3.
Kirikuelu juht oma valdustes ning kiriklike
süütegude asjus kõrgeim kohtunik
Õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses
kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja – ristu,
pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi
Sinod – teostas vaimulikku järelvalvet
Piiskop
4.
Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina
12 toomhärrast ehk kanoonikust
Valis piiskopi, oli piiskopile nõuandvaks organiks
kirikuelu juhtimisel ja maa – ala valitsemisel.
Missade pidamine.
Toomkapiitel
5.
Usuelu korraldamine maal oli kihelkonnapreestrite
ülesandeks
XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda.
Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik
Kaugematesse osadesse asutati kabeleid, kus teenisid
preestriasendajad – vikaarid.
Usuelu maal
6.
Sai elatist talle eraldatud maalapilt, mõisast maksvast
kirikukümnisest ning kogudusliikmete annetustest.
Preestri määramist mõjutasid Liivi ordu ja maa – aadli
eeslitused, kuna nad pidasid kirikuid üleval
Preester jagas kogukonnaliikmetele seitse sakramendi
(ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidimine,
preestriks pühitsemine, laulatamine) ja õpetas jumalasõna
Õpetas talurahvale meie isa palvet ja „Ave Mariat“ning 10
käsku.
Pühitsemata abielud ja ristimise mahapesemine keelati
surmanuhtluse ähvardusel.
Preester
7.
Tsisterslased asutasid mungakloostri XIII sajandil
Kärknas ja XIV sajandil Padisel. Hiljem tekkisid
nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas
Aktiivselt tegutsesid dominikaanlaste ja fransisklaste
kerjumungaordud. Oskasid kohaliku rahva keelt,
kuulutasid jumalasõna rännates mööda maad.
Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid, kuid tekkisid
konfliktid ametliku vaimulikuhierarhia liikmetega -
toomkapiitliga.
1407.a. Rajati augustiinlaste ordu segaklooster – Püha
Birgitta ja Neitsi Maarjale pühendatud klooster Pirital
http://www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ
Kloostrid
9.
XVI sajandil tekkis vastusesid paavsti juhitud
kiriklikule keskvalitsusele
Poliitiline ja vaimne opositsioon
1517. a. Martin Luther algatas reformatsiooni
Saksamaal
1523. a. jõudis reformatsioon Tallinnasse,
proterstantliku jutlustajana tegutses Lutheri õpilane
Hermann Marsow
1525.a. Levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja
Uus - Pärnusse
Usupuhastus
10.
Vastureformatsioon
Katoliku kiriku kaitseks
astusid välja
ordumeister Wolter fon
Plettenberg ja Riia
peapiiskop Johennes
Blankenfeld
Plettenbergi
manitseskirja
ettelugemine põhjustas
Tallinnas suured
korratused
11.
Pildirüüste
14. septembril 1524.a.
rüüstas 400 – 500
liikmeline sakslastest ja
eestlastest rahvahulk
dominiiklaste
kloostrikirikut,
Pühavaimu ja Oleviste
kirikuid Tallinnas
Tartus jutlustaja Melchior
Hoffmani juhtimisel
rüüstati põhjalikult
toomkirik ja toomhärrade
majad ning all – linna
kirikud.
12.
Erinevalt Põhja- ja Kesk – Euroopast, kus katoliku
kiriku asutused suleti ja kirik jäi oma valdustest
ilma, suutsid Vana – Liivimaa
reformatsioonivastased jõud osa oma endistest
positsioonist säilitada.
Peale Saksa rüütliordu likvideerumist, jätkas Liivi
ordu 1525.a. alates tegevust iseseisvana.
Kuigi enamikvasallegi läks 1530 – ndatel
protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon
poliitilises tähenduses lõpetamata. Katolikud
piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik
kloostreid püsisid orduaja lõppuni.
Tulemused
