Saksa okupatsioon Eestis ja selle kirjeldus alustades okupatsiooni algusest, sakslaste kuritegudest ja propagandast ning lõpetades okupatsiooni lõpuga.

1. Saksa okupatsioon Eestis
1941-1944
Autor: Triin Tee 12A

2. Okupatsiooni algus
• Suvesõda – 1941.aasta suvel toimunud sõda
Eestis, kus Eesti iseseisvuslased + pealetungiv
Saksa armee võitlesid Punaarmee ja NKVD
väeosade vastu
• Suvesõja ajal taastati Eesti omavalitsusorganid
kuni Eesti täieliku okupeerimiseni 1941
septembris
• Sakslased keelasid eestlastel oma väeosade
moodustamise - 19. juulil saatis Tartu
välikomandant Tartu vabastamisel osalenud eesti
üksused laiali
• 06.12.1941 hõivas Saksa armee Osmussaare.
• Nõukogude Liidu okupatsioonist sai Saksamaa
okupatsioon
Suvesõda – Saksa sõdurid lahingus Saaremaal.

3. Katsed taastada Eesti iseseisvus + Eestlaste vastupanu
• 8.juulil 1941 Kolonel Viktor Koern moodustas ajutise
maavalitsuse + määras ametisse politseiülema.
• 19. juulil kapten dr Floto teatas kolonel Koernile, et
Lõuna-Eesti on Saksa relvajõudude tegevuspiirkond +
kõrgem riigivõim kuulub Wehrmachti juhtkonnale.
• 1941.aasta juulis koostas prof. Jüri Uluots memorandumi
Eesti riigi staatuse ja Eesti oma relvajõudude
moodustamise kohta
• 29.juuli anti memorandum üle Saksa 18.armee juhatajale
• 13. september 1941 kõikides eesti ajalehtedes üleskutse
„Eesti mehed ja eesti naised“, millele olid alla kirjutanud
peaminister Jüri Uluots ja paljud juhtivad
ühiskonnategelased
• Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – 1944.aastal loodud
vastupanuliikumiskeskus, mis püüdis taastada Eesti
iseseisvust.
Jüri Uluots

4. Saksa propagandaplakatid Eestis
Rahvaste vabaduse eest! (Berliin, 1941).
Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv.
Meie seisukoht. Töö ja võitlus viimseni! (Tallinn,
1942/1943). Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv.

5. Leegion kutsub sind! Ühises
võitluses ühine võit! (Talllinn,1943).
Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv.
Kaitse oma kodumaad! Häving
bolševismile! (Berliin, 1943).
Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv.
22. Juuni 1942. Tee vabadusele. (Berliin,
1943). Rahvusarhiiv, Riigiarhiiv.

6. Saksa võimu kuriteod Eestis
• Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti juulist 1941
kuni juunini 1942 kokku 18 893 isikut, neist 7485
hiljem vabastati, 5634 lasti maha ja 5627 saadeti
koonduslaagrisse. Karistusajad - paarist nädalast
kuni viie aastani.
• Esimesed Pärnu juudid hukati 13. juulil 1941
• Saksa okupatsiooni esimene aasta Eestis –
Gestaapo järjekindel juutide hävitamine
• Koonduslaagrid – NKVD keldrid või selleks
loodud juutide jaoks loodud koonduslaagrid.
Koonduslaagrites – juudid, mustlased,
Nõukogude Liidu pooldajad.
• 1941. aastaks Eestis u. 2000 juuti, 1941. aasta
lõpuks veerand juutide kogukonnast hukatud
Eestis
Höhere SS- und Polizeiführer Walter Stahleckeri kaart

7. • Tallinna Keskvanglas hukati 207, Tartus 53,
ja Pärnus 137 juuti
• Hukkati veel ka 243 mustlast.
• Umbes 400 Eestist pärit juudi naist ja last
tapeti 1941/1942.aasta talvel Pihkvas
• Eesti juudid likvideeritud – toodi Saksa
teistelt okupeeritult aladelt juute.
• 1942.aasta septemberis toodi Eestisse 2
rongiešeloni (2100-2200 juudi vangi)
• Saabumise päeval Kalevi-Liiva laagris hukati
1600-1700 juudi vangi
• Ülejäänud vangid jäid Jägala
koonduslaagrisse (Eesti Julgeolekupolitsei
järelvalve all)
• Kalevi-Liiva laagris hukkati umbes 2000
inimest, lisaks veel 100 mustlast
Martin Sandberger - Sonderkommando 1a juht,
Eesti juutide massimõrva üks peaorganisaatoreid.

8. • 1943-1944 Vaivara koonduslaagris kokku u. 10
000 Kaunase ja Vilniuse getodest toodud juuti.
• 1944.aasta sügisel hukati mitusada juuti Ereda ja
Lagedi laagrites
• Ellu jäänud juudid viidi Stutthofi
koonduslaagrisse
• 1941-1942.aastal enamik ohvreid süüdistati
nõukogude võimuorganite tegevusest
osavõtmises, inimsusevastastes kuritegudes või
rahvusliku kuuluvuse päras
• 1944.aastal avaldati nõukogude võimuorganite
poolt Eestis Saksa okupatsioonivõimude pool
hukkatute arv – 125 000 inimest (61 000
tsiviilisikut + 64 000 sõjavangi)
• Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti
komisjoni andmetel tapeti okupatsioonivõimude
poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut
(sh Eesti kodanikke 8000–9000) ja ligi 15 000
sõjavangi.
Ereda koonduslaagri mälestusmärk

9. Okupatsiooni lõpp
• 1944 jaanuar Punaarmee üksused
tungisid Eesti piiridele
• 2. veebruaril moodustas Punaarmee
sillapea Narva jõe juures
• 25. juuli Punaarmee Narva
pealetung
• 26. juuli – 10. august Sinimägede
lahing
• 11. september 1944 Saksa vägede
taganemiskäsk Eestist
• 14. september Punaarmee Tallinna
pealetung
Sinimägede lahingu skeem

10. • 18.september nimetati ametisse Otto
Tiefi valitsus
• 22.september Tallinn vallutatud
Nõukogude Liidu poolt
• 28.september Punaarmee valduses
kogu Eesti mandriala
• 25.novembril viimased Saksa väed
taandusid Saaremaalt
• 19.detsember Punaarmee vallutas
Ruhnu saare
• Eesti jälle Nõukogude Liidu
okupatsiooni all
Nõukogude rünnak Saaremaale 1944 oktoobris /
Novembris 1944 23. ja 218. jalaväediviisi kaitse ja
evakuatsioon

11. Kasutatud kirjandus
• https://et.wikipedia.org/wiki/Suves%C3%B5da
• https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jategevus_Eestis_(1944)
• http://kultuur.elu.ee/ke511_saksa_okupatsioon.htm
• http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1939-
1945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C3%B5da/Saksa_okupatsioon_1941-1944/
• https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1941%E2%80%931944)
#Okupatsiooni_l%C3%B5pp
• https://et.wikipedia.org/wiki/Sinim%C3%A4gede_lahing
• https://ktu.artun.ee/articles/2013_1_2/ktu_22_1_030-071_nurmis.pdf
• https://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis
• https://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Sandberger
• http://www.kool.ee/?6121

12. Tänan kuulamast!
Churchill muinasjuttu jutustamas: „Inglismaa võitleb
väikeste rahvaste vabaduse eest…“ (Berliin,1943)
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseum