktuur mitte-innovaatiline<br />
  21. 21. Mis saab edasi?<br />Strateegilistest valikutest<br />
  22. 22. Kellele on vaja innovatsioonipoliitikat?<br />Valitsusele?<br />(rohkem makse)<br />Ühiskonnale?<br />(paremad teenused)<br />Teadusele?<br />(rohkem finantseeringut)<br />Ettevõtetele?<br />(rohkem kasumit)<br />
  23. 23. Suured eesmärgid<br />Tööjõukuludekasv ei ületaoluliselttootlikkuse kasvu(5% @2020)<br />Eesti 2020<br />Tootlikkus hõivatu kohta 80%<br />EL keskmisest<br /> Eesti ekspordiosatähtsus<br />maailma kaubanduses<br />(0,11% @2020)<br />Tõsta TA<br />investeeringutetaset<br />(3% SKPst @2020)<br />Teaduspoliitika<br />Innovatsioonipoliitika<br />
  24. 24. Ettevõtluse osakaal TA kuludes peab kasvama<br />Ettevõtjate panus<br />201091,3MEURi<br />2015 1,6%SKPst = ~325MEURi<br />
  25. 25. Kasvu väljakutse: 235MEURi<br />235MEURi kasvu tähendab:<br /><ul><li> 1000 uut keskmist Eesti TA’ga ettevõtet a’la 2010
  26. 26. 10 uut Skype’i
  27. 27. 0,1 Ericssoni TAst Eestisse</li></li></ul><li>Valikud<br />1000 uut Eesti keskmist TA ettevõtet<br />Horisontaalsed meetmed, a’la Teadmistepõhine Eesti II (nõrkade fookustega)<br />400 kiiresti kasvavat Eesti TA ettevõtet<br />Horisontaalsed meetmed, ca 10 sektoriaalset fookust<br />10 Skype’i või <br />Sektoripõhine poliitika, valida ja kasvatada tippude võimekust <br />0,1 Ericssoni?<br />Maailma tipp ettevõtte TA funktsioonis oma osa täitmine<br />
  28. 28. Peamised süsteemsed piirangud<br />Eelarve<br />Kui SFi maht sama, siis ettevõtete TA-le ja innovatsioonile suunatud meetmete eelarve ca 350MEURi<br />Inimressurss<br />Tööjõu turult lahkub rohkem inimesi kui sinna juurde tuleb (30-60 000 inimest on turul vähem)<br />Juurde on vaja 2000-4000 TA töötajat erasektorisse<br />Aeg<br />Poliitikamuudatuse ettevalmistamine 1-2 aastat<br />Rakendamine, kasutusele võtmine ettevõtte poolt 1-3 aastat<br />Mõju ilmnemine 2-3 aastat<br />
  29. 29. 1000 uut Eesti TA ettevõtet a’la 2011<br />Profiil<br />Keskmine TA kulu <br />230 000EURi aastas <br />TA töötajaid: 2-3<br />TA kulu % käibest: >10%<br />Mis see tähendaks<br />Igal aastal juurde 140 TA kuludega ettevõtet<br />Vajalik lai valik TA spetsialiste (ca 3000)<br />Ühe soovitud “tulemuse” kohta 0,35MEURi toetuseid <br />EAS peab aktiivselt ettevõtteid igast eluvaldkonnast suruma TA’d tegema<br />Plussid<br /><ul><li> Riskid on hajutatud
  30. 30. Ühtlane ja mitmekesine TA kultuur
  31. 31. Demokraatlik, võrdsusele püüdlev süsteem</li></ul>Miinused<br /><ul><li> Väga suur koormus haridussüsteemile
  32. 32. Eelarve ühe “soovitud tulemuse” kohta väga väike
  33. 33. Palju meetmeid ja halduskoormust, väga raskesti juhitav</li></li></ul><li>400 kiiresti kasvavat Eesti TA ettevõtet<br />Profiil<br />Keskmine TA kulu <br />ca 850 000EURi aastas<br />TA kulude kasv 2011-2020 3,5 kuni 4 korda <br />TA töötajaid: 10-30<br />TA kulu % käibest: >10%<br />Mis see tähendaks<br />Sektoriaalse poliitika tugevdamine<br />Keskendumine kommertsialiseerimisele ehk globaalsel turul turuosa suurendamisele <br />Riik ostab näidislahendusi ja on regulaarselt demoklient ja “esimene müügimees”<br />TA toetuste koos riski- ja kasvukapitaliga, innovaatilised riigihanked<br />Ühe soovitud “tulemuse” kohta 1MEURi toetuseid<br />Plussid<br /><ul><li> Riskid on hajutatud
  34. 34. Ühtlane ja mitmekesine TA kultuur</li></ul>Miinused<br /><ul><li>Väga suur koormus haridussüsteemile
  35. 35. Väga suur halduskoormus
  36. 36. Väga raskesti juhitav protsess</li></li></ul><li>10 uut Skype’i<br />Profiil<br />TA-põhised ettevõtted globaalses väärtusahelas<br />Keskmine TA kulu <br />30MEURi aastas <br />TA töötajaid: ca 250<br />TA kulu % käibest: >50%<br />Mis see tähendaks<br />Panustamist start-up’idele kasvuvaldkondades (peamiselt siiski IKT)<br />Tänases tugevamat valdkondlikke fookuste ehk siis kasvupotentsiaali tundmist poliitikakujundajatelt, poliitika elluviijatelt.<br />Liidrite-juhtide kasvatamist ettevõtetele.<br />Piirkonnas parima kasvupotentsiaaliga ettevõtete siiameelitamist.<br />Atraktiivse riski- ja kasvukapitali kättesaadavust<br />Head ja toetavad intellektuaalomandi infrastruktuuri (lisaks seadusandlusele) <br />Toetused ühe “soovitud tulemuse” kohta ~35MEURi. <br />Plussid<br /><ul><li> Võimaldab meetmete ja poliitikate kontsentreerimist
  37. 37. Mõõdukalt diversifitseeritud portfell
  38. 38. Mõõdukalt laiapõhjaline TA ja innovatsioonikultuur
  39. 39. Edulugu on näidisena ees olemas</li></ul>Miinused<br /><ul><li> Suur koormus haridussüsteemile
  40. 40. Küllalt suurte riskidega seotud
  41. 41. Skype ei ole tegelikult (vaid) Eesti edulugu</li></li></ul><li>Näide: Skype<br />Skype Eesti käive: 32,2MEURi<br />Töötajate arv: 377<br />Käive töötaja kohta: 85 400EUR<br />Kasvuiga: 2006-2010 = ca 5 aastat<br />
  42. 42. 0,1 Ericssoni<br />Profiil<br />Globaalse kontserni TA-rakuke<br />Keskmine TA kulu (Eestis)<br />100MEURi aastas <br />TA töötajaid: 1000-2000<br />Mis see tähendaks<br />Väga selget ja kõrgetasemelist “head huntingut” <br />Investoripõhiseid riiklikke väärtuspakkumisi<br />TA maksu- või muu regulatiivse keskkonna konkurentsivõimet<br />Rahvusvahelist infrastruktuuri (lennuühendused, koolid, elukeskkond)<br />Ühe “soovitud tulemuse” kohta investeering 50-100MEURi<br />Plussid<br /><ul><li> Võimaldab väga selge tulemusele orienteeritud tegevusplaani välja töötamist.
  43. 43. Poliitika muutub lihtsamaks, lühiajalisemaks</li></ul>Miinused<br /><ul><li> Väga suur risk (nn Nokia-fenomen)
  44. 44. Ebademokraatlik
  45. 45. Innovatsioonisüsteemi terviklik areng pidurdub</li></li></ul><li>Ericssoni TA<br />1 TA töötaja = 155 826EURi TA kulusid<br />
  46. 46. Muud eesmärgid?<br />Ekspord innovaatilisus<br />Eksportijate TA investeeringute määr või ekspordist saadav lisaväärtus<br />Eesti majanduse elujõulisus<br />Innovaatiliste noorte ettevõtete osakaal majanduses<br />Ühiskonna/riigi innovaatilisus<br />Innovaatiliste riigihangete osakaal<br />
  47. 47. Fookused<br />Millele keskenduda järgmisel 10 aastal?<br />
  48. 48. Väljakutsed (juhuvalik)<br />
  49. 49. Sotsiaalmajanduslikud väljakutsed Eesti ees<br />Kosmos: maaseire<br />Energia: põlevkivi<br />IKT: tervise tehnoloogiad<br />Energia: puhas energia<br />Energia: mikrotootmine, salvestamine<br />Materjal: puit<br />IKT: küberturvalisus<br />IKT: Smartgrids<br />BIO: funk. ja mahe toit<br />Materjal: metall<br />IKT: Intelligent Transport Systems<br />BIO: ennetus-meditsiin<br />Materjal: re-use<br />Politsei<br />Elering, EE<br />Haigekassa<br />EE<br />Päästeamet<br />Maanteeamet<br />Suurhaiglad<br />RMK<br />Kaitsevägi<br />Terviseamet<br />Prügilad<br />Keskkonnaamet<br />RKAS<br />
  50. 50. Kokkuvõte<br />Eesti on oma teadus- ja arendus ning innovatsioonisüsteemi arendanud küllat tasakaalukalt ja seeläbi jõudnud mõneski aspektis kaugemale samal lähtepositsioonil olnud riikidega.<br />Samas uus tase eeldab, et innovatsioon saab olema Eesti ettevõtluse DNA põhikomponent ja ühiskond/riik peab laiapõhjaliselt toetama innovaatilisi ettevõtteid.<br />IKT-l võtmetehnoloogiana on endiselt märkimisväärset arengupotentsiaali erinevates rakendusvaldkondades<br />
  51. 51. Tänud!jarmo.tuisk@mkm.ee<br />

×